4-15-536/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2015 Tallinnas Väärteoasja number 4-15-536 (2317,15,000220) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

H.V kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna 09.01.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220142384629.

Kaebuse esitaja H.V isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht:

XXX, töökoht puudub, on pensionär; e-posti aadress: lea.koronen@gmail.com. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur Lääne-Harju politseijaoskond; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Jaanika Soo. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120, 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 09.01.2015.a otsus ja teha asjas uus otsus.

2. Süüdi mõista

H.V LS § 239 lg 1 p 2 järgi ja karistada teda rahatrahviga 3

(kolme) trahviühiku ulatuses. H.V tuleb tasuda rahatrahv 12,00 (kaksteist) EUR.

3. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud: Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 09.01.2015.a koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220142384629 kohaselt H.V sõitis 09.01.2015.a mootorsõidukis Toyota Corolla, r/n XXX, millel on turvavööd, ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik rikkus LS § 30 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 2 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kiirmenetluse 09.01.2015.a otsuse alusel nr 10220142384629 karistati H.V LS § 239 lg 1 p 2 sätete alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 32 EUR.

Kaebuse esitaja seisukoht ja taotlus:

Kaebuse esitaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, paludes otsus saata e-posti aadressile.

Kaebuse esitaja selgituste kohaselt sõitis ta koos tütrega 09.01.2015.a Keilas, Keskväljakult Ülesõidu tänavalt kodu poole. Sõidukit juhtis tütar. Autos oli lisaks veel tema ning 8 kuune imik. Kuna laps oli rahutu, siis püüdis sõidu ajal last rahustada ning avas endal turvavöö. Keskväljaku ringil seisis aga politseiauto, kes sõitis koheselt järele ning peatas nad lahtise turvavöö tõttu. Vabandas toimunu eest ning püüdis selgitada, et tegemist oli eriolukorraga. Tema poolt antud selgitusi aga keegi ei vajanud. Tal hakkas paha, palus võimalust politseisõidukist väljuda. Politseinik kirjutas väljas talle protokolli ning näitas, kuhu tuleb allkirjad panna. Kuivõrd politseinik talle õigusi ei tutvustatud, siis palus seda teha. Politseinik luges talle õigused ette ning nõudis allkirju. Tal hakkas halb, allkirju anda ei soovinud. Kuivõrd tema peale karjuti, siis oli sunnitud protokollile alla kirjutama. Talle mõisteti 32 euro suurune trahv. Tegemist on suure summaga, on liikumispuudega isik, kelle ravikulud ulatuvad suureks. Leiab, et määratud karistus on ebaproportsionaalne, kuna rikkumine oli väike ning esmakordne, politseinik oleks võinud piirduda hoiatusega.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud.

Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt, on Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt koostatud otsus väärteoasjas nr 4-15-536 põhjendatud ning koostatud seadusega sätestatud korras. Antud asjas on karistuse mõistmisel arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning lähtutud õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt toob H.V-le karistusena määratud rahatrahv kaasa kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Seetõttu palub kohtuväline menetleja kaebuse jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht:

V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. LS § 239 lg 1 p 2 näeb ette vastutuse sõitja poolt turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmist.

Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et H.V poolt toime pandud LS § 239 lg 1 p 2 järgi rikkumine on tõendamist leidnud: tunnistaja Janeli Ardoni ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt olles 09.01.2015.a patrullteenistuses, märkas Keila linnas kella 12:05 ajal Keskväljaku ja Ülesõidu ringil väljuvat mootorsõidukit Toyota Corolla, r/n XXX, sõidukis taga istuval kaasreisijal oli turvavöö kinnitamata. Peatasid sõiduki ning tuvastasid, et sõidukit juhtis Inga H.V, kinnitamata turvavööga istus taga H.V (ik XXX); menetlusalune isik H.V on kiirmenetluse otsuses andnud selgitused, et 09.01.2015.a oli tal paha olla, on invaliid, turvavöö oli tal tagaistmel pooleldi lahti. Vabandab. Kohtu hinnangul on H.V pannud teo toime tahtlikult –isik, avades sõidukis turvavöö, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, tahtis või vähemalt möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 239 lg 1 p 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. H.V-le on menetleja otsuse alusel määratud LS § 239 lg 1 p 2 alusel rahatrahv 8 trahviühiku ulatuses, so 32 eurot. Antud asjas on kohtuväline menetleja lugenud karistust kergendavaks asjaoluks kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja, H.V, on varem väärteokorras karistamata, ta tunnistab teo toimepanemist ning kahetseb tehtut. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja oleks pidanud piirduma suulise hoiatusega.

Kohus nõustub antud asjas kohtuvälise menetleja poolt valitud karistusliigiga, so rahatrahviga. Suuline hoiatamine ei täidaks kohtu hinnangul karistuse eripreventiivset eesmärki. Kohus märgib, et kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Õigesti kinnitatud turvavöö hoiab õnnetusjuhtumi korral inimest tema istekohal kinni, takistades teda ohtlikult ette-või autost välja paiskumast ning rulluva auto alla jäämast. Lisaks on turvavöö kasutustegur suur just väiksematel kiirustel (asulakiirusel) toimuvate kokkupõrgete tagajärgede leevendamisel. H.V oleks võinud saada teise sõiduki kokkupõrke korral ulatuslikke vigastusi. Tagajärgedele mõtlemata avas ta aga sõiduajal turvavöö. Kuigi kaebuse esitaja märgib kaebuses, et tegemist oli eriolukorraga (nutva lapsega), siis kohus sellega nõustuda ei saa. Kohus märgib, et sõiduajal turvavööst vabastamine nutva isiku tõttu ei ole vabandatav asjaolu. Sõidukijuhil on kohustus hinnata olukorda ning vajadusel peab ta sõiduki peatama; seda aga sõidukijuht vajalikuks ei pidanud. Arvestades H.V hooletut käitumist, on rahatrahvi kohaldamine käesolevas asjas otstarbekas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, kahetseb toimepandut, samuti seda, et tegemist on varem karistamata, mittetöötava liikumispuudega isikuga, on käesolevas asjas kohane mõista miinimummäära suurune rahatrahv. Eeltoodu alusel tuleb Politseija Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 09.01.2015 otsus väärteoasjas nr 10220142384629 tühistada ja teha asjas uus otsus. Süüdi mõista H.V LS §

239 lg 1 p 2 järgi ja karistada teda rahatrahviga 3 (kolme) trahviühiku ulatuses. H.V tuleb tasuda rahatrahv 12,00 (kaksteist) EUR kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/