3-13-981/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-981 Haldusasi L.S. kaebus Maardu Linnavalitsuse 18.04.2013 korralduse nr 151 ja 17.07.2013 korralduse nr 265 tühistamiseks ning Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks andma haldusakte Xxxxxxx 21 kinnistul asuva aia Maardu linna ehitusmääruses sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks ja Xxxxxxx 21 kinnistul asuva ebaseadusliku kuuri lammutamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja L.S., volitatud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa. Vastustaja Maardu linn, volitatud esindaja Julia Saveljeva. Kolmas isik S.K., volitatud esindaja Jüri Asari.

Asja läbivaatamise kuupäev 16.01.2015.a Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 11.02.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.S. esitas 07.06.2012 Maardu Linnavalitsusele taotluse korralduse vastuvõtmiseks, millega Maardu, Xxxxxxx 21 kinnistu omanikku kohustatakse 1) likvideerima ebaseaduslik ehitis-kuur ja 2) eemaldama pilliroost sein Xxxxxxx 19 ja 21 krunte eraldavalt aialt (I kd tl 101 ja pöördel).

Taotluses on kirjas, et Xxxxxxx pst 21 kinnistu omanik on ehitanud kinnistule ebaseaduslikult väikeehitisekuuri. Kuur paikneb Xxxxxxx 19 kinnistu piirist 50 cm kaugusel. Xxxxxxx 19 kinnistu omanik ei ole andnud luba väikeehitise püstitamiseks tema kinnistu piirile lähemale kui 5m. Ebaseadusliku ehitise seadustamine osutuks võimatuks, kuna avaldaja ei annaks luba naabri väikeehitise seadustamiseks. Ebaseaduslik kuur varjab avaldaja aias päikesevalguse ning avaldaja õiguste rikkumise lõpetamiseks on seega kohane meede ainult lammutamine.

2. Maardu Linnavalitsuse 21.01.2013 kirjaga nr 16.3-4/1294-7 (I kd tl 35) teatati L.S.le, et Xxxxxxx pst

21 kinnistu omanik on esitanud Maardu Linnavalitsusele avalduse L.S. taotluses märgitud kuuri seadustamiseks ja L.S. taotluse õigeks lahendamiseks on vajalik esmalt lahendada Xxxxxxx pst 21 kinnistu omaniku avaldus. Seetõttu peatab Maardu Linnavalitsus L.S. taotluse menetluse kuni Xxxxxxx pst

21 kinnistu omaniku avalduse lahendamiseni. Eeldatav tähtaeg 2013 veebruar.

3. Maardu Linnavalitsuse 18.04.2013 korraldusega nr 151 (I kd tl 12-13) jäeti rahuldamata L.S. 07.06.2012 taotlus haldusakti andmiseks Maardus Xxxxxxx pst 19 ja 21 vaheliselt aialt pilliroost seina eemaldamiseks. Korralduses on märgitud, et Maardu Linnavalitsuse teostatud paikvaatlusel selgus, et Xxxxxxx pst 21 kinnistu on piiratud Xxxxxxx pst 19 küljelt võrkpiirdega metallpostidel ning piirde kõrgus on 1,5 m. Järelikult Xxxxxxx pst 19 ja 21 vaheline piirdeaed vastab Maardu linna ehitusmäärusele ja Xxxxxxx pst

21 üksikelamu ehitusprojektile. Xxxxxxx pst 19 ja 21 vahelisele piirdeaiale Xxxxxxx pst 21 küljelt paigaldatud pilliroost matid ei ole ehitusseaduse (EhS) tähenduses ehitis, mistõttu ei saa Maardu Linnavalitsus teostada nende osas ehitusjärelevalvet ja kohustada Xxxxxxx pst 21 asuva kinnistu omanikku neid eemaldama. Vaidlused piirirajatiste kasutamise osas lahendatakse asjaõigusseaduse sätete alusel kinnistute omanike omavahelise kokkuleppega ning selle mittesaavutamisel tsiviilkohtus.

4. Maardu Linnavalitsuse 17.07.2013 korraldusega nr 265 (I kd tl 67-69) jäeti rahuldamata L.S. 07.06.2012 taotlus haldusakti andmiseks Maardus Xxxxxxx pst 21 kinnistul asuva kuuri likvideerimiseks.

4.1 Korralduses on toodud S.K.i seisukoht, et abihoone on õiguslikul alusel ehitatud ehitis ja on vastavuses ehitusseaduse (EhS) § 72 lg 2 sätestatud nõuetega. Abihoone oli kinnistul ammu enne seda, kui S.K. maja ostis. S.K.i teatise kohaselt ta renoveeris abihoone (vähendas pinda ja ehitas juurde varikatuse küttepuude hoidmiseks) 2006.aastal.

4.2 S.K. on esitanud Xxxxxxx pst 21 abihoone (väikeehitise) projekti. Projektis on lähtutud olemasolevast ehitisest. Projekti kohaselt on abihoone ehitusalune pind 16,5 m2, kasulik pind 9,2 m2, kõrgus 2,75 m. L.S. on Maardu Linnavalitsusele teatanud, et ei nõustu projektiga. Projekt on heaks kiidetud Päästeameti Põhja Päästekeskuse insenertehnilise büroo poolt.

4.3 Xxxxxxx pst 21 tehtud paikvaatlusel ilmnes, et abihoone Xxxxxxx pst 21 kinnistul paikneb 0,6 m kaugusel Xxxxxxx pst 19 ja 21 vahelisest piirist otseseinaga Xxxxxxx pst 19 kinnitu poole. Abihoone pikkus on 5 m, laius 2,5 m ja kogupind 12,5 m2.

4.4 Korralduses on märgitud, et Tallinna Inventariseerimise Büroo 01.10.1979 teatise nr 1058/6471 kohaselt koosneb Xxxxxxx pst 21 pooleliolevast aiamajast, majandushoonest ja kasvuhoonest. Tallinna Inventariseerimise Büroo 29.09.1989 teatise nr 1058 kohaselt koosneb Xxxxxxx pst 21 pooleliolevast aiamajast, majandushoonest ja kasvuhoonest, majandushoone pind on 16,5 m2. Xxxxxxx pst 21 maaüksuse

1996 eksplikatsiooni kohaselt oli Xxxxxxx pst 21 maaüksusel majandushoone, st abihoone, mis paikneb samas kohas, kus paikneb abihoone käesoleval ajal.

4.5 Korralduses on loetud tõendatuks, et Xxxxxxx pst 21 maaüksusel oli abihoone juba 1979.aastal, seega enne ehitusseaduse jõustumist 01.01.2003. EhS § 72 lg 1 kohaselt ei pea enne ehitusseaduse jõustumist (jõustus 01.01.2003) ehitatud ehitis vastama EhS § 3 nõuetele, va ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. Xxxxxxx pst 21 abihoone vastab ehitise ohutusele sätestatud nõuetele - abihoone (väikeehitis) projekt on heaks kiidetud Päästeameti Põhja Päästekeskuse insenertehnilise büroo poolt.

4.6 Korralduses on leitud, et kuna S.K. ei püstitanud abihoonet vaid renoveeris, ei pidanud ta EhS § 16 lg

6 kohaselt 16,5 m2 ehitusaluse pinnaga abihoone renoveerimise kavatsusest Maardu Linnavalitsust teavitama.

