3-14-53273/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-53273 Haldusasi Väinamere Liinid OÜ kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 16.12.2014 otsuse tühistamiseks vaidlustuses nr 312-14/- ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Väinamere Liinid OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kristo Kallas Vastustaja (hankija) – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud (ühispakkujad) – TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Väinamere Liinid OÜ kaebus läbi vaatamata.

2. Mõista Väinamere Liinid OÜ-lt TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ kasuks (tasumisega TS Laevad OÜ-le) välja õigusabikulud 2937 eurot 60 senti.

3. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1278 eurot 23 senti Väinamere Liinid OÜ pangakontole nr EE482200221048856147.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.02.2015 (HKMS § 278 lg 1, 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka „hankija“ või „vastustaja“) korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ ning Väinamere Liinid OÜ (edaspidi ka „kaebaja“ või „vaidlustaja“) esitas nimetatud hankel pakkumuse. Pakkumuse esitamise tähtaeg oli 01.10.2014 kell 17.00, korrigeeritud pakkumuste esitamise tähtaeg 13.10.2014 kell 17.00.

3-14-53273 2(13)

1.1. Hankija 13.10.2014 otsusega tunnistati Väinamere Liinid OÜ pakkumus ning ühispakkujate TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ (edaspidi „ühispakkujad“) ühispakkumus vastavaks ning ühispakkujate poolt esitatud pakkumus edukaks.

1.2. Hankedokumentide (edaspidi ka „HD“) p 3.10 järgi peab pakkumus jõus olema vähemalt

60 päeva alates pakkumuse esitamise tähtpäevast.

2. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 10.12.2014 kell 16.23 Väinamere Liinid OÜ vaidlustus hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankes „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“. Vaidlustaja esitas järgmised taotlused: 1) keelata hankelepingu sõlmimine hankija korraldatavas väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankes „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ kuni käesolevas vaidlustuses tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni; 2) juhul, kui ühispakkujatele TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ tehti ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks ning ühispakkujad andsid oma nõusoleku riigihangete seaduse (RHS) § 45 nimetatud tähtaegade jooksul, lugeda Hankija tegevus RHS § 3 p 2 ja 3 põhimõtteid eiravana õigusvastaseks ning ühispakkujatele esitatud ettepanek kehtetuks ja kolmanda isiku nõusolek tühiseks; 3) juhul, kui ühispakkujatele TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ ei tehtud pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut ning ka kolmandad isikud ei ole oma nõustumust andnud RHS § 45 alusel hiljemalt 30.11.2014, lugeda hankemenetlus lõppenuks RHS § 29 lg 3 p 7 alusel; 4) tunnistada kehtetuks hankija 03.12.2014 kirjale nr 1.12-8/14-0054/070 analoogne ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, mis esitati ühispakkujatele; 5) vaidlustuskomisjonil pöörduda RHS § 125 lg 10 alusel Rahandusministeeriumi poole järelevalvemenetluse algatamiseks; 6) jätta menetluskulud Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kanda ja mõista hankijalt Väinamere Liinid OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv.

3. Lähtudes RHS § 122 lg-st 1, tuvastas VAKO vaidlustuses kõrvaldatavad puudused ning andis RHS § 122 lg 2 alusel vaidlustajale kahe tööpäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. VAKO märkis, et vaidlustuses esitatud taotluste nr 2 ja 3 puhul ei ole tegemist selgelt väljendatud taotlusega RHS § 121 lg 2 p 4 mõttes ning nende taotluste rahuldamine ei ole VAKO pädevuses. Samas paluti vaidlustaja selget ning ühemõttelist seisukohta, kas vaidlustatud riigihankes tema poolt esitatud pakkumus on hetkel jõus või mitte.

4. VAKO edastas vastava teate vaidlustajale 11.12.2014 kell 10.05 ning teatas RHS § 123 lg 2 kohaselt hankijale puudustega vaidlustuse esitamisest 11.12.2014 kell 09.46.

4.1. VAKO nõudel edastas hankija 12.12.2014 vaidlustuskomisjonile ühispakkujatele esitatud ettepaneku koopia pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise kohta ja nende 27.11.2014 vastuse sellele. Samuti edastas hankija koopia hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujate vahel sõlmitud hanklepingust („Sõitjateveo avaliku teenindamise leping Rohuküla- Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinil“), millest nähtus, et ühispakkujate esindaja on lepingu allkirjastanud 11.12.2014 kell 00.03 ja hankija esindaja 11.12.2014 kell

07.31 ühispakkujatega sõlmitud hankelepingust.

3-14-53273 3(13)

4.2. Vaidlustaja esitas VAKO-le 15.12.2014 kirja vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, milles leidis, et VAKO saab vaidlustust menetleda ja tuvastada ka hankija tegevuse õigusvastasuse.

5. VAKO jättis 16.12.2014 otsusega vaidlustuses nr 312-14/- RHS § 122 lg 3 p-de 2 ja 6 alusel vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle vaidlustajale, leides, et vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. VAKO otsuse kohaselt sõlmis hankija ühispakkujatega hankelepingu enne RHS § 123 lg 2 kohase teate edastamist hankijale. Leping on sõlmitud 11.12.2014 kell 07.31, VAKO tuvastas 10.12.2014 kell 16.23 edastatud vaidlustuse vastuolu RHS § 121 lg 2 p-ga 4 ning edastas vastava teate hankijale 11.12.2014 kell 09.46. VAKO leidis oma otsuses, et vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks esineb ka RHS § 122 lg 3 ps 2 sätestatud alus, kuna 15.12.2014 kirjaga ei ole vaidlustaja kõrvaldanud kõiki VAKO 11.12.2014 Teates näidatud puudusi.

6. Tallinna Halduskohtule 29.12.2014 esitatud kaebuses esitab kaebaja järgmised nõuded: 1) rahuldada Väinamere Liinid OÜ kaebus ja tühistada VAKO 16.12.2014 otsus nr 312-14/-; 2) tunnistada õigusvastaseks hankelepingu sõlmimine hankija korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankes „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu- Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“; 3) kui hankija tegi ühispakkujatele TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, lugeda hankija tegevus ühispakkujatele pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemisel RHS § 3 p 2 ja 3 põhimõtteid eiravana õigusvastaseks; 4) juhul, kui ühispakkujatele TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ ei tehtud pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut hiljemalt 30.11.2014, lugeda õigusvastaseks Hankija tegevus hankemenetluse jätkamisel; 5) tunnistada õigusvastaseks Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 03.12.2014 kirjale nr 1.12-8/14-0054/070 analoogne ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, mis esitati ühispakkujatele TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ; 6) jätta menetluskulud Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kanda ja mõista Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumilt Väinamere Liinid OÜ kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud.

7. Kohus võttis 30.12.2014 määrusega kaebuse menetlusse ning määras 08.01.2015 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja väidab järgmist.

8.1. RHS § 122 lg 3 p 6 kohaldamine ei olnud põhjendatud.

8.1.1. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja esitas vaidlustuse VAKO-le enne hankija poolt hankelepingu sõlmimist. Nagu ka VAKO oma 16.12.2014 otsuses märgib, jõudis vaidlustus VAKO-ni 10.12.2014, ent hankeleping sõlmiti 11.12.2014.

3-14-53273 4(13)

8.1.2. Hankija tegevuse õigusvastasus seisneb selles, et hankija jättis tegemata ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks ja jätkas hankemenetlust olukorras, kus tulnuks kohaldada RHS § 29 lg 3 p-i 7. Hankija on pahatahtlikult sõlminud hiljem ka hankelepingu ühispakkujatega.

8.1.3. Vaidlustaja ei nõustu, et peale hankelepingu sõlmimist võib jätta läbi vaatamata kõik nimetatud hankemenetlusega seonduvad vaidlustused, sõltumata, mil viisil hankija hankelepingu sõlmimiseni jõudis. Sellega võetakse sisuliselt vaidlustajalt kaebeõigus ja aktsepteeritakse vaikimisi hankija ebaseaduslikku tegevust.

8.1.4. RHS-i alusel ei ole välistatud vaidlustuse esitamine õigusvastasuse tuvastamiseks. Isegi juhul, kui vaidlustuse rahuldamisel ei ole vaidlustajal võimalik hankelepingut sõlmida, võib õigusvastasuse tuvastamine olla aluseks kahjunõude esitamisele.

8.1.5. Käesoleval juhul ei oleks hankija tohtinud sõlmida hankelepingut. Vaidlustaja pöördus esmakordselt VAKO-sse juba 01.12.2014 ning palus VAKO-l tunnistada hankija tegevusetus pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemisel õigusvastaseks (vaidlustus nr 306-14/-). Ka 10.12.2014 vaidlustuse esitas vaidlustaja enne hankelepingu sõlmimist. Vaidlustaja ei saanud ette näha, et VAKO lõpetab tööpäeva kell 16.30, kuivõrd tavapärane tööaeg, mida saab eeldada, on kella 17.00-ni. VAKO tööaegu (s.h tavapärasest erinevaid) ei ole avaldatud. Vaidlustaja esitas vaidlustuse seaduses sätestatud nõudeid järgides ja tähtaegselt ning vaidlustaja ei saanud ette näha, et hankija asub öösel või varahommikul hankelepingut sõlmima.

8.2. Vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks ei tulene alust ka RHS § 122 lg 3 p-st 2, kuna vaidlustaja on kõrvaldanud kõik vaidlustuses olnud puudused VAKO palutud viisil.

8.2.1. Vastuseks VAKO seisukohale, et RHS § 126 lg 1 p 5 ei võimalda VAKO-l teha otsust hankemenetluse lõppenuks lugemiseks RHS § 29 lg 3 p 7 alusel on Vaidlustaja selgitanud, et kuna hankija ei ole ise hankemenetlust lõppenuks lugenud, on selline hankija tegevusetus õigusvastane. Vaidlustaja palus VAKO-l tuvastada hankija tegevuse õigusvastasuse. Seega on vaidlustaja VAKO nõude täitnud, muutes oma nõuet ja paludes VAKO-l tuvastada hankija tegevuse (vaikimisi otsus hankemenetlust mitte lõpetada) õigusvastasus.

8.2.2. Vaidlustuse täpsustusest nähtus ka täpselt vaidlustaja seisukoht, et ükski pakkumus (sh vaidlustaja enda pakkumus) ei olnud jõus.

8.3. Hankija tegevus hankelepingu sõlmimisel on õigusvastane ning kaebaja palub kohtul see tuvastada. Samuti on õigusvastane hankija tegevus pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemisel ajal, mil pakkumused ei olnud enam jõus ning hankemenetluse jätkamisel olukorras, kus kõikide pakkumuste jõusoleku tähtaeg oli lõppenud. Hankija on ilmselgelt rikkunud ka võrdse kohtlemise põhimõtet, esitades pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku üksnes ühispakkujatele. RHS § 3 p-dest 2 ja 3 tulenevalt on hankija kohustus kohelda kõiki hankemenetluses osalejaid võrdselt. Hankija oleks pidanud hankemenetluse lõpetama seoses kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega, lähtudes RHS § 29 lg 3 p-st 7, mille kohaselt hankementlus lõpeb, kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega, kui ükski pakkuja ei ole nõus pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendama. Kuna hankija ei ole pakkumuse jõusoleku ajal teinud ettepanekut pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks, ei ole ükski pakkumus jõus ning hankija oleks pidanud hankemenetluse lõpetama ega oleks saanud hankelepingut sõlmida.

