4-15-105/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-105

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-105 (2316,14,012340) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Ruslan Kaljužnõi, ik 38212310249, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Liisi Närep, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Ruslan Kaljužnõi süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.

2. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 16.03.2015. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud ja ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. Ruslan Kaljužnõilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Ruslan Kaljužnõi, 4-15-105, joobeseisundi tuvastamise kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Ruslan Kaljužnõile posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.02.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

11.12.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 20141211088101 selles, et 11.12.2014 kell 16.50 peeti Tallinnas, Viru tänav 24 hoone juures kinni Ruslan Kaljužnõi, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fenatnüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et 11.12.2014 tarvitas fentanüüli.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi menetlusalune isik oli kohtukutse allkirja vastu kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 10 päeva aresti.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud selgitusi ja uuringuakti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis fentanüüli sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet, milliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud. Lisaks sellel on menetlusalust isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ning ka korduvad lühiajalised arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/