5. L.S. esitas 08.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3–11) Maardu Linnavalitsuse 18.04.2013 korralduse nr 151 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks andma haldusaktid Xxxxxxx pst

21 kinnistul asuva aia Maardu linna ehitusmäärusega kooskõlla viimiseks, abihoone lammutamiseks ning elamu küljel paikneva auto varikatuse ja selle taha jääva elamu osa lammutamiseks või alternatiivselt Maardu Linnavalitsuse 13.12.2005 väljastatud ehitusloa nr 2358 tühistamiseks. Kaebaja on kohtule esitanud kaks kaebuse täiendust (tl 44–45, 55–56), millega on kaebaja korrigeerinud kaebuse nõudeid, jäädes järgmiste nõuete juurde: 1) tühistada Maardu Linnavalitsuse 18.04.2013 korraldus nr 151; 2) kohustada Maardu Linnavalitsust andma korraldust Xxxxxxx 21 kinnistul asuva aia Maardu linna ehitusmääruses sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks; 3) kohustada Maardu Linnavalitsust andma haldusakti Xxxxxxx 21 kinnistul asuvate ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks; 4) tühistada Maardu Linnavalitsuse 17.07.2013 korraldus nr 265; 5) kohustada Maardu Linnavalitsust andma haldusakti Xxxxxxx 21 kinnistul asuva ebaseadusliku kuuri lammutamiseks.

Kohus võttis kaebuse 19.02.2014 määrusega menetlusse (I kd tl 72-75).

6. 14.05.2014 kohtumäärusega (I kd tl 184- 187) jättis kohus kaebuse osaliselt läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotles Xxxxxxx 21 kinnistul asuva elamu osaliseks (elamu küljel paikneva varikatuse ja selle taha jääva elamu osa ) lammutamiseks kohustamist.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Kaebuse kohaselt on kaebaja alates 2002. aastast Maardu linnas asuva Xxxxxxx pst kinnistu omanik. S.K. ehitas 2006. aastal Maardu linnas asuva Xxxxxxx pst 21 krundile (kaebaja krundi suhtes kõrvalkrunt) elamu, mis ei vasta ehitusprojektile. Nimetatud elamu ühele küljele on kaebaja krundi piirist 1,5 m ehitatud sõidukile varikatusega parkimiskoht, mis varjab täielikult kaebaja vastava poolsele kinnistu osale paistva valguse. Sõiduki käivitamisest väljuvad heitgaasid rikuvad õhku, mistõttu on kaebajal võimatu avada akent.

8. Xxxxxxx pst 21 kinnistu omanik on ehitusloata ehitanud kaebaja krundi piirilt 50cm kaugusele ka väikeehitisest kuuri. Talvisel ajal langeb kuuri katuselt kaebaja krundile lumi, lõhkudes aia ääres kasvavaid põõsaid ja taimi, samuti varjab ehitis ka kaebaja kinnistul päikesevalguse. Ühtlasi on ehitise kaebaja kinnistule sedavõrd lähedal paiknemine ohtlik tuleohutuse seisukohalt ning ehitisel ei ole selle pidevaks korrashoiuks tagatud ka piisav juurdepääs selle kõikidele osadele ilma kaebaja kinnistut kasutamata.

9. Kahe kinnistu vahele ehitas Xxxxxxx pst 21 omanik võrkaia, millele paigaldas 2,10m kõrguse pilliroost mati, varjates täielikult päikesevalguse kaebaja sellepoolsel kinnistu alal. Kaebaja istutatud xxxxxxxd ei kanna enam päikesevalguse puudumise tõttu saaki. Vaadegi on ebaesteetiline.

10. Kaebaja on korduvalt pöördunud Maardu Linnavalitsuse poole antud ebaseadusliku ehitise osas seisukoha võtmiseks. Esimest korda pöördus kaebaja Maardu Linnavalitsuse korrakaitse spetsialisti Vahur Ilvese poole e-kirjaga 2011. aasta septembris, paludes ebaseaduslike ehitiste suhtes seisukoht võtta. Seejärel pöördus kaebaja ebaseadusliku ehitise suhtes meetmete rakendamiseks Maardu Linnavalitsuse ehitusspetsialist Vahur Ilvese poole 2011. aasta oktoobris, 2011. aasta detsembris ja 2012. aasta aprillis.

11. Maardu Linnavalitsuse 18.04.2013 korraldusega nr 151 jäeti kaebaja taotlus Xxxxxxx pst 19 ja 21 vaheliselt aialt pilliroost seina eemaldamiseks rahuldamata. Kaebaja leiab, et Maardu Linnavalitsuse 18.

04. 2013 . korraldus nr 151 on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi.

Maardu Linnavolikogu 27.06.2006 määrusega nr 114 kinnitatud Maardu linna ehitusmääruse (edaspidi Ehitusmäärus) p 9.2.3 kohaselt piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,5 m, sealjuures ei ole tähtsust sellel, mis materjalist on aed ehitatud. Ainsaks piiranguks on määruse p. 9.2.9, mille kohaselt aed ei tohi olla plankaed. Kaebaja leiab, et kahe kinnistu vahel paiknev aed on vastuolus Ehitusmääruse normidega.

Ebaõige on ka kaevatavas korralduses leitud järeldus, et kuna pilliroost matid ei ole ehitis, ei laiene järelevalve aiale. Kaebaja on seisukohal, et Maardu Linnavalitsus on kohustatud ehitusalast järelevalvet teostama kooskõlas Ehitusmääruse p 2 lg 2.4 p 13 alusel, mille kohaselt linnavalitsuse pädevusse kuulub ehitusjärelevalve korraldamine. Ehitusmääruse p 10 lg 10. 3.2 kohaselt rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. Võrkaiale püsivalt kinnitatud matid muutusid rajatise oluliseks osaks ning tegemist on läbipaistmatu plankaiaga. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.

12. Kaebaja leiab, et Xxxxxxx pst 21 kinnistule püstitatud elamu ei vasta ehitusprojektile, ehitised (majapidamishoone koos varikatusega ja abihoone) on ehitatud kaebaja kinnistu piirile lähemale, kui seda lubavad õigusaktid. Ehitusmääruse p 9.2.6 kohaselt hoonete kaugus naaberkinnistu piirist peab olema üldjuhul 5 m, naaberkinnistu piirile lähemale võib hooneid projekteerida naaberkinnistu omaniku loal ja arvesse võttes tulekaitse tingimusi. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut ega heakskiitu Xxxxxxx 21 kinnistul toimunud ehitustegevusele, mille tulemusena on 1.5 meetri kaugusele kaebaja kinnistu piirist ehitatud auto varjualune koos majapidamisruumiga ning 0,5 meetri kaugusele abihoone-kuur. Tegemist on ebaseaduslike ehitistega.

13. EhS 28 lg 1 p 3 kohaselt on ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks ehitusloa taotlemisel teadvalt valeandmete esitamine. Kuna Maardu linnavalitsus on ehitusloa väljastanud olemasoleva ehitise laiendamiseks kuid tegelikkuses puudus ehitisloa taotlemisel olemasolev ehitis, saab eeldada, et ehitusloa taotlemisel on Stanislav Gorobitsev esitanud teadvalt valeandmeid.

