3-14-51943/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51943

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes seonduvalt 13.08.2014. a kirjaga

kaebajale kahjunõuete tagastamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määrus vaidlustatud osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 25.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta pöördub

halduskohtusse, kuna Tartu Vangla vastus nr 2-3/874-2 on formaalne.

2. Tartu Halduskohus jättis 18.09.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja pidi kaebust

täiendama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-s 1 nõutud andmetega ning

tasuma riigilõivu või taotlema sellest vabastamist.

3. A. Maksimov esitas 28.09.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse,

milles märkis, et nõuab halduskohtult avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist.

A. Maksimov märkis, et soovib saavutada kohtus moraalse kompensatsiooni väljamõistmist,

kuna vangla keeldus 13.08.2014. a kirjaga tema 6 kahju hüvitamise taotluse vastuvõtmisest.

Kaebaja lisas, et ta soovib asja arutamist kirjalikus menetluses ning palus vabastada ta

riigilõivu tasumisest.

4. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 näeb kahju

hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus

on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohus asus seisukohale, et A. Maksimovil on

käesoleva kaebuse nõude osas läbimata VangS § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne

menetlus. Kaebusele ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit, et kaebaja oleks käesoleva kaebuse

esitamise hetkeks kohtueelse menetluse läbinud. Halduskohus lisas, et Tartu Vangla on

halduskohtule 28.10.2014 kinnitanud, et A. Maksimov ei ole esitanud vanglale kahju

hüvitamise taotlust seonduvalt sellega, et vangla keeldus 13.08.2014. a kirjaga kaebaja

kahjunõudeid menetlemast ja need tagastas.

5. Kaebaja esitas 02.11.2014 määruskaebuse, milles märkis, et sai 29.10.2014. a määruse,

siiani ei ole antud kaitsjat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus. Kaebaja lisas, et ta

ootab kaitsjat.

Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale

10 päeva määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks alates määruse kättesaamisest.

A. Maksimov esitas 26.11.2014 pöördumise, milles märkis, et ta sai kohtult määrused.

Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid, raha ega

sissetulekut. Lisaks palus kaebaja tagada määruste tõlge, kuna ta ei valda juriidilist eesti keelt,

ning anda talle kaitsja.

6. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse

kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus A. Maksimovile

kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse kättesaamisest juhul, kui

kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määrustele või kirjadele

vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks möödunud.

7. Tartu Halduskohus 06.01.2015. a määrusega jättis A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 29.10.2014. a määrusele menetlusse võtmata ning jättis riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

(resolutsiooni p 2).

Halduskohus sai 02.11.2014 esitatud taotlustest selliselt aru, et A. Maksimov soovib riigi

õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p

1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate

rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega oli halduskohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline

ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pidanud halduskohus riigi õigusabi määramist

põhjendatuks. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika. Seega leidis halduskohus, et halduskohtumenetluses ei ole ilmtingimata

rikutud võrdsuse põhimõtet, kui kaebajat ei esinda kohtus advokaat.

Lisaks esines halduskohtu hinnangul riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ka RÕS § 7 lg 1

pst 6 tulenev alus. Halduskohus märkis, et esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja

eeldatavasti talle mittevaralise kahju kompenseerimist 13.08.2014. a kirjaga kahjunõuete

tagastamise eest. Halduskohus leidis, et asja materjalide põhjal ei ole antud asjas tungiv avalik

huvi tuvastatav.

2

2

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. A. Maksimov esitas 14.01.2015 määruskaebuse, milles palus kohtul anda talle kaitsja,

kuna on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus.

Tartu Halduskohus jättis 22.01.2015. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale

10 päeva määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks alates määruse kättesaamisest.

Halduskohtule ei olnud üheselt arusaadav, kas kaebaja vaidlustab lisaks 06.01.2015. a

määruse resolutsiooni p-ga 2 talle riigi õigusabi määramata jätmisele ka määruse resolutsiooni

p-ga 1 tema määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist. Halduskohus selgitas, et kaebajal

tuleb seda kohtule täpsustada ning esitada selgelt väljendatud taotlus, millises ulatuses ta

Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrust käesolevas haldusasjas vaidlustab ja missugust

lahendit ta taotleb. Lisaks märkis halduskohus, et kui kaebaja vaidlustab ka 06.01.2015. a

määrust määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise osas, siis sel juhul tuleb määruskaebuselt

tasuda riigilõiv või taotleda selgesõnaliselt riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse

esitamisel.

A. Maksimov sai 22.01.2015. a määruse allkirja vastu kätte 23.01.2015.

9. Tartu Halduskohus võttis 05.02.2015. a määrusega menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale, jättis

määruskaebuse rahuldatama ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, seostuvad määruskaebuse

põhjendused ainult kaitsja andmata jätmisega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu

hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a

määruse resolutsiooni p 2 osas. Halduskohus on 05.02.2015. a määruses õigesti leidnud, et

määruskaebusest nähtuvalt on A. Maksimov soovinud vaidlustada Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigi

õigusabi saamiseks ning määruskaebuse põhjendustest ei nähtu kaebaja tahe vaidlustada

määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1.

Halduskohus märkis, et tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine

06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus

05.02.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

12. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

3

3

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse

ja muutmata Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse kaebaja poolt esitatud riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2).

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

4

4