Legislator Case Law & Legislation
3-14-51427/20 AI generated

3-14-51427/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-51427/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla 10.03.2014 käskkirjaga nr 6-1/271 (tl 9) kohaldati alates 10.03.2014 kinnipeetav XXX suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: - vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, - kehakultuuriga tegelemise piiramine ja - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.

Legislator headnote

AI generated

3-14-51427/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise ja kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.

Keywords

AI generated
standing of victims opposition to divorce right to legal counsel case of personal hardship disputed claim statement of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51427 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 10.03.2014 käskkirja nr 6-1/271 õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebuse esitaja - XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 12. veebruarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 16. märtsil 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 10.03.2014 käskkirjaga nr 6-1/271 (tl 9) kohaldati alates 10.03.2014 kinnipeetav XXX suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: - vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, - kehakultuuriga tegelemise piiramine ja - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.

2. 09.04.2014 esitas XXX Tartu Vanglale vaide (tl 10-16). Kuna vaie ei vastanud HMS §-s 76 sätestatud nõuetele, siis andis Tartu Vangla XXX täiendavalt aega kuni 19. maini 2014 vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 18). 11.06.2014 jättis Tartu Vangla direktor vaideotsusega nr 1-11/161-4 XXX 09.04.2014 vaide rahuldamata (tl 19).

3. Tartu Vangla 11.04.2014 käskkirjaga nr 6-1/399 lõpetati alates 11.04.2014 kinnipeetav XXX suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevate asjaolude ära langemisega (tl 17).

4. Kinnipeetav XXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-8), milles palus kohustada Tartu Vanglat kirjalikult tunnistama, et vangla rakendas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (10.03.2014 käskkiri nr 6-1/271) ilma seadusliku aluseta. Kaebusele oli lisatud taotlus, milles kaebaja palus riigipoolse menetlusabi korras vabastust riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

5. Tartu Halduskohtu 05.09.2014 määrusega jäeti XXX kaebus käiguta ning kohus tegi ettepaneku muuta kaebuse nõude kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebuseks. 16.09.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise kirjas (tl 28) palus XXX käsitleda tema kaebust tuvastamiskaebusena, mille eesmärgiks oli, et kohus annaks hinnangu, kas Tartu Vangla toimis õigusvastaselt, kui rakendas tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.

6. Tartu Halduskohtu 23.09.2014 määrusega vabastati XXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja võeti kaebuse menetlusse Tartu Vangla 10.03.2014 käskkirja nr 6-1/271 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

7. Tartu Halduskohtu 09.01.2015 määrusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. Kumbki menetlusosaline täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud.

KAEBAJA VÄITED

8. Kaebuses leiab kaebaja, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on tema teistkordne karistamine sama teo eest, puudub ka süüteo koosseis, milles teda süüdistatakse ja kuigi julgeolekuabinõude kohaldamine on lõpetatud, ei ole käskkirja mõju tema suhtes kadunud, kuna see võib mõjutada tema edaspidist käekäiku ebasoodsalt, nt olla takistuseks tööle või kool õppima pääsemisel, avavanglasse paigutamisel või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja eelkõige pikka aega vangistuses viibinud kinnipeetav, keda on vanglas viibimise ajal kümneid kordi distsiplinaarkorras karistatud. Seega sõltumata sellest, kuidas kaebaja ise oma käitumist hindab, on igasugune kinnipeetavate negatiivset meelestatust õhutav käitumine vanglas julgeolekut ohustav ning sellise käitumise takistamiseks ning võimaliku tagajärje ärahoidmiseks ja ennetamiseks oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes põhjendatud. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ühines üksi oleva naisvalvuri vastu kaebaja initsiatiivil alguse saanud protestimeelse käitumisega peaaegu kogu spordisaali minema pidav umbes 20 kinnipeetavast koosnev grupp. Sellist hulka negatiivselt, üleolevalt ning provotseerivalt käituvat kinnipeetavate hulka tuleb vanglas pidada alati vangla julgeolekut ohustavaks, kuna seda, millal läheb verbaalne vastuseis üle füüsilise jõu kasutamiseks vanglaametniku suhtes, ei ole võimalikette ennustada. Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta olulist asjaolu, et kaebajat on kriminaalkorras võimuesindaja suhtes füüsilise jõu kasutamise eest karistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

10. VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise ja kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.

11. Vaidlustatud Tartu Vangla 10.03.2014 käskkirjaga nr 6-1/271 (tl 9) kohaldati kinnipeetav XXX suhtes alates 10.03.2014 täiendavaid julgeolekuabinõusid - vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käesoleval juhul ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele, vähendamaks julgeolekuriske

– antud juhul ohtu ametnike elule ja tervisele ning vangla üldisele julgeolekule. Vastustaja leidis, et ohutuse tagamiseks ning õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks on kinnipeetava suhtes põhjendatud kohaldada täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist.

12. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud intsident leidis aset 05.03.2014 kella 8.50 paiku Tartu vangla eeluuritavate eluhoone kaheteistkümnendas osakonnas, milles üks kinnipeetavatest, M. Uusaed, keeldus kooli minemast, kuna tahtis spordisaali minna.

13. Kaebuse kohaselt asus kaebaja lihtsalt peale seda, kui tema kambrikaaslane pidi spordisaali asemel minema kooli, selgitama valvurile seadust, millest kinnipeetavate õigused tulenevad ning see oligi kõik.

14. Kuid vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ühines üksi oleva naisvalvuri vastu kaebaja initsiatiivil alguse saanud protestimeelse käitumisega peaaegu kogu spordisaali minema pidav umbes 20 kinnipeetavast koosnev grupp. Sellist hulka negatiivselt, üleolevalt ning provotseerivalt käituvat kinnipeetavate hulka tuleb vanglas pidada alati vangla julgeolekut ohustavaks, kuna seda, millal läheb verbaalne vastuseis üle füüsilise jõu kasutamiseks vanglaametniku suhtes ei ole võimalik ette ennustada. Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta olulist asjaolu, et kaebajat on kriminaalkorras võimuesindaja suhtes füüsilise jõu kasutamise eest karistatud. Samuti on kaebajat vanglas viibimise ajal kümneid kordi distsiplinaarkorras karistatud (tl 41-42). Seda, et olukord väljus tavapärasest kinnipeetavate arvamusavaldustest kinnitab asjaolu, et korrapidamisest saadeti naisvalvurile appi teiselt korruselt meesvalvur, kelle saabumisel kinnipeetavate seltskond teataval määral rahunes ning hakkas minema tagasi osakonda oma kambritesse.

15. Riigikohtu halduskolleegium on 2. juuni 2010 otsuses asjas nr 3-3-1-33-10 (p 12) VangS §

69 regulatsiooni analüüsides selgitanud: “Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Eeltoodut arvestades ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteovõi kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.“ Kohtu hinnangul on viidatud seisukoht kohaldatav ka käesoleva asja lahendamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et sõltumata sellest, kuidas kaebaja ise oma käitumist hindab, on igasugune kinnipeetavate negatiivset meelestatust õhutav käitumine vanglas julgeolekut ohustav ning sellise käitumise takistamiseks ning võimaliku tagajärje ärahoidmiseks ja ennetamiseks oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes põhjendatud. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirja andmisel esines alus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.

16. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009 otsuses asjas nr 3-3-1-63-09 (p 16) märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks, mille eesmärgiks ei ole karistamine, vaid õigushüvede kahjustamise vältimine. Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas õigushüve kahjustus on tõenäoline. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise õiguspärasuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, kas kinnipeetav pani toime enda poolt lubatud tegusid.

Kohtu ülesandeks on kontrollida vaid seda, kas esines kaalumisviga või mitte. Vastustaja on kaevatavas käskkirjas kaebaja suhtes kohaldatud vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist põhjendanud sellega, et see vähendab võimalusi puutumaks kokku kaaskinnipeetavatega. Vastustaja hinnangul on kaebaja näol tegemist kinnipeetavaga, kellele laienevad õigused osaleda vanglas toimuvates taasühiskonnastavates tegevustes, liikuda osakonna piires ja viibida värskes õhus, olles sealjuures pidevas kokkupuutes kaaskinnipeetavatega. Kuna aga kaebaja suhtes on vajalik rakendada tugevamat järelevalvet, siis seda on vanglateenistuse ametnikel raskendatud teha juhul, kui kinnipeetav paikneb koos teiste kinnipeetavatega.

