1-11-6520/147 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-6520

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. jaanuari 2015

määrus Aleksandr Reiteri tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Aleksandr Reiter, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 8. jaanuari 2015 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega mõisteti Aleksandr Reiter süüdi KarS § 255 lg 1,

§ 391 lg 2 p 2 ning § 376 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti

käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 09.04.2012 kohtuotsuse alusel

mõistetud karistusega 2 aastat 7 kuud 4 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks, lugedes

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat vangistust. Karistusaja algust

arvestatakse alates 12.11.2012. Karistuse kandmise lõpp on 12.11.2015.

2. Viru Vangla esitas 02.10.2014 Viru Maakohtule materjalid A. Reiteri vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 08.01.2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohus leidis, et isiku vabastamist mittetoetavad

asjaolud on kaalukamad, kui isikul vabaduses olev elu- ja töökoht ning vangla ja prokuratuuri

toetus ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kohus märkis, et isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole täidetud

ennetähtaegse vabastamise eeldus – s.o õiguspärane käitumine vangistuses. Samuti on ta uue

kuriteo toime pannud katseajal, mis näitab, et ta ei teinud karistusest järeldusi ja jätkas uute

kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades ei ole kriminaalhooldusele allutamine piisav,

tagamaks A. Reiteri õiguskuulekat käitumist.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja Monica Meristo, kes palus tühistada

Viru Maakohtu 08.01.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu

vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega (vajadusel elektroonilise valvega).

5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus esitada

oma seisukohad määruskaebuse osas kuni 30. jaanuarini. Seisukohti ei esitatud.

6. Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2015 määrusega jäeti A. Reiter tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata.

7.

09.02.2015 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus Viru Maakohtu poolt edastatud

süüdimõistetu enda kaebus. A. Reiter leiab, et Viru Vangla toetab tema ennetähtaegset

vabastamist ning on ilmselge, et vangla ei pea tema edasist karistuse kandmist otstarbekaks.

Sellest kirjutab ka oma seisukohas prokurör, kes leiab, et A. Reiteri käitumises on vangistuse

jooksul toimunud mitmed positiivsed muutused – riigikeele kursuste läbimine, õppimine,

vestlustel osalemine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi

õiguskuuleka elu suunas. A. Reiter kannab reaalset vangistust esimest korda ning vabanedes

on tal olemas elukoht. Samuti on talle garanteeritud töökoht. Praegu kannab A. Reiter

karistust Viru Maakohtu 02.10.2014 kohtuotsustega hiljem tuvastatud kuritegude kogumi eest

mõistetud liikaristust. Kinnipeetava puhul on formaalsed alused vangistusest vabastamiseks

täidetud. Prokuratuur leidis, et vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus oleks suurem

kui karistuse kandmine lõpuni. Käitumiskontrolli ajal saaks maandada uute kuritegude

toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava praegu, oleks võimalik teostada tema üle

kontrolli veel 1 aasta jooksul. Katseajal olles saaks A. Reiter kinnistada oma positiivseid

hoiakuid. Kinnipeetav omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada

seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide

täitmist teiste, odavamate vahenditega. Uue kuriteo riske oleks võimalik vähendada

süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis

piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti.

A. Reiter ei saa kohtu põhjendustest aru. Ta viibib vanglas esimest korda, tal on töökoht ja

pere ning kõik vajalik ühiskonda integreerumiseks ning seaduskuuleka elu alustamiseks.

Tingimisi ennetähtaegne vabastamine distsiplineeriks teda ning kriminaalhooldus aitaks kaasa

elu korraldamisel. A. Reiter rõhutab, et on aru saanud oma teo tagajärgedest ning soovib

edaspidi elada seaduskuulekalt.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. Reiteri vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

9. Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus lahendas oma 02.02.2015 määrusega kaitsja

määruskaebuse ja sellega seoses peatub lühidalt süüdimõistetu enda kaebusel, jättes muutmata

oma varasema seisukoha.

Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus oma 02.02.2015 määruses, et A. Reiteri käitumises on

toimunud mitmed positiivsed muutused, ent nõustus maakohtuga selles, et ennetähtaegset

vabastamist mittetoetavad asjaolud on kaalukamad kui elu- ja töökoht vabaduses ning vangla-

ja prokuröripoolne toetus.

10. Apellatsioonikohtule esitatud kaebuses kordab A. Reiter põhiteesides maakohtule

prokuratuuri poolt esitatud seisukohti. Seega on maakohus kaalutlusotsustust tehes juba

arvestanud prokuratuuri seisukohta, ent jätnud A. Reiteri karistusseadustikust johtuvatele

alustele osundades tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ringkonnakohus nõustus oma

määruses maakohtuga, et praegusel juhul esinevad kaalukad vastuargumendid – kehtivad

distsiplinaarkaristused ja kuriteo toimepanemine katseajal – mis seavad kahtluse alla

kriminaalhoolduse õnnestumise. Lisaks pidas ringkonnakohus märkimisväärseks, et süüdlane

kannab karistust raskete I astme kuritegude toimepanemise eest. Apellatsioonikohus küll

arvestas A. Reiteri motivatsiooni varasemat käitumist muuta, kuid leidis, et see ei tingi

maakohtu määruse tühistamist.

11. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu

08.01.2015 määrus muutmata ja A. Reiteri määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau