3-14-51214/28 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51214 Kohtuasi M.K. kaebus valju muusika mängimisega Viru Vangla poolt tekitatud 50 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: M.K. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Mõista Viru Vanglalt M.K. kasuks välja 100 euro suurune hüvitis.

3. Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.03.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.04.2014 on kinnipeetav M.K. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale adresseeritud taotluse (tl 45), milles palus 50 000 euro suuruse kahju hüvitamist seoses kannatustega, millised põhjustati valju muusika mängimise tõttu P-2 osakonnas. 16.06.2014 otsusega nr 6-16/128-2 (tl 43-44) jättis Viru Vangla taotluse rahuldamata.

Veel on kohtutoimikusse esitatud Telegrupp AS poolt 14.01.2013 koostatud nõrkvoolusüsteemide hooldustööde protokoll (tl 46), 06.06.2014 tõend kaebaja meditsiiniosakonda pöördumise kohta (tl

47), 06.06.2014 õiend jalutusboksides 02.06.2014 teostatud helitugevuse mõõtmise tulemuste kohta (tl 48), 09.06.2014 õiend kaebaja jalutuskäikude kohta (tl 49), 16.06.2014 õiend raadiokanali vahetamise kohta P-2 osakonnas (tl 51) ning kaebaja P-2 osakonnas paiknemist kajastavad andmed (tl 72). Lisaks on toimiku juurde võetud eraldi kaustana väljavõte tema tervisekaardist ajavahemiku 01.01.2013 kuni 18.12.2014 kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 18.06.2014 koostatud kaebuses (tl 1-6) palus kaebaja, et vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju eest mõistaks 50 000 euro suuruse hüvitise välja kohus. Ta väitis, et kaksteist tundi järjest P-2 osakonna koridoris ja jalutusboksides liiga valjult mängivast raadiost tulev muusika käib närvidele, paneb pea valutama, takistab väljas jalutamas käimist, on tekitanud unehäireid ning kahjustab tema inimväärikust ja vaimset tervist. 21.12.2014 koostatud täienduses (tl 61-62) väitis kaebaja, et on pidevalt pöördunud psühhiaatrite ja psühholoogi poole valjust muusikast tuleneva probleemiga ning lisas, et kui tervisekaart seda ei kajasta, siis on vangla selle teema asja kinni mätsimiseks sealt kõrvaldanud.

3. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) vastuses (tl 41), peeti kohtueelset menetlust korrektseks ning paluti arvestada selles avaldatud seisukohtadega ja kaebus rahuldamata jätta. Lisaks märgiti, et ka käesoleval ajal puuduvad vanglal tõendid kaebaja tervise halvenemise kohta P2 osakonnas või jalutusboksis mängiva muusika tõttu ning lisati, et kinnipeetavate suhtlemise vältimiseks mängiv raadio võib neile küll häiriv olla, kuid muusika tugevust on mõõdetud ja see vastab kehtestatud nõuetele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimus kas muusika mängimisega vangla P2 osakonnas ja jalutusboksides on vastustaja tekitanud kaebaja väärikusele ja tervisele tema poolt nimetatud rahalise suurusega mittevaralise kahju.

5. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad talle elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja ruumi piisavat valgustatust tagav kunstlik valgustus. Eluruumidele esitatavad nõuded on Vabariigi Valitsus kinnitanud 26.01.1999 määrusega nr 38. Selle punktis 10 on kehtestatud, et müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 ja öösel 30 detsibelli. Vastustaja vastuse lisana edastatud protokoll kinnitab, et 11.01.2013 teostas AS Telegrupp helindussüsteemi hooldustööde käigus P2 osakonna kõigis kambrites helitugevuse mõõtmise ning vähendas seda 7dB võrra, mille tulemusel jäi see kambrites 40 dB piiridesse. Kohtueelsesse taotlusse ja kaebusesse ei ole kaebaja märkinud, millist ajavahemikku on ta täpselt silmas pidanud. Kohtu järelepärimise peale vanglast saadud vastuse andmed kinnitavad, et osakonnas P-2 on ta viibinud ajavahemikel 03.07.2012 - 21.09.2012, 22.09.2012 - 03.10.2012, 21.12.2012 - 17.05.2013 ja 21.01.2014 kuni kohtueelse nõude esitamiseni ning viibib seal ka käesoleval ajal. Kuna enne 11.01.2013 teostatud hooldustöid ületas kambrite helitugevus eluruumidele kehtestatud mürataseme norme, saab vangla tegevust kaebaja niisugustes tingimustes hoidmisel õigusvastaseks pidada.

6. Seaduseandja pole vastu võtnud ühtegi õigusakti, mis käsitleks otseselt kinnipidamisasutuste jalutusbokside tingimusi ja neis lubatava müraga seonduvat. Vastustaja kohtueelse menetluse otsuses viidatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 108 kehtestatud "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord" pole kohaldatav, sest reguleerib tööruumidele esitatavaid nõudeid, jalutusboksi puhul on aga tegemist eluala juurde kuuluva puhkeruumiga. Seega tuleb kohaldada sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Selles sätestatust ei tulene, et eluja puhkealal võiks müra normtase ulatuda päevasel ajal vastavas õiendis märgitu kohaselt 02.06.2014 jalutusboksides mõõdetud 72 dB-ni. Vangla on kaebusele vastates viidanud valju muusika mängimisele kui õigusvastast suhtlemist takistavale vahendile, kuid jätnud tähelepanuta, et vangistusseaduse § 41 lgst 2, §-st 66 ja Viru Vangla kodukorrast ei tulene talle õigust rakendada niisuguseid piiranguid, milleks puudub seaduslik alus. Seega tuleb õigusvastaseks pidada ka seda, et kaebajale võimaldati jalutamist jalutusboksides, kus on mõõdetud just nii suur keskmine müratase.

7. Vangistusalastes õigusaktides sätestatu ei anna kinnipeetavale õigust nõuda, et vangla edastaks üksnes talle meeldiva raadiokanali saateid. Seega jäävad tähelepanuta kaebuse need väited, mis puudutavad raadiokanalite valikut. Lisaks nähtub nii kaebusest, kui sellele vangla poolt antud vastuse lisana esitatud 16.06.2014 õiendist, et kaebaja meelehärmi põhjustanud kanal „Raadio 2“ on vahetatud talle meeldivama „Vikerraadio“ vastu.

8. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamist käsitlevad sama seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu võimaldab küll nõuda väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju rahas hüvitamist, kuid vastava nõude saab rahuldada vaid proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestama peab ka süü vormi ja raskust.

9. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-17-14 pidanud üldteada asjaoluks, et müra võib tekitada stressi, mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist, kuid leidnud samas ka, et selle mõju isikule on individuaalne ja sõltub paljudest teguritest. Veel märkis Riigikohus, et mürataseme piirmäära rikkuva muusika ja raadiosaadete järjepidev kuulama sundimine ei ole proportsionaalne inimväärikuse põhimõtte ja tervise riive. Need seisukohad on igati kohaldatavad ka käesoleval juhul. See aga ei anna veel piisavat alust kaebuse täies ulatuses rahuldamiseks, sest lahendis nr 3-3- 1-38-13 on Riigikohus leidnud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb kohtul diskretsiooni alusel ja oma siseveendumuse kohaselt teha individuaalne otsus.

10. Kaebaja on oma 50 000 euro suuruse rahalise nõude rajanud väidetele, et P2 osakonna koridorist kambrisse kostev ja jalutusboksis mängiv vali muusika käis närvidele, alandas väärikust ning tekitas peavalu ja unehäireid. Tema tervisekaardi väljavõttest nähtub, et tegemist on kergesti ärrituva, vaimse alaarengu ja olulise käitumishäirega isikuga, kellel on kalduvus endale vigastusi tekitada. Viibimine lukustatud kambris ja jalutusboksis, kus mängib kehtestatud normidest tugevama heliga muusika on niisugusele kinnipeetavale kindlasti ebamugav, koormav ja võib kahjustada nii tema väärikust kui tervist. Eelnevalt juba esitatu kohaselt saab vastustaja tegevust tema suhtes õigusvastaseks pidada aga vaid ajavahemikel 03.07.2012 - 21.09.2012, 22.09.2012 - 03.10.2012 ja 21.12.2012 – 11.01.2013. Tegemist on kolme suhteliselt lühikese ajavahemikuga, mis kokku moodustasid ainult kolm kuud ja üheksa päeva. Seega ei saa pidada kambris valitsenud tingimusi puudutavat rikkumist sedavõrd intensiivseks ega ka kestvaks, et see peaks tingimata kaasa tooma suure rahalise hüvitise. Põhimõtteliselt seesama kehtib ka jalutusala puudutava rikkumise suhtes. See on mõjutanud teda ka ajavahemikel 11.01.2013 kuni 17.05.2013 ja 21.01.2014 kuni kohtueelse nõude esitamiseni, kuid olnud igapäevaselt suhteliselt lühiaegne.

11. Kaebaja tervisekaarti 08.06.2014 tehtud sissekande nr 235 kohaselt pole tema terviseseisund üksikvangistuse jooksul muutunud. Kaebuse esitamisele eelnenud aja kohta tehtud kannetes on ära märgitud nii peavalu kui unehäired, kuid ei nähtu otsest kaebamist valju muusika kuulamisest tingitud vaevuste üle. Esimene sellekohane sissekanne on tehtud psühhiaatri poolt alles peale kaebuse esitamist 08.09.2014. Sama on ta kurtnud veel ka 18.11.2014, kuid arst on tema üldseisundi siiski heaks tunnistanud. Seega ei tõenda miski, et kaebajale on vastustaja õigusvastase tegevuse läbi tekkinud mingi oluline ja püsiv tervisekahju, mis vääriks tema poolt nimetatud suurusega rahalist hüvitist. Alust pole aga järeldada ka seda, et kehtestatud norme ületava tasemega müra ei saanud teda häirida, tema heaolu mõjutada ega põhjustada mingeid vaevusi. Seetõttu, ei ole alust ka selleks, et nõue üldse rahuldamata jätta. Arvestades vangla õiguserikkumise suhteliselt vähest intensiivsust ja kestust, on 100 euro suurune hüvitis igati piisav, õiglane ja proportsionaalne, et heastada nii tema väärikusele, füüsilisele ja vaimsele heaolule kui tervisele tegelikult tekkida saanud mõjutusi.

12. Eeltoodud järeldustel kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. Vastustaja peab maksma kaebajale kokku 100 euro suuruse hüvitise. Kumbki menetlusosalistest kohtu poolt määratud tähtajaks oma menetluskulude kohta taotlust ei esitanud. Seetõttu kuulub kohaldamisele halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1. Kaebuse esitamisel tasutud 30 euro suurune riigilõiv jääb selle kaebaja eest tasunud isiku kanda ja vastustaja võimalikud kulutused hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Jõustus osaliselt 29. aprillil 2016 Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2016 kohtuotsusega nr 3-14-51214, millega otsustati:

1. Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12.02.2015. a otsus osaliselt, so Mati Kinga kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis seisnes valju muusika mängimises, kuid jätta Mati Kinga taotlus mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Tagastada Viru Vanglale väljavõte Mati Kinga tervisekaardist.

4. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.