8.4. Oma 15.01.2015 täiendavates seisukohtades ei nõustu kaebaja, et tema seisukohad pakkumuse jõus oleku osas on vastuolulised. Hankija õigusvastase tegevuse tõttu ei saa olla

3-14-53273 5(13) jõus ükski pakkumustest. Selleks, et veenduda pakkumuste pikendamiseks ettepaneku tegemise täpses ajas ja sisus, palus kaebaja hankijalt välja nõuda Jaak Kaabeli poolt 27.11.2014 Toomas Trallale saadetud e-kirja logi ja terviktekst. Kaebaja ei pea asjakohaseks viiteid vaidlustusele nr 306-14/- , kuna tegemist on erinevate vaidlustega.

9. Vastustaja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ning jätta jõusse VAKO 16.12.2014 otsus 312-14/-, samuti jätta kõik haldusasjaga nr 3-14-53273 seotud kulud kaebaja kanda. Vastustaja hinnangul puuduvad kaebajal sisulised argumendid, et tõendada kaebuse perspektiivikust ja kahju kannatamist, kuna hankija otsused on olnud seaduspärased. Vastustaja esitab järgmised seisukohad:

9.1. HD p 3.10 järgi peab pakkumus jõus olema vähemalt 60 päeva alates pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumused esitati 01.10.2014, korrigeeritud pakkumused 13.10.2014. Hankija tegi oma 13.10.2014 otsusega edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujatele 27.11.2014. ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Ühispakkujad andsid samal kuupäeval oma nõusoleku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks 30 päeva võrra. Ühispakkujate pakkumus tunnistati edukaks, kuna eduka pakkumuse eelis võrreldes kaebaja pakkumusega oli madalam pakkumuse maksumus – kaebaja pakkumuse kogumaksumus on 270

914 246 eurot ja ühispakkujatel 241 104 116 eurot. Vastavalt HD punktile 10.1 sõlmib hankija hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Kaebaja ei ole hanketingimusi vaidlustanud.

9.2. Kaebaja taotles 13.10.2014 kirjas nr 132-20 korrigeeritud pakkumuse esitamise tähtaja pikendamist, kuna on asunud läbirääkimistesse laevaomanikega prahiraha muutmiseks. Pakkujad pidid esitama korrigeeritud pakkumuse 13.10.2014 kell 17.00. Kaebaja esitas kell

12.27 kirja, millest nähtub, et ka tema peab võimalikuks vähendada oma pakkumuse maksumust. Hankija hinnangul ei saa pidada kaebaja 13.10.2014 esitatud hinnapakkumist perspektiivikaks ning jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei asunud laeva omanikega läbirääkimistesse prahtimistasu üle varem, kui see oli tema tõsine soov, sest aega selleks oli piisavalt.

9.3. Hankeleping ühispakkujatega sõlmiti 11.12.2014, seega tegi hankija ühispakkujatele ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks pakkumuse jõusoleku ajal ja leping sõlmiti ajal, mil ühispakkujate poolt esitatud pakkumus oli jõus.

9.4. VAKO on 03.12 2014 otsuse nr 306-14/- punktis 4 sedastanud, et RHS § 128 lg 3 kohaselt ei või vaidlustuse läbivaatamata jätmisel ja tagastamisel RHS § 122 lg 3 alusel anda hankija nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuse läbivaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks tegemisest. Seega oli hankijal õigus sõlmida hankeleping alates 11.12.2014 ja see asjaolu oli kaebajale teada. Asjaolu, et kaebaja esitas vaidlustuse vaidlustuskomisjonile alles 10.12.2014 ja 7 minutit enne tööpäeva lõppu, oli kaebaja enda risk. Kaebaja ei ole ise kasutanud kõiki seadusega antud võimalusi oma huvide kaitseks parimal võimalikul viisil.

9.5. Hankija ja ühispakkujate vahel 11.12.2014 sõlmitud hankeleping on kehtiv, kuna leping sõlmiti enne VAKO-lt vaidlustuse kohta teate saamist (RHS § 123 lg 4). Seega on hankemenetlus lõppenud RHS § 29 lg 3 p 1 alusel.

9.6. Hankija tegi kaebajale ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ja luges kaebaja 30.11.2014 kirja pakkuja Väinamere Liinid OÜ teavituseks, et pakkumuse jõusoleku tähtaega on pikendatud 60 päeva võrra. Kaebaja on esitanud vastukäivaid seisukohti selle osas, kas tema pakkumus on jõus või mitte.

3-14-53273 6(13)

9.7. Kaebaja õigused võiksid teoreetiliselt saada kahjustatud üksnes siis, kui hankija on hankemenetluses teinud õigusvastase otsuse. VAKO on 21.10.2014, 31.10.2014 ja 20.11.2014 otsustes jõudnud seisukohale, et hankija otsused on õiguspärased. VAKO eelnimetatud otsused on selged ja hästi põhjendatud. Kaebaja pole senistes menetlustes VAKO järeldusi ümber lükanud.

9.8. Vastustaja märgib oma 22.01.2015 täiendavates seisukohtades järgmist. Korrigeeritud pakkumuste esitamise tähtaeg hankes oli 13.10.2014 ning hankija luges pakkumuste jõusoleku 60-päevast tähtaega sellest alates (kuni 12.12.2014) ning pikendamiseks ettepaneku tegemine 03.12.2014 on kooskõlas RHS § 45 lg-ga 2. Ühispakkujad ja kaebaja on oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud vastavalt 27.11.2014 ja 30.11.2014. RHS § 29 lg 3 p 7 seega ei kohaldu. Vastustaja peab asjakohaseks viiteid VAKO otsusele vaidlustuses nr 306-14/-: ka kaebaja ise on sellele oma kaebuses viidanud; kuna kaebaja seda otsust ei vaidlustanud, on ta selle otsuse seisukohtadega järelikult nõustunud. Samuti kinnitab vastustaja, et kaebaja on ebajärjekindel oma seisukohtades pakkumuse jõusoleku kohta (hoolimata, et VAKO 03.12.2014 otsuse kohaselt on vaidlustaja palunud lugeda pakkumuse jõusolek pikendatuks, kaebuse halduskohtule väidab aga, et pakkumus pole jõus). Vastustaja hinnangul on hankeleping kehtiv, puudub tühisuse alus RHS § 123 lg 4 ls 1 järgi. Kaebaja võimalus hankelepingu sõlmimiseks on välistatud alates 11.12.2014, kui hankija sõlmis lepingu ühispakkujatega.