14. Et tegemist on ebaseaduslikult väljastatud ehitusloaga kinnitab Harju Maavalitsuse järelevalvemenetluse tulemusena antud 28.08.2012. vastus nr 3-2/2247 kaebajale. Järelevalve käigus tuvastati, et ehitusloa andmise ajal puudusid maaüksusel ehitised (vastavalt Tallinna notari Sirje Ormani 20.07.2005 koostatud ja tõestatud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktile 1.3.5). Seega on vastustaja jõudnud 17.07.2013 korralduses nr 265 valele järeldusele, et kinnistul paiknes abihoone juba kinnistu ostmisel V. K. poolt. Tallinna Inventariseerimise Büroo 01.10.1979 teatis nr 1058/6471 väljastati 27 aastat tagasi ja ei tõenda nimetatud ehitise olemasolu 2006.aastal. Kaebaja elab Xxxxxxx 19 krundil 2003.aastast ja 2006.aastal ei olnud Xxxxxxx 21 krundil mingeid ehitisi.

15. Kaevatav 17.07.2013 korraldus nr 265 rikub kaebaja subjektiivset õigust õigusaktidega kehtestatud naabrusõigusele.

16. EhS § 40 ja Ehitusmääruse p 2.4 kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama linnavõi vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Kaebaja on seisukohal, et tema õiguste kaitseks kohane meede on kohustada Maardu Linnavalitsust vastu võtma haldusakti, millega kohustatakse Xxxxxxx pst 21 Maardu kinnistu omanikku lammutama osaliselt elamu osaks olev majapidamishoone koos varikatusega, ebaseaduslik abihoone ja eemaldama Xxxxxxx pst 19 ja Xxxxxxx pst 21 krundi piirdeaialt pilliroomatid. Auto varikatuse ja ühe osa elamust (majapidamisruumi) lammutamine peaks toimuma viisil, et lammutamise tagajärjel alles jääv ehitis paikneks kaebaja kinnistu piirile mitte lähemal kui 5 m.

Ehitise osalisest lammutamisest, ja ebaseadusliku majapidamishoone lammutamisest tulenev kahju ei kaalu antud juhul üles Xxxxxxx pst 19 kinnistul päikesevalguse puudumisest, heitegaaside sissehingamisest ning omandi väärtuse vähenemisest kaebajale tekkinud kahju. Üldteada on asjaolu, et naabrushoonete liigne lähedus vähendab kinnisvara hinda, kuivõrd halvema valgustuse ja väljavaate tõttu kinnistu väärtus väheneb. Kaitset vajavad ka piirkonnas juba elavate isikute õigused, sõltumata uusehitise omanikule/ehitajale ja ka kohalikule omavalitsusele kaasnevate kahjude suurusest.

17. Lisaks heidab kaebaja Maardu Linnavalitsusele ette hea halduse põhimõtete rikkumist. Kaebaja avaldust menetletakse juba 2011. aastast.

Kaebaja 07.05.2014 seisukohtades (I kd tl 171-174) märgib kaebaja:

18. Vale on vastustaja ja kolmanda isiku väide, et majapidamishoone oli olemas siis kui tema selle ostis. Väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kolmanda isiku poolt esitatud müügilepingu p. 2.1.7 nähtub, et kinnistul paiknes vaid elamu. Mitte mingeid muid ehitisi lepingust ei nähtu. Kohtule esitatud Harju Maavalitsuse 28.08.2012 vastusest tuleneb, et 20.07.2005 notari poolt tõestatud Xxxxxxx 21 kinnistu müügilepingu kohaselt puudusid kinnistul ehitised ja ka kolmas isik ei ostnud kinnistut, millel oli aiamaja vaid kinnistu, millel oli pooleliolev elamu. Kolmanda isiku poolt kohtule esitatud 16.01.2006 sõlmitud müügilepingu punktist 2.1.7 tuleneb, et 16.01.2006 ehitisregistri väljatrükist tulenevalt oli registris vaid aiamaja. Maardu Linnavalitsus on 25.05.2012 kirjaga nr 3-2/2247 kinnitanud, et vaidlusalune abihoone on ebaseaduslik. Mitte mingit tähendust ei oma millised ehitised olid kinnistul 70-ndatel aastatel, pealegi veel ebaseaduslikud, mis nähtub tõendite endas sisalduvas märkes.

Maardu Linnavalitsus on 25.10.2005 kinnitanud asendiplaani, millelt ei nähtu abihoone olemasolu. Teadmata põhjustel ja kohut tahtlikult eksitusse viies on vastustaja esitanud hoopiski lisa 8 ehitusprojekti juures arusaamatu ja asjakohatu asendiplaani, jättes targu esitamata enda poolt kinnitatud asendiplaani. Haldusorgani selline valelik käitumine ei ole kooskõlas hea halduse tavadega.

Eeltoodust tulenevalt on väär vastustaja seisukoht, et kolmas isik on vaid renoveerinud abihoone, mitte ei ole selle püstitanud. Kuna antud abihoone on ehitatud õigusliku aluseta, kuulub ehitis lammutamisele EhS § 40 lg 2 alusel.

19. Sisutu on vastustaja viide Maardu Linna 16.02.2014 kehtima hakanud Ehitusmäärusele, sest viimane sätestab uute ehitiste projekteerimist, mitte ei sätesta tagantjärgi ebaseaduslike ehitiste seadustamist.

20. Kaebaja ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega piirdeaiale paigutatud pilliroo mattide suhtes. Pilliroog on kasutusel ka ehitusmaterjalina, mitte vaid dekoreerimise eesmärgil. Ka on vastustaja poolt väljastatud projekteerimistingimustes kirjas, et krundi piirdeaed võib olla kuni 1,5 m. Vastustaja tõlgendus, ei kõik mis ei ole keelatud (plankaed) on lubatud, on omane tsiviilõigusele, haldusõigusele on omane põhimõte, et kõik, mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud. Plankaed on oma olemuselt läbipaistmatu aed, selline on käesoleval juhul ka kolmanda isiku poolt paigaldatud aed.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

21. Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega haldusakti andmiseks, milles palus vastustajat ehitusseaduse alusel võtta vastu korraldus, millega kohustada Xxxxxxx pst 21 kinnistu omanikku likvideerima ebaseaduslik ehitis-kuur ja eemaldama pilliroost seina Xxxxxxx pst 19 ja 21 krunte eraldavalt aialt. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 ja § 40 lg 1 kaasas vastustaja menetlusse Xxxxxxx pst 21 omaniku S.K.i (edaspidi kolmas isik) ja andis talle võimaluse esitada oma seisukoha ülalnimetatud taotluste osas.

22. Xxxxxxx pst 21 üksikelamu ehitusprojekti seletuskirja kohaselt piiratakse Maardus Xxxxxxx pst 21 asuv krunt tänava poolt dekoratiivse puitpiirdega metallpostidel, teistelt külgedelt võrkpiirdega metallpostidel. Piirde kõrgus on 1,5 m. Maardu Linnavalitsuse Linna arenguja majandusosakonna ametnikud viisid läbi piirdeaia ülevaatuse ja tuvastasid, et Xxxxxxx pst 21 asuv kinnistu on piiratud Xxxxxxx pst 19 küljelt võrkpiirdega metallpostidel ning piirde kõrgus on 1,5 m. Ühtlasi tuvastati, et piirdeaiale Xxxxxxx pst 21 küljelt on paigaldatud pilliroost matid, mille kõrgus on 160 sm kuni 168 sm. Kolmas isik esitas vastustajale oma seisukoha, milles teatas, et paigaldas Xxxxxxx pst 19 ja 21 vahelisele piirdeaiale dekoratiivmati, mis ei kuulu ehitiste hulka.

23. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et pilliroost matid muutusid rajatise ehk aia oluliseks osaks. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Vastustaja on seisukohal, et on ilmselge, et pilliroost matte on võimalik eraldada aiast aeda kahjustamata ning järelikult pilliroost matid ei ole ehitise olulised osad. EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Vastustaja on seisukohal, et piirdeaiale paigaldatud pilliroost matid ei ole ehitis ehitusseaduse mõttes, kuna ei ole aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Ka Riigikohus on selgitanud, et ehitisena EhS § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Pilliroost matid ei ole aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud, neid on võimalik teisaldada aiast erivahendeid kasutamata ning nende eraldamisel aiast aeda ei kahjustata ega muudeta aia kasutusotstarvet.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalused pilliroost matid on oma sisu poolest aia dekoreerimine, kuid mitte ehitis ehitusseaduse tähenduses. Kuna pilliroost matid ei ole ehitis ehitusseaduse mõttes, ei saa vastustaja teostada nende osas ehitusjärelevalvet. Käesoleval juhul on tegemist vaidlusega piirderajatise kasutamise üle, mis ei ole ehitusjärelevalve objektiks. Vaidlus piirderajatise kasutamise üle tuleks kaebajal ja kolmandal isikul lahendada tsiviilkohtus AÕS sätete alusel. Kui kaebaja on seisukohal, et kolmas isik aia dekoreerimisega tekitab talle kahju, on tal õigus pöörduda tsiviilkohtu poole.

24. Eeltoodust lähtudes on vastustaja seisukohal, et Maardu Linnavalitsuse 18.04.2013 korraldus nr 151 on põhjendatud ja seaduslik.

25. Kaebaja on esitanud nõude kohustada vastustajat andma korraldust Xxxxxxx pst 21 kinnistul asuva aia Maardu linna ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus) sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks. Kaebaja leiab, et ehitusmääruse p 9.2.3 kohaselt piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,5 m ning piirdeaed ei vasta ehitusmääruse nõuetele.

Korraldus on haldusakt. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuigi vastustaja on seisukohal, et piirdeaeda kattev pilliroomatt ei ole ehitise oluline osa, piirdeaed aga vastab projektile ja ehitusmäärusele, peab vastustaja vajalikuks märkida järgmist: KOKS § 22 lg 1 p 29 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. 28.01.2014 kehtestas Maardu Linnavolikogu ehitusmääruse, mis jõustus 16.02.2014. Hetkel kehtiv ehitusmäärus sätestab, et kruntidevaheline piirdeaed, mille materjali lepivad kokku naabrid, ei tohi olla plankaed ning teisi piiranguid ei ole. Pooltel puudub vaidlus selles, et piirdeaed ei ole plankaed. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja nõutud korralduse õiguslik alus on ära langenud. Kuna piirdeaed vastab ehitusmääruses sätestatud nõuetele, ei saa vastustaja anda korraldust piirdeaia ehitusmääruses sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks. Ka seepärast tuleks kohustamisnõue jätta rahuldamata.

26. L.S. esitas Maardu Linnavalitsusele taotluse haldusakti andmiseks, milles palus kohustada ehitusseaduse alusel aadressil Xxxxxxx pst 21 Maardu asuva kinnistu omanikku lammutama kuuri Maardus Xxxxxxx pst 21 asuval kinnistul. Ülalnimetatud taotluse kohaselt ehitas Maardus Xxxxxxx pst 21 asuva kinnistu omanik ebaseaduslikult kuuri Xxxxxxx pst 19 kinnistu piirist 50 cm kaugusele.

26.1 Maardu Linnavalitsus teostas Xxxxxxx pst 21 kinnistu paikvaatluse ja tuvastas, et Xxxxxxx pst 21 kinnistul on abihoone, mis paikneb 0,6 m kaugusel Xxxxxxx pst 19 ja 21 vahelisest piirist. Abihoone pikkus on 5 m, laius 2,5 m, ja kogupind on 12,5 m2. Abihoone paikneb Xxxxxxx pst 19 kinnistu poole oma otseseinaga.

26.2 Haldusmenetlusse kaasatud kolmas isik esitas Maardu Linnavalitsusele oma seisukoha, milles teatas, et abihoone, st kuur on õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mis on vastavuses ehitusseaduses § 72 lg 2 sätestatud nõuetega. Abihoone oli kinnistul ammu enne seda, kui kolmas isik maja ostis. Kolmanda isiku teatise kohaselt ta renoveeris abihoone (vähendas pinda ja ehitas juurde varikatuse küttepuude hoidmiseks) 2006.a.

26.3 Vastustaja pöördus Riigiarhiivi poole Maardus Xxxxxxx pst 21 krundil asuvate abihoonete kohta. Riigiarhiiv väljastas vastustajale koopiad hooneregistri Xxxxxxx pst 21 toimikus sisalduvatest dokumentidest, kus on mainitud abihooneid. Tallinna Inventariseerimise Büroo 01.10.1979 teatise nr 1058/6471 vara asukohaga Xxxxxxx pst 21 koosneb pooleliolevast aiamajast, majandushoonest ja kasvuhoonest. Tallinna Inventariseerimise Büroo 29.09.1989 teatise nr 1058 kohaselt vara asukohaga Xxxxxxx pst 21 koosneb pooleliolevast aiamajast, majandushoonest ja kasvuhoonest, majandushoone pind on 16,5 m2. Xxxxxxx pst 21 asuva maaüksuse 1996.a. eksplikatsiooni kohaselt oli Xxxxxxx pst 21 maaüksusel majandushoone, st kuur, mis paikneb samas kohas, nagu paikneb abihoone käesoleval ajal.

26.4 Kaebaja on Maardus Xxxxxxx pst 19 kinnistu omanik alates 2002.a. ning elab seal alates 2003.a. Kaebaja väidab, et kuur oli juba lammutatud. Kaebaja arvamusel on vastustaja jõudnud valele järeldusele, et kinnistul paiknes abihoone juba kinnistu ostmisel kolmanda isiku poolt. 2005.a. teostatud geodeesia kohaselt paiknes abihoone kolmanda isiku kinnistul 2005. aastal samas kohas, nagu paikneb abihoone käesoleval ajal (maa-ala plaan/ehitusprojekti osa). Ülaltoodu alusel leiab vastustaja, et on tõendatud, et Xxxxxxx pst 21 maaüksusel oli abihoone juba 1979.a. ning kuur paiknes kolmanda isiku kinnistul juba kinnistu ostmisel kolmanda isiku poolt. Seega ei ole kolmas isik, vastupidiselt kaebuses esitatud väidetele, kuuri ehitanud.

26.5 EhS § 72 lg 1 kohaselt enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama EhS §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. Ehitusseadus jõustus 2003. aasta

1. jaanuaril. Käesolevas haldusmenetluses kogutud tõendite alusel loeb Maardu Linnavalitsus tõendatuks, et Xxxxxxx pst 21 maaüksusel oli abihoone juba 1979.a., mis tähendab, et abihoone ei pea vastama EhS §- s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas.

26.6 Kolmas isik esitas Maardu Linnavalitsusele Xxxxxxx pst 21 abihoone (kuuri) projekti. Nimetatud projekti koostamisel on lähtutud olemasolevast ehitisest [...] Projekti kohaselt on abihoone ehitusealune pind 16,5 m2, abihoone kasulik pind on 9,2 m2, kõrgus 2,75 m. Projekt on heaks kiidetud Päästeameti Põhja Päästekeskuse insenertehnilise büroo poolt, mis tähendab, et kuur on tuleohutu ning vastab ehitise ohutusele sätestatud nõuetele.

26.7 EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud [...] § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. EhS § 16 lg 6 kohaselt peab detailplaneeringu kohustusega aladel ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Xxxxxxx pst

21 kinnistul asuva kuuri ehitusalune pind on 16,5 m2. Kuna kolmas isik abihoonet ei püstitanud, vaid renoveeris, ei pidanud kolmas isik teavitama Maardu Linnavalitsust kavatsusest renoveerida olemasolev abihoone.

26.8 Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kuuri katuselt langeb lumi kaebaja kinnistule ja lõhub aiaäärseid taimi. Vastavalt projektile on kuuril ühekaldeline katus, mis on suunatud Xxxxxx tee

20 poole (milleks Xxxxxx tee 20 omanik andis oma nõusoleku). Kuna kalle on suunatud Xxxxxx tee 20 kinnistu poole, aga mitte kaebaja kinnistu suunas, peab vastustaja ebatõenäoliseks, et kuuri katuselt langeb lumi kaebaja kinnistule.

26.9 Ülaltoodu alusel on vastustaja seisukohal, et Maardu Linnavalitsuse 17.07.2013 korraldus nr 265 on põhjendatud ja seaduslik.

27. Kaebaja on esitanud nõude kohustada Maardu Linnavalitsust andma haldusakti Xxxxxxx 21 kinnistul asuva ebaseadusliku kuuri lammutamiseks. Kaebaja leiab, et kuna ehitusmääruse p 9.2.6 kohaselt hoonete kaugus naaberkinnistu piirist peab olema üldjuhul 5 m, naaberkinnistu piirile võib lähemale hooneid projekteerida naaberkinnistu omaniku loal ja arvesse võttes tulekaitse tingimusi, tuleb kohustada Maardu Linnavalitsust andma haldusakti Xxxxxxx 21 kinnistul asuva ebaseadusliku kuuri lammutamiseks.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kehtiva ehitusmääruse kohaselt võib alla 20 m2 pindalaga väikeehitise, mida ei kasutata elamiseks, projekteerida naaberkinnistu piirile ka lähemale kui 5m, kui sellega ei rikuta tuleohutusnõudeid ja ei rikuta naabrusõigusi. Kuna kuuri projekt on heaks kiidetud Päästeameti Põhja Päästekeskuse insenertehnilise büroo poolt, loeb vastustaja tõendatuks, et kuur ei riku tuleohutusnõudeid.

28. Naabrusõigused on sätestatud asjaõigusseaduses. Kaebaja ei nimetanud, millised asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi tema arvates rikub kuur. Naabrusõiguste hulka ei kuulu ehitise varju puudumine, vastupidi, tiheasutusalal ei saa isikud eeldada, et naaberehitiste vari üldse nende kinnistule ei ulata.

29. Ülaltoodu alusel on vastustaja seisukohal, et kuur vastab ehitusmääruses sätestatud nõuetele ja kaebaja nõutud haldusakti õiguslik alus on ära langenud. Kuna kuur vastab ehitusmääruses sätestatud nõuetele, ei saa vastustaja anda haldusakti kuuri ehitusmääruses sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks. Vastustaja on seisukohal, et kui antud asukohas olev kuur oli seaduslik ja hooneregistris arvel 1997 aastal, on kinnistu omanikul õiguspärane ootus eeldada, et ehitis on seaduslik ka aastal 2014, kuigi kuuri on vahepeal renoveeritud ja korrastatud.

30. Kaebaja on esitanud nõude kohustada Maardu Linnavalitsust andma haldusakti Xxxxxxx 21 kinnistul asuva elamu varikatuse ja selle taha jääva elamu osa lammutamiseks Kuna kaebaja ei ole pöördunud vastustaja poole taotlusega elamu osaliseks lammutamiseks, on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus nimetatud kohustamiskaebuse esitamiseks ning palub HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel jätta kaebuse nõue elamu osaliseks lammutamiseks läbi vaatamata.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

31. Kolmas isik toetab vastustaja seisukohti kaebuse osas ja ei pea mõistlikuks nende kordamist käesolevas menetlusdokumendis.

32. Kolmanda isiku arvates kinnistute vaheline aed ei ole kõrgem kui labatud. Vastavalt EhS § 2 lg 1 ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud viidatud seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Vastavalt Maardu linna ehitusmääruse p. 9.2.8 on piirdeaia maksimaalne kõrgus 1,5 m. Kolmandale isikule kuuluva kinnistut ümbritseb tänava poolt piirdeaed dekoratiivsete puit lippidega metallpostidel ja kaebaja kinnitu poolt võrkpiirdeaed metallpostidel. Mõlema kõrgus on 1,5 m, mis vastab ehitusprojektile ja kõikidele teistele nõuetele.

Maardu Linnavalitsus teostas piirdeaedade paikvaatluse ja rikkumisi ei tuvastanud. Samas leiti, et kolmanda isiku ja kaebaja kinnistute vahelisele piirdeajale oli tõepoolest paigaldatud kanarbikumatid, kuid neid ei saa lugeda Ehitusseaduse tähenduses ehitiseks, kuna nad ei ole aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja seoses sellega ei ole võimalust teostada ehitusjärelevalvet ja kohustada kolmandat isikut matid eemaldada.

Kolmanda isiku arvates see oli piisav ja seaduslik põhjus jätta kaebus rahuldamata.

33. Kaebaja ei hoolda oma kinnistut ja ladustab sellel ning eriti piirdeaia juures prügi. Selleks, et varjata ebameeldivat vaatepilti, olidki paigaldatud kanarbikumatid. Mainitud asjaolu tõendab kolmas isik fotoga. Kui kaebaja oleks kinnistut hooldanud, ei oleks ka vajadust kanarbikumattide järele. Päevast päeva näha prügihunnikuid on äärmiselt ebameeldiv. Talvel ei ole olukord parem. Kohti kus ei ole kanarbikumatte, kasutab kaebaja lume viskamiseks kolmanda isiku territooriumile. Lisaks sellele kaebaja viskab kolmanda isiku kinnistule tuhka. Kolmas isik tõendab seda fotoga. Fotodelt ilmneb ka see, et kaebajal ei ole aia lähedal taimi millele võiksid matid päikest varjutada.

