3-13-70101/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-70101 Haldusasi KK kaebus Harku ja Murru Vangla 03.09.2013 käskkirja nr 62-kk tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lahendada lühiajalise väljasõidu loa taotlus uuesti Menetlusosalised Kaebaja – KK Vastustaja – Harku ja Murru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.11.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus KK apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta KK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.11.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-70101 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.03.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-70101 2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav KK esitas 05.08.2013 vangla direktorile taotluse lühiajaliseks väljasõiduks 2013. a septembrikuus. Väljasõidu eesmärkideks olid taotluses märgitud tsiviilasjas kohtule esitamiseks vajalike dokumentide ülesotsimine, elukohtade (XXXX XX ja XXXXXXXXX XXX XX-X) korrastamine ning vajadus leida inimesed, kes hooldaksid eluasemeid. Peatuskohaks märgiti Tallinn, XXXX XX ja XXXXXXXX XXX XX-X. Harku ja Murru Vangla direktori 03.09.2013 käskkirjaga nr 62-kk keelduti vangistusseaduse (VangS) § 32 lg-tele 1 ja 2 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg-tele 1 ja 2 ning § 83 p-dele 3 ja 4 tuginedes lühiajalise väljasõidu loa andmisest. Käskkirjas sisaldusid järgmised kaalutlused: 1) kinnipeetav kannab karistust alates 2010. a märtsist ning vabaneb 16.03.2015. Ta on süüdi mõistetud piinamise ja ähvardamise eest. Teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas viibib ta kolmandat korda. Isik on manipuleeriv ja kontrolliv, tema nõudmistele mitteallumine tõi kaasa vägivaldse karistamise, ta kasutas füüsilist vägivalda oma perekonna suhtes. Kuriteos ennast süüdi ei tunnista. Püüab jätta endast ja oma käitumisest head muljet, kuid tegutseb sageli üksnes omakasu eesmärgil. Kinnipeetav on hinnatud ülija kõrgohtlikuks. Ametnikega suhtlemisel on viisakas, kontrolliv ja kinnine. Distsiplinaarkaristused puuduvad; 2) lühiajalise väljasõidu üheks eesmärgiks on toodud elukohtades toimunud vargustega tekitatud kahju väljaselgitamine ning dokumentide ülesotsimine elukohtadest, et esitada need tsiviilasja raames kohtule. Eelnimetatud tegevuseks ei ole vajalik lühiajaline väljasõit. Avalikkuse õiglustundele vähem riivavam on VangS §-s 33 sätestatud lühiajaline väljaviimine. Kinnipeetavale on seda selgitatud; 3) teise põhjusena toob kinnipeetav taotluses välja korteri korrastamise soovi ning soovi leida inimesed, kes oleksid nõus korteri eest hoolitsema, ning nendega notariaalse lepingu sõlmimine. Arusaamatuks jääb, kuidas kavatseb kinnipeetav leida inimesed, kes oleksid nõus korterite eest hoolitsema. Taotluse kohaselt puuduvad kinnipeetaval igasugused eelnevad kokkulepped. Naabrite kinnipidamine tänaval ja nendega rääkimine ei ole mõistlik teguviis. Ühtegi eelnevat kokkulepet ei ole ka notariaalse lepingu sõlmimise kohta. Ei selgu, mille arvelt kavatseb kinnipeetav hakata korterite eest hoolitsejale palka maksma, kui tal puuduvad selleks rahalised vahendid; 4) vanglale teadaolevalt ning ka kinnipeetava sõnade kohaselt on XXXX XX ja XXXXXXXXX XXX XX-X elamispinnad elamiskõlbmatud. Seal puudub nii elekter, vesi kui ka küte. Seega puudub kinnipeetaval väljasõidu ajal inimväärne peatumiskoht. KK esitas 05.11.2013 eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille vangla 12.11.2013 tagastas tähtaja rikkumise tõttu. 2. KK esitas 26.11.2013 halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla direktori 03.09.2013 käskkirja nr 62-kk tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada lühiajalise väljasõidu loa taotlus uuesti. Tallinna Halduskohus luges 04.04.2014 määrusega kaebuse esitatuks tähtaegselt. Käskkiri on põhjendamata ja rajaneb väljamõeldisel. Välja ei ole toodud ühtegi reaalset põhjust, kuidas on kaebajale lühiajaliseks väljasõiduks loa andmine vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga. Põhistamata on väide kaebaja ülija kõrgohtlikkusest, kui samas on käskkirjas

3-13-70101 3(5) välja toodud, et kaebajal distsiplinaarkaristused puuduvad ning ta on ametnikega suhtlemisel viisakas, kontrolliv ja kinnine. Väljasõit on jätkuvalt vajalik seoses uue külmalaine (talve) saabumisega. Boilerist ja veetorustikest tuleb vesi välja lasta, et need talve tulekul ei lõhkeks ning ei tekitaks uputust. Kaebaja peab tegema ettevalmistavaid toiminguid seoses peatse vabanemisega. 3. Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes käskkirjas toodud kaalutluste juurde. 4. Tallinna Halduskohtu 11.11.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega (VangS § 32 lg 4). VSkE § 82 lg 1 kohaselt tuleb loa andmisel hinnata ka kinnipeetava isiksuseomadusi või kriminogeenseid riske, kinnipeetava käitumist vanglas, väljasõidu eesmärki ning väljasõidu eeldatavat mõju kinnipeetavale. Vastustaja keeldus loa andmisest viitega VSkE § 83 p-dele 3 ja 4, mille kohaselt võib lühiajalise väljasõidu loa andmisest keelduda, kui kinnipeetava väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud see, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil peab kinnipeetav väljasõidu ajal tegema (p 3), ning vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega (p 4); 2) vangla direktoril on loa andmise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Keeldumise alusena on piisav üksnes ühe VSkE §-s 83 toodud aluse esinemine. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja poolt esitatud väljasõiduplaanis ei olnud usutavalt ja arusaadavalt kajastatud see, kuidas on taotluses märgitud toimingute tegemine reaalselt võimalik ning miks see on võimalik vaid lühiajalise väljasõidu korras. VSkE § 79 lg 3 kohaselt tuleb väljasõiduplaanis kirjeldada, kuidas kinnipeetav kavatseb väljasõidu ajal korraldada vanglast vabanemise puhuks töö-, õppimis-, eluasemeja muid asju. Kaebaja viibib vanglas alates 2010. a märtsist. Tema isiklikul arvel oli 30.08.2013 seisuga 0,09 eurot, seifis 75 eurot. Kaebaja kinnisvaral lasuvad keelumärked ja tal on suured võlakohustused riigi ja eraisikute ees. Kaebaja käis 07.12.2012 Aate tänaval väljaviimise korras. Aate tn ja Nurmenuku tee korterid ei ole elamiskõlblikud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kavandatavaid toiminguid ette valmistanud; 3) kaebaja on väljasõidutaotluses väljasõidu eesmärgina näidanud enda elukohtades aset leidnud varguse ja sissemurdmisega tekitatud kahju tuvastamise, elukohast dokumentide leidmise, torustikest vee välja laskmise ja korteri lukustamise. Samuti soovib kaebaja vestelda naabritega, et leida isik, kes käiks tasu eest korterit kütmas. Vangla on õigesti leidnud, et need põhjendused ei ole loa andmiseks piisavad. Kohus nõustus vangla kaalutlustega; 4) toimingute tegemiseks ei ole ainus võimalus lühiajaline väljasõit. VangS § 33 näeb ette järelevalve all lühiajalise väljaviimise võimaluse. Üksnes kinnipeetaval raha puudumine ei anna alust väljasõiduloa saamiseks, mille kasutamiseks on samuti raha vaja. Sellise soodustuse saamiseks peab vangla direktor olema ennekõike veendunud, et kinnipeetav käitub väljasõidul õiguskuulekalt. Üksnes kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ei anna alust eeldada õiguskuulekat käitumist ka vabaduses. Käskkirjas on põhjendatud, miks lühiajalisele väljasõidule lubamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Olukorras, kus kaebaja kannab karistust tahtlike kuritegude eest, kaebaja ennast ise kuriteos süüdi ei tunnista ning kaebaja on tunnistatud ülija

3-13-70101 4(5) kõrgohtlikuks, tuleb pidada kaebaja võimalikust õigusvastasest käitumisest tulenevat riski ühiskonnale ebaproportsionaalselt suureks. Ka Harju Maakohtu 28.11.2013 määruses nr 1- 10-11543, milles otsustati kaebaja enne tähtaega vangistusest vabastamise üle, on kaebaja eelnevat käitumist, toime pandud kuriteo iseloomu ning isiku elustiili ja hoiakuid hinnates leitud, et on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, mõjutamaks kaebajat uut kuritegu mitte toime panema.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. KK palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 11.11.2014 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on pikema aja jooksul igakülgselt põhistanud, et tal on väga suur vajadus teha kiired ettevalmistused külmade kaitseks. Kaebaja elukohad on hävimise ohus. Kodukaotust võib võrrelda päästva tormisel merel ankru kaotusega laeval. Kodu „ankurdab“ kodaniku paikseks ning kohustab tegema tööd ja maksma riigile makse. Kodu kaotus võib kaebaja kiiresti paisata tavaühiskonnast tagasi vanglasse. Kaebaja karistusaeg lõpeb 2015. a märtsis. Kuid enne seda, talvel, on kõige ohtlikum aeg, kus külm võib hävitada veetorud ning boilerid, mis on vett täis. Üleujutatud puitkarkassmaja lõhub jää esimese külmaga laiali. Halduskohtu otsus põhineb vangla valedel. Kaebaja ei ole kuskil kinnitanud, et tema elamispindadel puudub nii vesi, küte kui elekter. Vastupidi, Nurmenuku teel on vaja just surve all olev vesi kinni keerata. Ka on kaebaja korduvalt vestelnud naabritega. Küte puudub sellepärast, et keegi ei küta. Puudub vaid elekter, mis on välja lülitatud. Võimalusel palub kaebaja vanglast ärakäimist viisil, kus ta ajab oma asju ajavahemikul 07.00-22.00. Vangla käitumise näol on tegemist alandava väärkohtlemisega. Kuigi 05.08.2013 taotlust ei ole vanglal tõenäoliselt võimalik enam uuesti läbi vaadata (kaebaja vabaneb vanglast märtsis 2015), on igal juhul vajalik tuvastada 03.09.2013 käskkirja õigusvastasus. Käskkirjaga kehtestati kaebajale alusetu piirang ning jäeti kaebaja oma kodu kaitsel abitusse seisukorda. 6. Harku ja Murru Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. 8. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kohus saab antud juhul hinnata üksnes seda, kas vastustaja 03.09.2013 keeldumine oli vale, s.o kas vangla direktor oleks pidanud lubama kaebaja tema 05.08.2013 taotluses toodud asjaoludel lühiajalisele väljasõidule 2013. a septembrikuus. Seega ei saa kohus öelda, kas kaebajale tuleks lühiajalist väljasõitu võimaldada käesoleval ajahetkel ning kas vangla peaks aktsepteerima kaebaja lahkumist vanglast üksnes päevasel ajal (07.00-22.00). 9. Ringkonnakohus nõustub vangla ja halduskohtu hinnanguga kaebaja 05.08.2013 taotlusele. Kaebaja isikust tulenevad riskid ning 05.08.2013 taotluse ebaselgus ja üldsõnalisus toovad

3-13-70101 5(5) kaasa olukorra, kus kaebaja 05.08.2013 taotluse rahuldamine oleks vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Halduskohus on õigesti leidnud, et nõuetekohane käitumine vanglas ei välista kaebaja ohtlikkust tavaühiskonnas. Seda näitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja kannab vabaduskaotuslikku karistust juba korduvalt. Samuti puuduvad tal rahalised vahendid, et ennast vabaduses viibimise ajal üleval pidada. Asjaolu, et kaebaja on naabritega vestelnud ja kirjavahetuses olnud, ei lükka ümber vastustaja hinnangut, et kaebajal puudusid igasugused eelkokkulepped, kuidas korraldada elamispindade eest hoolitsemist. 05.08.2013 taotluse kohaselt soovis kaebaja väljasõidu ajal alles hakata naabritega vestlema, et veenduda, kellele usaldada eluruumide võtmed. 10. Küsimus sellest, kas kaebaja elamispinnad on elamiskõlblikud, ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega. Tegemist oli vaid ühe põhjusega väljasõiduloa andmisest keeldumisel ning käskkirjast ei nähtu, et tegemist oleks olulise kaalutlusega, mille äralangemisel oleks kaebajale igal juhul luba antud. Seetõttu ringkonnakohus seda asjaolu täpsemalt ei hinda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets