1-14-3024/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

ˇˇ

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3024

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. jaanuari 2015

määrus süüdimõistetule Timo Haar mõistetud karistuse

muutmata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Timo Haar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2015 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse

pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 30.05.2014. a otsusega tunnistati Timo Haar süüdi KarS § 184 lg 1 järgi

ja määrati karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 11.12.2012. a otsusega nr 1-12-10283 mõistetud ja Tartu Maakohtu 21.11.2013.

a määrusega nr 1-12-10283 täitmisele pööratud ärakandmata karistusosa, s.o 1 aasta 2 kuud 25

päeva võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev ja mõisteti T. Haarile

lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati

alates T. Haari tagaotsitavana tabamisest, s.o alates 12.11.2013. a.

2.

05.01.2015. a saabus kohtusse Tartu Vangla poolt KrMS § 431 lg 3 alusel edastatud

pöördumine T. Haarile mõistetud karistuse vähendamiseks või tema vabastamise otsustamiseks.

3. T. Haarile moodustati Tartu Maakohtu 30.05.2014 otsusega liitkaristus Harju Maakohtu

11.12.2012 ja Tartu Maakohtu 02.12.2011 otsusega mõistetud karistuste ärakandmata osaga.

4. Maakohus kontrollis karistuste muutmise aluseid ja leidis kokkuvõtlikult, et Tartu

Maakohtu 30.05.2014 otsusega mõistetud ärakandmisele kuuluv liitkaristus tuleb jätta muutmata,

kuna otsusega T. Haarile mõistetud karistus – 1 aasta pikkune vangistus jääb karistusmäära

raamidesse ja karistus muutmisele ei kuulu. Samuti ei kuulu muutmisele T. Haarile KarS § 65 lg

2 alusel moodustatud liitkaristus, kuna Tartu Maakohtu 02.12.2011 otsusega ja Harju Maakohtu

11.12.2012 otsusega mõistetud karistused jäid muutmata.

5. Määruskaebuse esitaja T. Haar ei vaidlusta seda, et talle eelnimetatud otsustega mõistetud

karistused jäävad karistusmäära raamidesse. Küll aga leiab ta, et kuna 01.01.2015 seaduse

muutunud redaktsioon näeb ette, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, kuulub

tema karistus vähendamisele. Kuna T. Haarile Harju Maakohtu 11.12.2012 otsuse ja Tartu

Maakohtu 02.12.2011 otsusega mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva

vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga ja mis hiljem 1 aasta 2 kuu ja 26 päeva osas täitmisele

pöörati (s,o 900 tunni ulatuses), tuleks karistus muutunud seaduse redaktsiooni arvestades ümber

vaadata ja vähendada seda 4 kuu ja 2 päeva võrra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 16.01.2015 määruse ja sellele esitatud

määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja ei kuulu muutmisele.

KarS § 5 lg 2 näeb ette, et karistusseadust saab tagasiulatuvalt kohaldada ainult siis, kui uus

seadus välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil isiku olukorda.

Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on

tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või

kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele.

6.1

Ringkonnakohus leiab, et KarS § 5 lg 2 teise ja kolmanda lause puhul oli seadusandja

tahe suunatud kahele asjaolule. Esmalt sellele, et karistusest saaksid vabastatud need isikud, kes

kannavad karistust teo eest, mis enam ei vasta mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa

koosseisule. Teiseks aga sellele, et nende vangistust kandvate isikute karistused, kes kannavad

karistust määras, mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam

mõista ei võimaldaks, saaksid vähendatud uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud

karistuse ülemmäärani. Kui mõistetud karistus (KarS 3. peatüki 1. jao kohaselt on kuriteo eest

kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus (§ 44) ja vangistus (§ 45)) jääb seaduse uues

redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära piiridesse, siis süüdimõistetu

karistust ei vähendata.

6.2

Kriminaalkolleegium on seisukohal, et põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras,

kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel, kas isikule mõistetud karistus

jääb ka käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva paragrahvi sanktsiooni ülemmäära

piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse ümbervaatamiseks alus puudub. T. Haari

puhul on maakohus temale erinevate kohtuotsustega mõistetud karistusi ja nende aluseks olevaid

koosseise kontrollinud ja neid alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega

võrrelnud. Mingeidki aluseid süüdimõistetu karistuse vähendamiseks kohus näinud ei ole, s.o

karistused on kooskõlas ka seaduse uues redaktsioonis sätestatud karistusraamidega. Nimetatud

osas ei ole maakohtu määrust ka vaidlustatud.

7. Eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus maakohtu määruse tühistamiseks alust ei näe

ning jätab juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 Tartu Maakohtu 21.01.2015 määruse

muutmata ja T. Haari määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Paavo Randma