4-15-278/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-278

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015, Tallinn

Väärteoasja number

4-15-278 (2316,14,012842)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse §-s 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

P.P, ik XXX, elukohtXXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Liisi Närep, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. P.P süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.

2. Mõistetud arest 8 (kaheksa) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 16.03.2015. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud ja ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. P.P-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „P.P , 4-15-278, joobeseisundi tuvastamise kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel P.P-le posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.02.2015. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 26.12.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1436683 selles, et 26.12.2014 kell 18.30 peeti Tallinnas, Viru tänav 24 hoones kinni P.P, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fenatnüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et ta on süüdi fentanüüli tarvitamises. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi temaga samal aadressil elav ja sama perekonnanime kandev isik on kohtukutse allkirja vastu kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 8 päeva aresti ja välja mõista menetluskulu

35 eurot. Kohus, kontrollinud kohtuvälisel menetlusel antud menetlusaluse isiku ütlusi ja uuringuakti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis fentanüüli ja metadooni sisaldust ning indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt esinesid menetlusalusel isikul ka välised joobeseisundile viitavad tunnused, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet, milliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud. Lisaks sellel on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ning ka lühiajalised arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/