10. Kolmanda isikuna menetluses osalevad ühispakkujad on oma vastuses palunud jätta Väinamere Liinid OÜ kaebuse täies ulatuses rahuldamata ning jätta kõik haldusasjaga seotud kulud, sh kolmanda isiku kulud õigusabile kaebaja kanda. Vastuses märgitakse järgmist:

10.1. VAKO on jätnud Vaidlustuse õigesti läbi vaatamata põhjusel, et kaebajal puudus vaidlustuse esitamise õigus. Hankelepingu sõlmimisega kadus võimalus ja vajadus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks vaidlustusmenetluses, sest kaebaja eesmärgi saavutamine ei olnud enam võimalik. VAKO on õigesti leidnud ja põhjendanud, et Vaidlustus tuleb läbi vaatamata jätta RHS § 122 lg 3 p 6 alusel. Samuti lõppes hankemenetlus (RHS § 29 lg 3 p 1). Kehtiva kohtupraktika kohaselt saab isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk olla hankelepingu sõlmimine. Vaidlustajal ei olnud enam alates 11.12.2014. a kella 07.31-st võimalik hankemenetluses osalemise eesmärki saavutada ehk hankijaga hankelepingut sõlmida, sest see oli MKM-i ja TS Laevad OÜ vahel juba sõlmitud.

10.2. Hankeleping sõlmiti küll pärast vaidlustuse esitamist, kuid enne, kui hankijani jõudis VAKO teade vaidlustuse esitamise kohta. Samuti ei olnud hankelepingu sõlmimise hetkel veel Vaidlustust menetlusse võetud, vaid VAKO oli vaidlustajale RHS § 122 lg 2 alusel andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (puudus kooskõla RHS § 121 lg 2 p-ga 4). Seega sõlmiti Hankeleping enne, kui vaidlustust menetlema asuti.

10.3. Ka kaebaja ise on selgesõnaliselt sidunud oma subjektiivse õiguse ja kaitstavad huvid vaidlustuse esitamisel vaid hankelepinguni jõudmisega. Kaebaja viide hanke kehtetuks tunnistamisele on praeguses kontekstis aga täiesti asjakohatu ning VAKO pädevusest väljuv, lisaks ei ole kaebaja esitanud VAKO-le ka sellekohast taotlust. Kuna kaebaja huvi hankelepinguni jõudmisel ei olnud enam võimalik ega vajalik kaitsta (hankeleping oli juba sõlmitud teise pakkujaga ja hankemenetlus oli lõppenud), puudus kaebajal ka vaidlustuse esitamise õigus RHS § 122 lg 3 p 6 tähenduses ning VAKO on õigesti jätnud vaidlustuse läbi vaatamata.

3-14-53273 7(13)

10.4. Kaebaja ei põhistanud vaidlustuse menetlemise vajalikkust läbi võimaliku kahjunõude esitamise tulevikus ning üritab seda esmakordselt teha kaebuses. Hoolimata, et kaebaja sai juba 11.12.2014. a teada hankelepingu sõlmimisest ning esitas veel 15.12.2014. a VAKO-le kirja, ei muutnud kaebaja VAKO menetluses oma nõudeid ega täpsustanud neid vastavalt muutunud olukorrale, kuigi selleks oli mõistlik aeg ja võimalus. RHS näeb kahju hüvitamise nõude esitamiseks ette eraldiseisvad võimalused ning vastava kahjunõude rahuldamise eelduseks ongi primaarselt hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Jääb arusaamatuks, kuidas saaks hankija tegevuse või tegevusetuse väidetav õigusvastasus olla põhjuslikus seoses mistahes väidetava kahjuga, mis kaebajale võiks Hankelepingu sõlmimisega seoses tekkida. Hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamine (millega kolmas isik ei nõustu) ei annaks kaebajale mingit kasu, sest pakkumuste jõusoleku tähtaja küsimus ei ole kuidagi mõjutanud ega saanudki hanke tulemust mõjutada ega saanud seetõttu ka kaebajat kahjustada. Ka seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus.

10.5. Hankeleping oli sõlmitud ajal, mil mõlemad esitatud pakkumused olid jõus ning RHS §

29 lg 3 p-i 1 alusel oli hankemenetlus lõppenud. Kohtupraktikas on pakkumuse jõusolekuga seotud tahteavalduse puhul TsÜS §-ile 68 tuginedes loetud pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks piisavaks ka kaudset tahteavaldust.

10.6. Kaebaja ei saanud mõistlikult eeldada, et VAKO jõuab samal päeval teha kõik vajalikud menetlustoimingud, sh edastada teate vaidlustuse esitamise kohta ka hankijale. Kaebajal ei olnud takistust esitada vaidlustus varem ning vaidlustuse esitamise ajast tulenevate menetluslike minetuste riisikot kannab kaebaja. Vaidlustaja sai ja pidigi ette nägema hankelepingu kiiret sõlmimist, kuna eelnevalt toimusid vaidlused nii esimeses kui ka teises kohtuastmes esialgse õiguskaitse kohaldamise üle ning EÕK jäeti kohaldamata just hankelepingu võimalikult kiire sõlmimise vajaduse tõttu, mis oli hankija ja ühispakkujate peamine argument. Hankija ja ühispakkujad sõlmisid hankelepingu õiguspäraselt ja esimesel võimalusel, kui selleks seadusest ja asjaoludest tulenevalt võimalus tekkis. Sellist toimimist ei saa pidada ootamatuks ega pahatahtlikuks.

10.7. Vaidlustuse taotluste nr 2 ja 3 rahuldamine ei olnud VAKO pädevuses. VAKO juhtis ka oma 11.12.2014. a teates sellele kaebaja tähelepanu. VAKO on jätnud Vaidlustuse õigesti läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud kõiki vaidlustuses esinenud puudusi, millele VAKO tähelepanu juhtis. Kaebaja pole seda seisukohta ümber lükanud ning vastavad väited on vastuolulised. Taotlust nr 3 ei ole korrigeeritud ega ole esitatud selgelt väljendatud taotlust millise hankija tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust kaebaja soovib tuvastada (RHS § 121 lg 2 p 4). Puuduste kõrvaldamise mitterahuldav täitmine viib obligatoorselt Vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseni, nagu VAKO oma teates ka hoiatas. Kaebaja ei ole andnud selget ja ühemõttelist vastust, kas tema pakkumus on jõus või mitte. Vastuolulised on selles küsimuses kaebaja seisukohad ka edasises menetluses.

10.8. Ehkki kolmandad isikud on seisukohal, et vaidlustus on jäänud õigesti läbi vaatamata, märgitakse vastuses, et kaebaja väited hankija tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasuse kohta on ka sisuliselt ebaõiged ja alusetud.

10.9. Täiendavates seisukohtades (22.01.2015) märkisid kolmandad isikud, et kaebaja on varasemas menetluse kinnitanud oma pakkumuse jõusolekut. Hankija esitatud tõendid kinnitavad veenvalt, et mõlemad pakkumused olid jõus kuni hankelepingu sõlmimiseni. Hankemenetlus ei olnud eelnevalt automaatselt lõppenud, vaid lõppes kolmandate isikute ja hankija vahel lepingu sõlmimisega. Lepingu sõlmisega saavutati hankemenetluse eesmärk ja kaebajal ei olnud enam võimalik hankijaga lepingut sõlmida.

3-14-53273 8(13)

11. Vastuseks kaebaja 15.01.2015 taotlusele edastas vastustaja kohtunõude alusel kaebaja taotletud tõendid – Jaak Kaabeli poolt 27.11.2014. a kell 12.36 Toomas Trallale (TS-i juhatuse liige) saadetud e-kirja logi ja vastava e-kirja terviklikul kujul (tl 114–116).

12. Kolmandate isikute esindaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (tl 136- 140), millele kaebaja on esitanud oma vastuväited (tl 143–145). KOHTU PÕHJENDUSED

13. Võttes arvesse menetlusosaliste seisukohti ja hinnates asjas esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et kaebus käesolevas asjas tuleb jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel nende sätete koosmõjus.

14. HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s. Kaebuse võib hankeasjas esitada riigihangete seaduse § 117 lõikes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale (HKMS §

267 lg 1). HKMS § 268 lg 2 näeb ette, et VAKO otsuse peale võib vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui VAKO otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadusega on ette nähtud kohustuslik vaidemenetlus või muu kohustuslik kohtueelne menetlus, esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kohtueelse menetluse läbimiseks HKMS § 268 lg 1 tähenduses on ka olukord, kus VAKO on vaidlustuse RHS § 122 lg 3 alusel jätnud õigusvastaselt läbi vaatamata ja tagastanud. Kui vaidlustus on läbi vaatamata jäetud õiguspäraselt, ei ole kohustuslik kohtueelne menetluskord läbitud ning kaebuse menetlusse võtmise eeldus pole täidetud. Sellises olukorras ei hinda kohus ka hankija tegevuse õiguspärasust. Juba menetlusse võetud kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p

4 koosmõjus alusel läbi vaatamata, kui kohtueelse menetluse mitteläbimine ilmneb menetluse käigus. Seega tuleb kaebus läbivaatamatult tagastada ka juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et VAKO on vaidlustuse õiguspäraselt tagastanud, sest ka sel juhul on kohtueelne menetlus läbimata ja õigus kohtusse pöörduda puudub (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2013. a määrus asjas nr 3-13-771, p 13).

15. Kaebaja on seisukohal, et VAKO ei tagastanud tema vaidlustust RHS § 122 lg 3 p-dele 2 ja

6 tuginedes õigesti. RHS § 122 lg 3 p 6 alusel jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Praegusel juhul on VAKO 16.12.2014 otsusega jätnud vaide viidatud alusel läbi vaatamata põhjendusega, et vaidlustajal ei olnud pärast hankija ja ühispakkujate vahelise hankelepingu sõlmimist enam õigust vaidlustuse esitamiseks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse 10.12.2014 kell 16.23 ning VAKO edastas 11.12.2014 kell 09.46 Hankijale teate puudustega vaidlustuse esitamise kohta. Vastuse VAKO 11.12.2014 kirja alusel esitanud vaidlustuse puuduste kõrvaldamiseks esitas kaebaja 15.12.2014 (tl 49-50) Vaidlust ei ole ka selles, et hankeleping sõlmiti 11.12.2014 kell 07.31 selle allkirjastamisega hankija esindaja poolt.

3-14-53273 9(13)

16. RHS § 117 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades VAKO-le sellekohase vaidlustuse. Seega on vaidlustuse esitamise õigus seatud sõltuvusse õiguste rikkumisest. Hankelepingu sõlmimine õiguspärase hankemenetluse tulemusena on hankemenetluses osalemise eesmärk. Vaidlustusest ja kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on praeguse vaidluse puhul kaebaja (vaidlustaja) soovinud esmalt takistada hankelepingu sõlmimist ühispakkujatega ning pärast lepingu sõlmimist väidab kaebaja lepingu tühisust.

17. VAKO seisukoha järgi ei saanud hankija tegevus kaebaja õigusi rikkuda enam pärast hankelepingu sõlmimist, vastustajal puuduks võimalus selles riigihankes enam hankelepingut sõlmida.

18. RHS § 123 lg 2 sätestab, et kui vaidlustuskomisjon määrab vaidlustajale tähtaja vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, teatab ta hankijale vaidlustuse esitamisest. VAKO on hankijale vaidlustuse esitamisest teatanud (tl 48). RHS § 123 lg 4 esimese lause kohaselt on tühine hankeleping, mis on sõlmitud pärast RHS § 123 lõikes 1 või 2 nimetatud teate saamist, kuid enne sama seaduse §-s 128 nimetatud tingimuse saabumist. Praeguse vaidluse kontekstis on asjakohane RHS § 128 lg 3 (vaidlustusmenetluse lõppemisel vaidlustuse läbivaatamata jätmisel ja tagastamisel käesoleva seaduse § 122 lõike 3 alusel ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustusmenetluse lõppemise või vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks tegemisest). VAKO jättis 03.12.2014 otsusega vaidlustuses nr 306-14/- vaidlustuse RHS § 122 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata ja tagastas vaidlustajale (tl 38-39).

19. Eelnevalt esitatud kronoloogiast nähtuvalt on hankeleping esitatud pärast vaidlustuse esitamist ning esitatud kuupäevade ja kellaaegade üle ei ole ka vaidlust. Määrav on aga mitte vaidlustuse esitamise hetk, vaid see, millal VAKO esitas RHS § 123 lg 2 kohase teate. Teate esitamise aja (11.12.2014 kell 09.46) üle ei ole samuti vaidlust. Seega ei ole hankeleping sõlmitud pärast eelnimetatud teate saamist.

20. Asjas ei ole vaidlust 03.12.2014 otsuse vaidlustuses nr 306-14/- teadasaamise aja üle ning selle üle, et 7-päevane tähtaeg vastavalt RHS § 128 lg-le 3 lõppes 10.12.2014. Seda tähtaega ei ole hankelepingu sõlmimisel rikutud.

21. Kaebaja väitel ei saanud ta vaidlustust 10.12.2014 esitades ette näha, et VAKO lõpetab tööpäeva kell 16.30, kuivõrd tavapärane tööaeg, mida saab eeldada, on kella 17.00-ni. Lisaks märgib kaebaja, et VAKO tööaegu, mis kaebaja arvates on tavapärasest erinevad, ei ole avaldatud. Kaebaja märgib, et esitas vaidlustuse seaduses sätestatud nõudeid järgides ja tähtaegselt ning ta ei saanud ette näha, et hankija asub öösel või varahommikul hankelepingut sõlmima.

22. RHS § 122 lg 1 kohaselt hindab VAKO ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse saamisest arvates selle vastavust RHS samas peatükis sätestatud nõuetele. Seejärel esitab VAKO asjaoludest sõltuvalt RHS § 123 lg 1 või lg 2 järgi teate hankijale. Sõltumata VAKO ametliku tööaja kestusest vaidlustuse esitamise päeval on kohus seisukohal, et kaebaja ei saanud eeldada, et tema 10.12.2014 kell 16.23 esitatud vaidlustuse menetlemise esmased toimingud, sh teate edastamine vastavalt RHS § 123 lg-le 2 jõutakse teha veel samal päeval. Ka RHS § 122 lg 1 ei kohusta seda tegema kiirmini kui ühe tööpäeva jooksul.

3-14-53273 10(13)

23. Ülaltoodud kronoloogiat silmas pidades (määruse p 15) sõlmiti kõnealune leping enne VAKO-lt puudustega vaidlustuse kohta teate saatmist. Kaebaja väitel ei saanud ta ette näha, et hankelepingut hakatakse sõlmima öösel või varahommikul. Põhimõtteliselt on kaebajal õigus selles, et seaduses menetlusele kehtestatud tähtaegu peaks menetlusosaline saama kasutada täies ulatuses. Samas ei loo kehtiv õigus takistusi hankijale nõustumuse andmiseks RHS § 128 lg-st 3 tuleneva 7-päevase tähtaja lõppemisel ega kohusta ära ootama võimalikku teadet järjekordse vaidlustuse esitamisest. Seega kaasneb vaidlustuse esitaja jaoks vaidlustuse esitamise tähtaja maksimaalsel ärakasutamisel risk, et hankeleping võidakse seaduses sätestatud tähtaegu õiguspäraselt järgides siiski sõlmida. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et VAKO 03.12.2014 otsusest vaidlustuses nr 306-14/- tulenev tähtaeg lõpeb 10.12.2014, oli kaebajale teada ja tema väidetav arusaam pakkumuste jõusolekust ei saanud selle tähtaja kulgemist väärata. Kaebaja, olles ise vaidlustuse nr 306-14/- esitaja, pidanuks teadma VAKO 03.12.2014 otsuse tagajärgi ja oskama sellest tulenevat riski hinnata, arvestades eelkõige tema väljendatud huvi, et hankeleping sõlmitaks temaga. Eeltoodu valguses ei nõustu kohus kaebajaga, et viited vaidlustuses nr 306- 14/- tehtud otsusele on asjakohatud.

24. Mis puudutab kaebaja väiteid lepingu sõlmimise kellaaja kohta, siis pole millegagi tõendatud lepingu sõlmijate õigusvastane ega ka mitte pahatahtlik käitumine, mida kaebaja oma seisukohtades märgib. Isegi kui leping oleks sõlmitud riigiasutuse (hankija) või äriühingu (ühispakkujad) n.ö tavapärasel tööajal, nt alates kell 8.00 või 9.00, ei oleks selleks ajaks möödunud VAKO jaoks esmaste menetlustoimingute tegemiseks ette nähtud ühe tööpäeva pikkune tähtaeg (RHS § 122 lg 1). Õigusvastasusele ega pahatahtlikkusele ei viita ka VAKO poolt hankijale teate edastamise aeg (11.12.2014 kell 09.46). Eeltoodu juures tuleb arvesse võtta ka kõnealuse hankelepingu sõlmimise kiireloomulisust ja olulist avalikku huvi, mis on varasemas menetluses sõnastatud järgmiselt: „Hankelepingu sõlmimise viibimine seab ohtu uute laevade tähtaegse valmisehitamise ning stabiilse ja jätkusuutliku parvlaevaühenduse jätkumise mandri ja saarte vahel 1. oktoobrist 2016“ (hakija 03.12.2014 vastus VAKO-le, tl 40-41).

25. Kaebaja on väitnud kaebuses kohtule, et hankeleping on sõlmitud olukorras, kus ükski pakkumus polnud jõus ning hankemenetlus oli seetõttu lõppenud, ning selliselt sõlmitud lepingu tühisuse tõttu puudus takistus vaidlustuse esitamiseks ja läbivaatamiseks.

Vastustaja on seisukohal, et pakkumuste jõusoleku 60-päevast tähtaega tuli hakata arvestama korrigeeritud pakkumuste esitamisest, st alates 13.10.2014, mistõttu tähtaeg lõppenuks alles 12.12.2014 ning ettepanekud tähtaja pikendamiseks pole tehtud viivitades. RHS § 29 lg 3 p 7 kohaselt lõpeb hankementlus kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega, kui ükski pakkuja ei ole nõus pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendama.

Isegi juhul, kui tähtaja kulgemist hakata arvutama esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast (01.10.2014), ei saa vormivead (sh tähtaegadest korrektselt kinni pidamata jätmine ning asjaolu, et algatus tähtaja pikendamiseks ei tulnud hankijalt, vaid pakkujalt) kohtu hinnangul tingida hankemenetluse lõppemist olukorras, kus ilmneb, et nii hankijate kui ka pakkujate huvi on tegelikult pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamine. Kaebaja väljendas seda huvi oma 30.11.2014 e-kirjas (tl 29–31, adresseeritud J. Kaabelile). Hankija on seda kirja lugenud RHS § 45 lg 2 järgseks teavituseks (MKM 03.12.2014 vastus, tl 37). Lugedes kaebaja pakkumuse jõusoleku pikendatuks, on hankija (kui ka möönda menetluslikke minetusi ettepaneku tegemisel) kõrvaldanud pakkujate erineva seisundi ning mõlema pakkuja pakkumuste jõusolek

3-14-53273 11(13) pikenes. Kaebaja taotlusel vastustajalt välja nõutud tõenditest (tl 113–116) ei nähtu täiendavat informatsiooni, mis võimaldaks pidada hankija käitumist pakkumuste jõusoleku pikendamisel õigusvastaseks või erapoolikuks.

26. Kohus on seisukohal, et puudus RHS § 123 lg 4 p 1 kohane tühisuse alus ning VAKO on asunud õigesti seisukohale, et kaebajal puudus pärast hankelepingu sõlmimist vaidlustuse esitamise õigus.

27. RHS § 122 lg 3 p 2 kohaselt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale kui vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi. See on praegusel juhul üheks vaidlustuse tagastamise aluseks, kuna VAKO hinnangul ei ole vaidlustaja kõrvaldanud kõiki kaebuse puudusi. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei või kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13 (p 20) ja seal viidatud praktika).

28. VAKO juhtis 11.12.2014 teates tähelepanu järgmistele puudustele vaidlustuses ning palus need kõrvaldada: 1) vaidlustuses esitatud taotluste nr 2 ja 3 (Hankija tegevuse lugemine õigusvastaseks ning kolmanda isiku (ühispakkujad TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ) nõusoleku lugemine tühiseks

- taotlus nr 2; hankemenetluse lugemine lõppenuks RHS § 29 lg 3 p 7 alusel – taotlus nr 3) rahuldamine ei ole vaidlustuskomisjoni pädevuses (RHS § 126 lg 1 p 5), mistõttu vaidlustuskomisjon palus viia taotlused kooskõlla RHS-iga; 2) arvestades vaidlustuses esitatud vastukäivaid seisukohti selle osas, kas Vaidlustaja hinnangul on tema pakkumus jõus või mitte, palus vaidlustuskomisjon Vaidlustaja ühemõttelist seisukohta, kas Vaidlustaja pakkumus on hetkel jõus või mitte.

29. Vaidlustaja märkis 15.12.2014 vastuses (tl 48-49) järgmist: „Juhul, kui hankija siiski ei esitanud pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut ühispakkujatele (nagu ta ei teinud seda ka vaidlustajale), ei saa ükski pakkumus olla jõus, kuna kohtupraktika kohaselt saab pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada esiteks vaid hankija ettepanekul ning teiseks peavad olema nii ettepanek tehtud kui nõusolek antud pakkumuse jõusoleku tähtaja jooksul. RHS § 29 lg 3 p 7 alusel lõpeb hankemenetlus kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega, kui ükski pakkuja ei ole nõus pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendama. Kuivõrd pakkumuse jõusoleku tähtajal (kui ettepanekud ühelegi pakkujale ei tehtud) pakkumuse jõusoleku tähtaega RHS § 45 kohaselt ei pikendatud, ei saa ka ükski pakkumus jõus olla ning seega tulnuks hankijal hankemenetlus lugeda lõppenuks. Kuivõrd hankija seda teinud ei ole, on hankija tegevusetus (vaikimisi otsus hankemenetlust mitte lõpetada) õigusvastane. Seega leiab vaidlustaja, et VAKO saab vaidlustust menetleda ja tuvastada hankija tegevuse õigusvastasuse.“ VAKO hinnangul ei kõrvaldanud vaidlustaja selle vastusega vaidlustuse kõiki puudusi. Vaidlustaja korrigeeris küll nõuet taotluse nr 2 osas, kuid jättis korrigeerimata taotluse nr 3 osas. Samuti ei esitanud vaidlustaja VAKO hinnangul oma selget ning ühemõttelist seisukohta tema pakkumuse jõus olemise kohta.

30. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et puudused saab kõrvaldatuks lugeda, kui kõrvaldatakse kõik etteheidetud puudused.

3-14-53273 12(13)

30.1. Täpsustades küll taotlust ja taotledes hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ei ole vaidlustaja selgesõnaliselt korrigeerinud oma varasemat nõuet nr 3 (lugeda hankemenetlus lõppenuks) ning jääb ebaselgeks, mida hõlmab tegevus, mille õigusvastasuse tuvastamist vaidlustaja taotles. RHS § 121 lg 2 p 4 kohaselt tuleb vaidlustuses esitada vaidlustaja selgelt väljendatud taotlus. Kohtu hinnangul vaidlustaja seda tingimust nõuete täpsustamisel ei täitnud.

30.2. RHS § 121 lg 2 p 3 kohaselt tuleb vaidlustuses esitada põhjused, miks vaidlustaja peab seda oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks. Vaidlustuse üheks puuduseks pidas kaebaja vaidlustaja ebaselget positsiooni küsimuses, kas ta peab oma pakkumust jõus olevaks. Tegemist oli vaidlustuse sisust nähtuvalt vaidlustuse olulise argumendiga vaidlustuse esitamise õiguse hindamisel. Selles osas ei ole vaidlustaja ka puuduste kõrvaldamiseks esitatud kirjas kohtu hinnangul selget ja üheselt mõistetavat seisukohta esitanud. Ebaselgus jätkub ka edasises menetluses. Kui kaebaja 15.12.2014 vastusest VAKO-le võiks veel välja lugeda, et kaebaja peab enda pakkumust jõus olevaks, siis kohtumenetluses on tema seisukohad ebajärjekindlad (nt kaebuse p-d 1.8-1.10; täiendavate seisukohtade p 2.3. jj (tl 104–109). Ühelt poolt heidab kaebaja vastustajale ette pakkujate ebavõrdset kohtlemist ja üksnes ühispakkujatele pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemist, teisalt samas väites, et ükski pakkumus polnud jõus.

30.3. Kohus on seisukohal, et ka RHS § 122 lg 3 p 2 kohaldamise eeldused olid täidetud.

31. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et VAKO tagastas vaidlustuse õiguspäraselt ning seetõttu pole alust lugeda kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 1 ja § 268 lg 1 tähenduses läbituks.

32. Hankelepingu sõlmimise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas on kohus seisukohal, et sellist nõuet ei ole kaebaja VAKO-le esitanud, mistõttu pole ka selle nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

33. Eelnevale tuginedes tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, tuginedes HKMS § 151 lg 1 p-le 1 koosmõjus § 121 lg 1 p-ga 4. MENETLUSKULUD

34. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

34.1. Kolmandate isikute esindaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (4993 eurot 92 senti) koos menetluskulude nimekirjaga ja dokumentidega tõendamaks kulude kandmist praeguses kohtuasjas (tl 136-140). Ühispakkujad on praeguses asjas osalenud menetluses kaebaja vastaspoolel. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmandate isikute lepingulisel esindajal kulunud õigusabi osutamisele kokku 27,2 tundi (tl 139 pöördel). Menetluskulude tasumist tõendab kohtule esitatud maksekorraldus (tl 140).

Kaebaja on esitanud oma vastuväite (tl 143–145), et taotlus ei ole täielikult põhjendatud ning palub jätta taotlus rahuldamata 14,4 tunni osas (2643,84 eurot, summa sisaldab käibemaksu). Kaebaja hinnangul ei ole tööde näidatud maht põhjendatud, arvestades kaebuse ja kaebaja täiendava seisukoha ning kolmandate isikute vastuse ning täiendava vastuse mahtu.

34.2. Kohus nõustub kaebajaga osaliselt ning leiab, et kolmandate isikute poolt näidatud aeg õigusabile, arvestades kohtule esitatud dokumentide mahtu ja käsitletavaid küsimusi, on

3-14-53273 13(13) mõnevõrra ülepaisutatud nii vastuse koostamise (9,7 tundi) kui ka lõplike seisukohtade (6,0) koostamise osas. Kohtu hinnangul hõlmab ka vastuse ja lõppseisukohtade koostamisele eelnev tegevus (kaardistamine, analüüs, teabe kogumine) osaliselt vastuse koostamise protsessi ega ole sellest töömahu hindamise aspektist täiesti eraldiseisev. Lõppseisukohtades ei esine kolmandad isikud aga täielikult uute seisukohtadega, vaid kinnitavad osaliselt üle juba varem esitatut. Seisukohad on peamiselt suunatud sellele, et VAKO on jätnud vaidlustuse õigesti läbi vaatamata ning tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult väga keeruka vaidlusega. Kohus ei arva, et kolmandate isikute kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid peaks vähendama kaebaja soovitud ulatuses, kuid peab HKMS § 109 lg-le 6 tuginedes põhjendatuks kaebuse ja lõplike seisukohtade koostamise aega ligikaudu pooles ulatuses, so 8 tundi, ning asja materjaliga tutvumisele ning vastuste ettevalmistamisele suunatud tegevusteks kulunud aega samuti 8 tunni ulatuses (taotletud 11, 5 tundi). Kokku peab kohus seega põhjendatuks välja mõista õigusabikulu 16 tunni ulatuses.

Taotluse lisaks oleval arvel nr 1401113 esitatud andmete kohaselt on ühe tunni hinnaks 183 eurot 60 senti (sh käibemaks). Seega tuleb kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja mõista 2937 eurot 60 senti. Kolmandad isikud on palunud menetluskulud välja mõista tasumisega TS Laevad OÜ-le.

35. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 1278 eurot 23 senti (tl 54). Kuna kohus jätab esitatud kaebuse läbi vaatamata, tuleb asjas tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3 koosmõjus § 151 lg 1 p-ga 1 ja § 121 lg 1 p-ga 4 tagastada määruse resolutsioonis märgitud arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe