4-15-582/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2015 Tallinnas Väärteoasja number 4-15-582 (2302,15,000362) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

H.T kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse 11.01.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220132810585.

Kaebuse esitaja H.T isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX, omab töökohta; e-posti aadress: XXX. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelvalvekeskus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120, 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 11.01.2015.a otsus ja teha asjas uus otsus.

2. Süüdi mõista

H.T LS § 205; § 203; § 242 lg 1 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel teda rahatrahviga 70 (seitsmekümne) trahviühiku ulatuses. H.T tuleb tasuda rahatrahv 280,00 (kakssada kaheksakümmend) EUR.

3. KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et H.T tasub talle määratud rahatrahvi ositi,

10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 28,00 EUR.

4. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse poolt 11.01.2015.a koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220132810585 kohaselt juhtis

H.T 11.01.2015.a mootorsõidukit, millel olid paigaldatud sõidukile mittekuuluv riiklik registreerimismärk (XXX). Juhtis liikluses mootorsõidukit, mis oli peale Eestis kasutusele võtmist viie tööpäeva jooksul registreerimata. Juhtis mootorsõidukit, mis ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele: ei kasutanud sõidukil ettenähtud ajal talverehve, mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 mm. Menetlusalune isik rikkus LS § 76 lg 1, 3, 13; MKM 13.06.2011.a määrust nr

42 lisa 2 kood 101, 501; MKM 03.03.2011 määrus nr 19 § 6 lg 1,4 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 205; § 203; § 242 lg 1 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse kiirmenetluse 11.01.2015.a otsuse alusel nr 10220132810585 karistati H.T LS § 205; § 203; § 242 lg 1 sätete alusel KarS § 63 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so

400 EUR.

Kaebuse esitaja seisukoht ja taotlus: Kaebuse esitaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuse esitaja taotleb otsusega määratud karistuse kergendamist ning trahvisumma vähendamist 50 trahviühikule. Palub trahvisummat vähendada, kuna peres on neli ülalpeetavat (kolm alaealist last ning mittetöötav abikaasa). Tema viimase nelja kuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli Maksuameti andmetel kokku 2514,50 EUR. On varasemalt olnud väärteokorras karistamata.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud.

Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks või selle muutmiseks alused puuduvad. H.T on toime pannud kolm liiklusalast väärtegu, millede eest on KarS § 63 lõike 1 kohaselt on määrataud üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse s.o LS § 205 järgi. Vastavalt LS § 205 sätetele karistatakse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 205 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot.

Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukohast, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kuivõrd käesolevas väärteoasjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on karistuse määr sanktsiooni keskmine arvestades rikkumise asjaolusid põhjendatud ning õiglane. Menetlusalune isik ei ole tõendanud enda rasket majanduslikku olukorda iseloomustavaid asjaolusid. Kuigi tegemist on varasemalt karistamata isikuga, on vajalik tema mõjutamine, et tagada tema edasine õiguskuulekus liikluses.

Kohtu seisukoht:

V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.

LS § 205 näeb ette riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimist.

LS § 203 näeb ette registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimist.

LS § 242 lg 1 näeb ette mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete muud rikkumist Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et H.T poolt toime pandud LS § 205; § 203 ; § 242 lg 1 järgi rikkumised on tõendamist leidnud: tunnistaja Sander Kullamaa ütlustega, mille kohaselt peatas ta 11.01.2015.a kella 17:35 ajal Paldiski linnas, Sadama tänaval, Paldiski bussipeatuse juures mootorsõiduki Volkswagen, r/n XXX. Kontrollimisel selgus, et sõidukil olid all suverehvid. VIN koodi kontrollimisel tuvastasid vale registreerimismärgi. Samuti tuvastasid, et sõiduk oli Eestis registreerimata; tunnistaja ütlusi kinnitab toimiku materjalide juurde lisatud fotod, millest nähtub mootorsõiduki Volkwagen VIN kood ning sõidukile mittekuuluv numbrimärk; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt, tunnistab H.T teo toimepanemist ning seletab, et lumise ilma tõttu soovis mittekasutuses oleva sõiduki teisaldada maja eest parklasse, kuid politseinikud pidasid ta Sadama tänaval kinni. Seletab, et ostis registreerimata sõiduki 2014. aastal. Auto ees olev registreerimismärk 238 EMV, oli teise auto oma. Tunnistab, et sõidukil olid aastaajale mittevastavad rehvid. Plaan oli jätta registreerimata sõiduk varuosadeks.

Kohtu hinnangul on H.T pannud teo toime tahtlikult –isik teadis, et sõiduk oli Eestis registreerimata, samuti oli ta teadlik valest numbrimärgist ning mittevastavatest rehvidest, kuid vaatamata sellele teostas ta süüteokoosseisule vastava asjaolu, tahtis või vähemalt möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 205 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. LS § 203 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. H.T-le on menetleja kiirmenetluse sätteid kohaldades mõistnud LS § 205; § 203; § 242 lg 1 järgi, KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot.

V™S § 55 järgi võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged, menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused

V™S § 19 järgi, menetlusalusele isikule on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on V™S § 55 sätestatud eeldused kiirmenetluse kohaldamiseks täidetud: kaebaja on vahetult peale rikkumise toimepanemist oma tegusid tunnistanud ja kirjutanud omakäelise seletuse; väärtegu menetlenud politseiametnike suhtes kaebajal pretensioone ei ole olnud. Asja materjalidest nähtuvalt on H.T pannud toime ühe teoga eri väärteo koosseisule vastavad teod, seega on menetleja rajanud karistuse õigeid sätteid kohaldades. Kaebuse esitaja tunnistab teo toimepanemist, kuid taotleb karistuse vähendamist seoses majandusliku olukorra tõttu. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale mõistnud keskmise määra suuruses rahatrahvi. Karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus märgib, et KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt tuleb karistust kergendavaks asjaoluks lugeda ka mh. süü ülestunnistamisele ilmumist: so. isiku vabatahtlikku avaldust, millega ta võtab süüteo omaks. Kuna kaebuse esitaja on süü koheselt omaks võtnud ning vastusest vabaneda ta ei püüdnud, siis tuleb seda arvestada karistust kergendavana asjaoluna. Arvestades asjaolu, et tegemist on ka varem väärteokorras karistamata isikuga, siis kohtu hinnangul ei vasta kohtuvälise menetleja poolt määratud keskmine karistuse määr KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele. Asjaolusid arvestades, leiab kohus, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada alla sanktsiooni keskmise määra mõistetava rahatrahviga.

Lähtudes eeltoodust rahuldab maakohus menetlusaluse isiku H.T taotluse karistuse kergendamiseks. Kohus teeb uue otsuse ning tunnistab H.T süüdi Liiklusseaduse § 205; §

203; § 242 lg 1 järgi ning karistab KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades teda rahatrahviga 70

(seitsmekümne) trahviühiku ulatuses, so summas 280,00 (kakssada kaheksakümmend) eurot. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ülalpidamisel on mitu alaealist last, siis on otstarbekas määrata rahatrahvi tasumine KarS § 66 lg 1 alusel ositi, su 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 28,00 EUR. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/