Samuti on vastustaja arvates liikumisvabaduse piiramine vajalik meede selleks, et kinnipeetav ei saaks enda käitumisega anda negatiivset eeskuju kaaskinnipeetavatele ja neid negatiivselt mõjutada. Kehakultuuriga tegelemise keelamist on vastustaja põhjendanud sellega, et see on vajalik kohaldamisele kuuluv täiendav julgeolekuabinõu, kuna vastasel juhul ei ole võimalik tagada kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist. Vangla poolt võimaldatav kehakultuuriga tegelemine näeb ette kinnipeetavate osakondade kaupa spordisaali või spordiväljakutele viimist.

Kui kinnipeetava suhtes jätta antud meede kohaldamata, siis ei saa tagada liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kuna kinnipeetav oleks kehakultuuriga tegeledes pidevas kokkupuutes kaaskinnipeetavatega. Käesolevale meetmele kehtivad samad põhjendused, mis eelnimetatud liikumisja suhtlemisvabaduse piiramise põhjenduste all juba nimetatud. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist põhjendab vastustaja asjaoluga, et see annab võimaluse eraldada kinnipeetav suuremast hulgast kinnipeetavatest ning sinna mittepaigutamisel oleks raskendatud kaebaja üle tõhusa järelevalve tagamine.

17. Kohus nõustub, et kaevatavas käskkirjas toodud asjaolusid arvestades ei olnud vastustajal võimalik rakendada eesmärgi saavutamiseks, s.o ametnike elu ja tervise ning vangla üldise julgeoleku tagamise ennetamiseks, vähendamaks julgeolekuriske, kaebaja õigusi vähem piiravaid meetmeid, mis oleks eesmärgi saavutamiseks sama tõhusad. Vaidlustaud käskkirjas on selgesõnaliselt toodud, et kaebaja käitumine 05.03.2014 aset leidnud intsidendis oli vangla hinnangul vangla julgeolekut ohustav ning tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik võimaliku raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Pelgalt seetõttu, et kaebaja ise oma käitumisele sellist hinnangut ei anna ja peab enda käitumist õiguspäraseks, kuna kaitses teiste kinnipeetavate õigusi, ei saa väita, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli alusetu. Siinkohal on oluline märkida, et julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse tingis eelkõige see kuidas kaebaja teiste kinnipeetavate õiguste eest seisis, mitte aga see, et ta seda tegi.

18. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on teostanud kaalutlust täiendavate julgeolekuabinõude valikul kooskõlas kaalutluse piiride ja eesmärgiga ning arvestanud sealjuures asjas tähtsust omavate asjaoludega. Seega on vaidlustatud käskkiri täiendavate julgeolekuabinõude valiku osas õiguspärane.

19. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on tema teistkordne karistamine sama teo eest, puudub ka süüteo koosseis, milles teda süüdistatakse ja kuigi julgeolekuabinõude kohaldamine on lõpetatud, ei ole käskkirja mõju tema suhtes kadunud, kuna see võib mõjutada tema edaspidist käekäiku ebasoodsalt, nt olla takistuseks tööle või kool õppima pääsemisel, avavanglasse paigutamisel või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetati 11. aprilli 2014 käskkirjaga nr 6-1/399 seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisega (tl 17). Kohus selgitab, et kuigi vastustaja viis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud intsidendi selgitamiseks läbi distsiplinaarmenetluse ja määras kaebajale distsiplinaarkaristuse, ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine isiku karistamine, vaid vanglateenistusele seadusest tulenev õigus võtta tarvitusele seaduses loetletud faktiliste asjaolude ilmnemisel meetmed võimaliku õigusrikkumise ärahoidmiseks. Tegemist on ennetava abinõuga vältimaks võimaliku kahjuliku tagajärje saabumist. Seega ei ole kohtu arvates õige kaebaja seisukoht, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on tema teistkordne karistamine ning selle põhjendusel ei ole vaidlustatud käskkiri õigusvastane. Distsiplinaarkaristused, mida on lubatud kinnipeetava suhtes rakendada on loetletud VangS § 63 lg-s 1 ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist selles loetelus ei ole.

20. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et antud juhul olid alused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri on motiveeritud ja seaduslik. Seega jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik