3-14-53306/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-53306 Haldusasi S.A. kaebus Politseija Piirivalveameti tegevuse (25.06.2012 haldusmenetluse alustamine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.01.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus S.A. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja S.A. Vastustaja Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.01.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 06.04.2000. a otsusega anti S.A. le alaline elamisluba nr XXXXXXXXX , mis 01.06.2006 jõustunud välismaalaste seaduse redaktsiooni muudatusega muutus pikaajalise elaniku elamisloaks.

2. KMA 24.10.2007. a otsusega nr 20071431 tunnistati S.A. pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks. Riigikohus tühistas selle otsuse oma 20.06.2012. a otsusega asjas nr 3-3-2-1-

12. KMA õigusjärglane Politseija Piirivalveamet (PPA) tunnistas seejärel 20.06.2012. a otsusega nr 15.3-3/459-1 KMA 24.10.2007. a otsuse nr 20071431 kehtetuks ja ennistas S.A. pikaajalise elaniku elamisloa.

3. PPA algatas 25.06.2012 uuesti kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse ning tunnistas 29.08.2012. a otsusega nr 15.3-3/618-1 S.A. pikaajalise elaniku elamisloa nr XXXXXXXXX alates 29.11.2012 kehtetuks. S.A. pöördus kaebusega halduskohtusse ning taotles nimetatud otsuse tühistamist. Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1993 tema kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus Riigikohtu 27.02.2014. a otsusega nr 3-3-1-1-14.

4. S.A. esitas 30.12.2014 Tartu Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et PPA poolt 25.06.2012 kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamine oli õigusvastane. Kaebaja leidis, et Riigikohus on asjas nr 3-3-2-1-12, kus tühistati KMA 24.10.2007. a otsus nr 20071431, lõplikult kindlaks teinud aastatel 2007 – 2012 esinenud asjaolud ja ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks ohtlik avalikule korrale või Eesti Vabariigi julgeolekule. Kaebaja arvates poleks tohtinud kord juba lõpetatud menetlust uuesti algatada ning asi oleks pidanud lõppema Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-2-1-12.

5. Tartu Halduskohus tagastas 16.01.2015. a määrusega S.A. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Määruse kohaselt soovib kaebaja vaidlustada menetlustoimingut, mis seisneb PPA poolt 25.06.2012 kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse uuesti algatamises. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Eeltoodust tulenevalt saab isik menetlustoimingut reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. 25.06.2012 algatas PPA kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse, mis lõppes 29.08.2012, kui PPA andis haldusakti, millega elamisluba tunnistati kehtetuks. Kaebaja on nimetatud haldusakti vaidlustanud kohtus, kuid see on jäänud kehtima. Seega 25.06.2012 algatatud menetlusele ja menetlust lõpetavale haldusaktile on juba antud kohtupoolne hinnang. Kaebajal ei ole võimalik uue kaebusega korduvalt vaidlustada elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses tehtud toiminguid (sh menetluse alustamist). Ta ei ole ka selgitanud, kuidas menetluse alustamine eraldiseisvalt lõplikust haldusaktist tema õigusi rikuks. Tulenevalt sellest, et kaebaja on varasemalt pöördunud kohtusse ja on vaidlustanud lõplikku haldusakti ehk PPA 29.08.2012. a otsust nr 15.3-3/618-1, ei ole tal võimalik eraldiseisvalt enam vaidlustada 25.06.2012 menetlustoimingut ehk selle sama haldusmenetluse alustamist, mis viidatud haldusaktiga lõppes. Seega kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. S.A. esitas 27.01.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.01.2015. a määrusele. Määruskaebuse kohaselt ei kaeba kaebaja lõpliku haldusakti üle, vaid selle andmisele eelneva tegevuse üle. Analoogne pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus juba toimus ning see lõpetati Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-2-1-12. Menetlust saab uuendada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 3 alusel ning ainult Riigikohus saab otsustada menetluse ennistamise (teistmise) üle. PPA ei ole protsessireegleid järginud ega ennistamise taotlusega Riigikohtu poole pöördunud. Kaebaja jäi enda nõude juurde tuvastada PPA tegevuse õigusvastasus 25.06.2012 haldusmenetluse algatamisel.

7. PPA 06.02.2015. a vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on PPA poolt 25.06.2012 algatatud menetlusele ja menetlust lõpetavale haldusaktile juba antud kohtupoolne hinnang. Kaebajal ei ole võimalik uue kaebusega korduvalt vaidlustada elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses tehtud toiminguid, sh menetluse alustamist. Kaebaja on valesti aru saanud, nagu kuuluks menetluse uuendamise otsustamine kohtu pädevusse. Pealegi PPA ei uuendanud menetlust, vaid ennistas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa ja seejärel algatas uue haldusmenetluse. Viide teistmist reguleerivale HKMS §-le 240 on samuti asjakohatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning nõustub täielikult vaidlustatud halduskohtu määruses esitatud põhjendustega, jättes need kordamata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

9. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust Tartu Halduskohtu 16.01.2015. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses esitatud seisukohad vaid kinnitavad, et kaebaja soovib vaidlustada 25.06.2012. a haldusmenetluse algatamises seisnenud PPA menetlustoimingut ilma, et selle menetlustoiminguga oleks rikutud tema mittemenetluslikke õigusi, kuna ühtegi vastavat põhjendust määruskaebusest ei nähtu. Kaebaja põhiprobleemiks on siiski asjaolu, et tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise tõttu 25.06.2012 sai võimalikuks nimetatud elamisloa kehtetuks tunnistamine PPA 29.08.2012. a otsusega, kuigi Riigikohus oli juba 20.06.2012. a lahendis nr 3-3-2-1-12 leidnud, et kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine PPA 24.10.2007. a otsusega polnud õigustatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PPA 29.08.2012. a otsusele eelnenud haldusmenetlust, sh menetluse alustamist 25.06.2012, on hinnatud juba asjas nr 3-12-1993, mille raames tegi ka Riigikohus 27.02.2014 otsuse nr 3-3-1-1-14. Kui kohtud oleks haldusakti andmisele eelnenud menetlust õigusvastaseks pidanud, tulnuks kõne alla haldusakti tühistamine selle formaalse õigusvastasuse tõttu. Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-1-14 nähtuvalt ei ole kohus aga PPA poolt 25.06.2012 uue haldusmenetluse alustamises midagi õigusvastast leidnud, sest vastasel korral oleks kaebaja väidetud menetluslikku rikkumist ka käsitletud.

10. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kaebaja on valesti aru saanud teistmisest, ennistamisest ja menetluse uuendamisest. Kuna tegemist on küsimustega, mis kuuluks lahendamisele kaebuse sisulisel läbivaatamisel, siis ei pea kohus vajalikuks uuendamisse, ennistamisse ja teistmismenetlusse puutuvat määruskaebuse lahendamisel analüüsida. Määruskaebuse vastavad väited ei ole halduskohtu määruse vaidlustamisel asjakohased. Oluline on, et kaebaja soovib vaidlustada menetlustoimingut, mida aga HKMS § 45 lg 3 kohaselt üldjuhul lõplikust haldusaktist või toimingust eraldi vaidlustada ei saa ning samas ei ole tegemist erandliku olukorraga, mil menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine oleks lubatud. Seega kuna HKMS § 45 lg 3 kohaselt ei ole kaebajal menetlustoimingu vaidlustamiseks õigust, tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

11. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.01.2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtul ei ole võimalik määruskaebemenetluse raames tuvastada PPA poolt 25.10.2012 haldusmenetluse algatamise õigusvastasust, nagu kaebaja on määruskaebuses taotlenud, kuna see eeldaks asja sisulist läbivaatamist ja lahendamist kohtuotsusega.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/