34. Lisaks märgib kolmas isik, et kaebaja on ehitanud kuuri vahetult vastu piirdeaeda, mis on iseenesest kolmanda isiku huvide kahjustamine.

35. Kaebaja on esitanud nõude kohustada Maardu Linnavalitsust andma haldusakti Xxxxxxx 21 kinnistul asuvate ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks. Hooned olid kinnistul ammu enne seda, kui kolmas isik kinnistu ostis. See ilmneb 28.05.1989 sõlmitud ostu-müügi lepingust, mille alusel N. K. (maa kunagine valdaja) ostis lisaks pooleliolevale aiamajale ka ehitusjärgse kuuri. Sama kinnitab Tallinna Hooneregistri teatis nr 1058-Muuga, milles on märgitud, et kinnistul asub pooleliolev aiamaja, ehitusjärgne kuur, kaev, piire ja väravad. Teatis oli koostatud 09.11.1995 ja antud vara tolleaegsele omanikule N. K.le. Teatis tugineb 1989 a. andmetele. Abihoone olemasolu ilmneb ka Harju Maakatastris 31.03.1998 registreeritud maaüksuse plaanist ja Maardu Linnavalitsuse poolt N. K.le 12.11.2003 väljastatud tehnilistest tingimistest (I kd tl 129 pöördel Tallinna Inventariseerimise Büroo 01.10.1979 teatise nr 1058/6471 kohaselt vara asukohaga Xxxxxxx pst 21 koosneb pooleliolevast aiamajast, majandushoonest ja kasvuhoonest. Tallinna Inventariseerimise Büroo 29.09.1989 teatise nr 1058 kohaselt vara asukohaga Xxxxxxx pst 21 koosneb pooleliolevast aiamajast, majandushoonest ja kasvuhoonest. Sama kinnitab ka 1996 a. pärit eksplikatsioon. Seega on kõik ehitised ka praegu on samal kohal.

36. Kaebaja omandas oma kinnistu 09.04.2003 ja kolmas isik 16.02.2006 Järelikult kaebaja oli teadlik ehitistest ja nende paigutusest naaberkinnistul kuid ei näinud selles mingit probleemi. Kaebaja pöördus Maardu Linnavalitsuse poole esmakordselt alles 2012. a.

37. Kinnistu 16.01.2006 võlaõigusliku müügilepingu p. 2.1.7 kohaselt tulenevalt Riikliku Ehitusregistri elektroonilise andmebaasi 16.01.2006 väljatrükist nähtub, kinnistul paikneb aiamaja, kuid müüja avaldab, et kinnistu lahutamatuks osaks on elamu, millele on Maardu Linnavalitsus väljastanud 13.12.2005 ehitusloa nr 2358 ehitise laiendamiseks. Sama lepingu p. 4.1.5 kohaselt müüja on kohustatud lõpetama lepingu eseme sise-, viimistlusja ehitustööd vastavalt lepingu lisaks olevale spetsifikatsioonile. Tööd pidid olema lõpetatud hiljemalt 15.02.2006 ja kasutusloa taotlemine jäi müüja kohustuseks mis pidi olema täidetud 15.03.2006. Kinnistu müügi asjaõiguslik leping oli sõlmitud 16.02.2006 ning sellega pikendati maja ehituse lõpetamise tähtaega kuni 01.03.2006 (lepingu p. 6.2.5) ja kasutusloa taotluse esitamise tähtaega kuni 01.04.2006 (lepingu p. 6.2.7). Ülaltoodud dokumentidega kolmas isik soovib tõendada seda, et tema heauskselt ostis valmis ja ehitusloa alusel püstitatud elamu. Kolmas isik juhib tähelepanu sellele, et kinnistul asuv maja oli valmis ja on tema ainukeseks elukohaks.

38. Seega kolmas isik peab Maardu Linnavalitsuse 17.07.2013 korraldust nr 265 seaduslikuks ja põhjendatuks. Ehitisi, mis on valmis ehitatud õiguslikul alusel enne 22. juulit 1995 (mil hakkas kehtima vana planeerimisja ehitusseadus) võib kasutada kehtiva EhS § 72 lg 2 kohaselt vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. EhS § 72 lg 3 kohaselt võib sellise ehitise omanik küll taotleda kasutusluba, esitades selleks taotluse ja mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu, kuid kohalik omavalitsus ei pea kontrollima sel juhul ehitise vastavust ettenähtud nõuetele ning kasutusloa taotlemine ei ole kohustuslik.

39. Kolmas isik esitas Maardu Linnavalitsusele tema kinnistul oleva abihoone (väikeehitise) projekti, milles on lähtutud olemasolevast ehitisest. Projekti kohaselt abihoone ehitusalune pind on 16,5 m2, abihoone kasulik pind – 9,2 m2 ja kõrgus – 2,75 m. Projekt oli heaks kiidetud Päästeameti Põhja Päästekeskuse insenertehnilise büroo poolt.

40. Olemasolev kohtupraktika ei julgusta omavalitsusi lammutamismeedet kergekäeliselt kohaldama. Nii on Riigikohus lahendis 3-3-1-64-02 märkinud, et mistahes ehitise kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab omanikule kahju. Lammutusettekirjutust ei tohi teha karistusena omavolilise ehitamise eest ning sedavõrd intensiivse sekkumise kohaldamist peab igal juhtumil ülimalt põhjalikult kaaluma.

KOHTU PÕHJENDUSED

41. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

42. Esmalt märgib kohus, et kohus on 14.05.2014 kohtumäärusega (I kd tl 184-187) jätnud kaebuse osaliselt läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotles Maardu Linnavalitsuse kohustamist haldusaktide andmiseks Xxxxxxx pst 21 kinnistul asuva elamu osaliseks (elamu küljel paikneva varikatuse ja selle taha jääva elamu osa) lammutamiseks. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata. Seega ei käsitle kohus kohtuotsuse põhjendustes menetlusosaliste seisukohti elamuga seonduvalt.

43. Asjas materjalidest nähtuvalt on Xxxxxxx pst 21 asuvale üksikelamule väljastatud 13.12.2005 ehitusluba nr 2358 ja 01.06.2006 kasutusluba nr 2902 (I kd tl 176). Kasutusloa väljastamine nimetatud kuupäeval nähtub ka Ehitisregistris. Kuna aga kaebuses kohtule ei ole kaebaja esitanud nõudeid ehitusja kasutusloa osas ja nende vaidlustamise tähtaeg on ka ammu möödunud, on asjakohatud kaebuse väited ebaseaduslikult väljastatud ehitusloast ja ebaseaduslikust elamust.

44. Kaebuse nõudeid arvestades on käesolevas haldusasjas vaidluse esemeks Xxxxxxx pst 19 ja 21 vahel asuval aial pilliroost mattide asumise ja Xxxxxxx pst 21 kinnistul asuva abihoone õiguspärasus.

45. Ehitusmääruse p 9.2 kohaselt olemasolevate aiamajade ümberehitamisel üksikelamuks ja üksikelamu detailsel planeerimisel on lisatingimuseks muu hulgas piirdeaia maksimaalne kõrgus 1,5 m (p 9.2.8) ja kruntidevaheline piirdeaed, mille materjali lepivad kokku naabrid, ei tohi olla plankaed (p 9.2.9). Alates 16.02.2014 kehtiva Maardu Linnavolikogu 28.01.2014 määrusega nr 5 vastu võetud Maardu linna ehitusmääruse § 20 lg 2 punkt 9 on sätestatud sarnaselt varemkehtinud ehitusmääruse punktiga 9.2.9. Uus ehitusmäärus ei sätesta aga enam kruntidevahelise piirdeaia kõrgust.

45.1 Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Xxxxxxx pst 19 ja 21 vahel asuva aia võrkpiirde kõrgus on 1,5 m. Vaidlus on selle üle, kas võrkpiirdele paigaldatud pilliroost mattide näol on tegemist ehitisega ehitusseaduse mõttes ja kas võrkpiirdele pilliroost mattide paigaldamisest tekib plankaed.

45.2 EhS § 2 lg 1 kohaselt ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Ning lõike 3 kohaselt rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa.

Käesoleval juhul nähtub juba kaebusest enesest, milles kaebaja on palunud kohut kohustada vastustajat vastu võtma õigusakte, millega kohustataks Xxxxxxx pst 21 omanikku eemaldama Xxxxxxx pst 19 ja 21 krundi piirdeaialt pilliroomatid, et tegelikkuses ei ole pilliroomatid piirdeaiaga püsivalt ühendatud, vaid on eemaldatavad ja kaebaja teab seda.

45.3 Eeltoodut arvestades on vastustaja ka vaidlustatud Maardu Linnavalitsuse 18.04.2013 korralduses nr

151 (I kd tl 12-13) paikvaatluse tulemusena õigesti leidnud, et piirdeaiale paigaldatud pilliroost matid ei ole ehitusseaduse tähenduses ehitised, mistõttu ei saa Maardu Linnavalitsus teostada nende üle ehitusjärelevalvet. Nii sätestas kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 59 lg 2, et ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kuni 30.06.2014 kehtinud sama paragrahvi lõige 1 sätestas, et ehitusjärelevalve käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. Alates 01.07.2014 on nimetatud küsimused reguleeritud EhS § 62 lõikega 2.

45.4 Võrkpiirdele paigaldatud pilliroost matid ei olnud vastuolus ka kuni 16.02.2014 kehtinud Ehitusmääruse punktiga 9.2.9 ega ole vastuolus alates 16.02.2014 kehtiva Maardu Linnavolikogu 28.01.2014 määrusega nr 5 vastu võetud Maardu linna ehitusmääruse § 20 lg 2 punktiga 9 osas, mis sätestab, et kruntidevaheline piirdeaed ei tohi olla plankaed. Võrkpiirdele paigaldatud pilliroost matid ei muuda aeda plankaiaks nagu kaebuses on ekslikult leitud. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi (leitav Eesti Keeleinstituudi veebilehelt http://www.eki.ee ) on plank umbes 5-10 cm paksune kitsam laud; vahedeta laudaed, -tara, plankaed. Käesoleval juhul sellise aiaga tegemist ei ole.

45.5 Puudutavalt eelnimetatud ehitusmääruste punktides sätestatut, et kruntidevahelise piirdeaia materjali lepivad kokku naabrid, siis see ongi naabrusõiguse küsimus asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 järgi ning kokkuleppe mittesaavutamisel saab asja lahendada tsiviilkohtus, nagu vastustaja on vaidlustatud 18.04.2013 korralduses nr 151 õigesti märkinud. Seda ei lahenda kohalik omavalitsus ehitusjärelevalve käigus.

45.6 Eeltoodut arvestades puudub alus Maardu Linnavalitsuse 18.04.2013 korralduse nr 151 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks andma haldusakte Xxxxxxx pst 21 kinnistul asuva aia ehitusmääruses sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks.

46. Kaebuses on esitatud ka nõue Maardu Linnavalitsuse 17.07.2013 korralduse nr 265 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks andma haldusakte Xxxxxxx pst 21 kinnistul asuva ebaseadusliku kuuri (abihoone) lammutamiseks.

46.1 Praegusel juhul väidab kolmas isik oma seisukohtades, et abihoone oli 2006.aastal Xxxxxxx pst 21 kinnistul olemas ning kaebaja väidab, et abihoonet sellel ajal kinnistul ei olnud. Vaidlustatud Maardu Linnavalitsuse 17.07.2013 korralduses nr 265 on loetud tõendatuks, et abihoone oli Xxxxxxx pst 21 maaüksusel juba 1979.aastal ning kolmas isik ei püstitanud abihoonet vaid renoveeris selle.

46.2 Korralduses märgitud ja kohtule esitatud tõenditest: 1979.aasta augusti majavalduse maksumuse/pindade ja mahtude arvutamine (I kd tl 107 ja pöördel); Tallinna Tehnilise Büroo 01.10.1979 teatis nr 1058/6471 (I kd tl 108); 21.01.1980 aktettekirjutus (I kd tl 108-108a); Tallinna Tehnilise Büroo 29.09.1989 teatis nr 1058 (I kd tl 108a pöördel); Tallinna Inventariseerimise Büroo 20.11.1989 kinnitatud akt (I kd tl 109 ja pöördel); Xxxxxxx pst 21 maaüksuse 1996 eksplikatsioon (I kd tl 114 pöördel); Tallinna Hooneregistri 06.10.1997 teatis nr M1058 (I kd tl 110) ja lisaks ka kolmanda isiku esitatud tõenditest: 28.05.1989 sõlmitud ostu-müügi leping (I kd tl 126 pöördel—127); 09.11.1995 Tallinna Hooneregistri teatis nr 1058-Muuga (I kd tl 127 pöördel) nähtub, et Xxxxxxx pst 21 maaüksusel oli kuur/abihoone tõendite andmise või kinnitamise kuupäevadel olemas. Ka on Maardu Linnavalitsuse poolt 12.11.2003 N. K.le väljastatud tehniliste tingimuste lisa skeemile kuur/abihoone kantud (I kd tl 129 ja pöördel). Samuti on abihoone märgitud 10.08.2005 Maardu Linnavalitsuse korraldusega määratud Xxxxxxx pst 21 väikeelamu projekteerimistingimustes p 5 ja 10 (I kd tl 111 pöördel-112) ja ka A GEO OÜ koostatud ja 2005.aasta oktoobris OÜ Jaotusvõrk Tallinn-Harju piirkonna, Telset AS ja AS Maardu vesi kooskõlastatud Xxxxxxx pst 21 asendiplaanile, mis vastusest kaebusele nähtuvalt on ehitusprojekti osa, on kuur/abihoone kantud (I kd tl 115).

46.3 Kolmas isik S.K. omandas Xxxxxxx pst 21 kinnistu 16.01.2006 notari koostatud ja tõestatud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (I kd tl 130—136) ja 16.02.2006 notari koostatud ja tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkuleppe, kokkuleppe kinnistu omandi üleandmise kohta, hüpoteegi seadmise lepingu, kokkuleppe hüpoteegiga tagatud nõuete muutmiseks ning asjaõiguslepingu (edaspidi asjaõigusleping) alusel (I kd tl 144-149) ja on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud 03.04.2006 (I kd tl 70).

Nimetatud lepingutest ei nähtu abihoone asumist Xxxxxxx pst 21 kinnistul. 16.01.2006 kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus on punktis 2.1.7 märgitud, et Riikliku Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi 16.01.2006 väljatrükist nähtub, et kinnistul paikneb aiamaja, kuid müüja avaldab, et kinnistul asub selle lahutamatuks osaks olev elamu, millele on Maardu Linnavalitsuse poolt väljastatud 13.12.2005 ehitusluba nr 2358 ehitise laiendamiseks. Selles lepingus ei ole rohkem ehitisi märgitud.

46.4 16.01.2006 sõlmitud kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus on punktis 2.1.8 märgitud, et notarile on esitatud 20.07.2005 Tallinna notar Sirje Ormani poolt koostatud ja tõestatud kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Harju Maavalitsuse 28.08.2012 kirjas nr 3-2/2247 kaebajale (I kd tl 14-15) on Tallinna notar Sirje Ormani 20.07.2005 koostatud ja tõestatud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktile 1.3.5 viidates märgitud, et 13.12.2005 ehitusloa nr 2358 andmise ajal puudusid maaüksusel ehitised. Sellise seisukoha on Harju Maavalitsus kirjast nähtuvalt esitanud ainult kirjas märgitud Tallinna notar Sirje Ormani 20.07.2005 lepingule tuginedes.

46.5 Kaebaja on oma 20.09.2011 avalduses Maardu Linnavalitsusele (I kd tl 48) märkinud, et kolmas isik alustas kolm aastat tagasi oma krundi tagumises osas 50 cm kaugusel kaebaja krundist suvemaja ehitamist. Kaebaja ei ole aga esitanud kohtule peale Harju Maavalitsuse 28.08.2012 kirja nr 3-2/2247 (mis tugineb vaid Tallinna notar Sirje Ormani 20.07.2005 lepingule) muid tõendeid, millest saaks järeldada, et kolmanda isiku poolt Xxxxxxx pst 21 kinnistu omandamisel 2006.aastal abihoonet mingil kujul sellel kinnistul ei olnud ega ka tõendeid, millest nähtuks, et kolmas isik püstitas abihoone millalgi hiljem.

46.6 Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on abihoone kinnistul olnud ja abihoone nimetatud notarite kinnitatud lepingutes mittemärkimine ei välista kohtu hinnangul abihoone tegelikku asumist Xxxxxxx pst

21 kinnistul 2006.a jaanuaris-veebruaris. Asjaolu, et notarite kinnitatud lepingutes ei ole abihoonet märgitud, võis tuleneda ka lepingupoolte vastavast kokkuleppest. Veel 2005.a oktoobris koostatud tõendile

- A GEO OÜ Xxxxxxx pst 21 asendiplaan (I kd tl 115)- on abihoone kantud. Kohtu hinnangul ei välista esitatud tõendid abihoone olemasolu kinnistul 2006.aastal.

47. Vaidlustatud 17.07.2013 korraldusest nr 265 nähtuvalt on Maardu Linnavalitsus paikvaatluse käigus kindlaks teinud, et Xxxxxxx pst 21 kinnistul olev abihoone on mõõtudega: pikkus 5 m, laius 2,5 m, kogupind 12,5 m2 (I kd tl 68). Abihoone projektist (I kd tl 116- 121), milles on lähtutud olemasolevast ehitisest, on abihoone ehitusalune pind 16,5 m2, kasulik pind 9,2 m2 ja kõrgus 2,75 m. Nähtuvalt arhiiviteatisest on 1979.aasta augustis (I kd tl 107 pöördel) olnud majandushoone pind 16,5 m2 nagu see on ka abihoone projektist nähtuvalt praegu. Samuti on abihoone tõenditest (I kd tl 112 pöördel, 114 pöördel, 115,119 ja pöördel 128) nähtuvalt kogu aeg asunud samas kohas.

48. Asudes seisukohale, et abihoone on asunud Xxxxxxx pst 21 kinnistul alates 1979.aastast, kohaldub EhS § 72 lg 1, mille kohaselt enne ehitusseaduse jõustumist (01 01.2003) ehitatud ehitis ei pea vastama EhS §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. Käesoleval juhul on olemasolevast ehitisest lähtuv abihoone projekt heaks kiidetud Päästeameti Põhja Päästekeskuse insenertehnilise büroo poolt (I kd tl 113). Seega saab asuda seisukohale, et abihoone vastab ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas EhS § 3 nõuetele.

49. Vaidlustatud 17.07.2013 korraldusest nr 265 nähtuvalt on kolmas isik abihoonet 2006.aastal renoveerinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks abihoone seisund 2006.aastal ja milles seisnes renoveerimine.

Abihoone mõõtusid arvestades on tegemist vastavalt EhS § 15 lg 1 punktile 1 väikeehitisega (kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone). EhS § 15 lg 2 kohaselt ei ole väikeehitise ehitamiseks ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba.

Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli ehitamisega EhS § 2 lg 6 mõttes, ei pidanud kolmas isik EhS § 16 lg 6 kohaselt (kuni 01.05.2009 kehtinud redaktsioonis) väikeehitise püstitamisest enne selle püstitamist kohalikku omavalitsust teavitama. EhS § 16 lg 1 p 1 kohaselt on kirjalik nõusolek nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20-60 m2. Vaidlusaluse abihoone ehitusalune pind on 16,5 m2 , seega alla 20 m2. Kuni 01.05.2009 sätestas EhS § 16 lg 6, et ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama kohalikku omavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. Samuti sätestas kuni 16.02.2014 kehtinud Ehitusmääruse p 10.4.2, et väikeehitise, välja arvatud kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga ehitise ehitamiseks, on vajalik ehitusprojekt ja linnavalitsuse nõusolek. Ehitusmääruse p 10.4.2 p 10.4.3 kohaselt väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et abihoone ehitusalune pind on alla

20 m2 ja abihoonet ei kasutata elamiseks. Ehitusmääruse p 10.4.4 kohaselt väikeehitise omanikul tuleb püstitatud väikeehitisest teavitada linnavalitsust viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates, välja arvatud juhtudel, kui taotletakse väikeehitisele kasutusluba.

Seega tuli väikeehitise püstitamisest teatada pärast selle püstitamist viie tööpäeva jooksul. Käesoleval juhul asja materjalidest nähtuvalt kolmas isik ei olnud abihoone renoveerimisest kohalikku omavalitsust viie tööpäeva jooksul teavitanud, vaid esitas Maardu Linnavalitsuse 21.01.2013 kirjast nr 16.3-4/1294-7 (I kd tl 35) nähtuvalt abihoone seadustamiseks avalduse seoses kaebaja taotluse lahendamisega. Vastustaja kinnitas kohtuistungil (II kd tl 7, kohtuistungi helisalvestis kell 11:10:22), et Maardu Linnavalitsus on lugenud abihoone renoveerimise teavitamisega seadustatuks. Seega ei ole tegemist ebaseadusliku ehitisega.

50. On tõsi, et alates 01.07.2006 kuni 16.02.2014 kehtinud Ehitusmääruse p 9.2.6 sätestas olemasolevate aiamajade ümberehitamisel üksikelamuks ja üksikelamu kruntide detailsel planeerimisel lisatingimuseks, et hoonete kaugus naaberkinnistu piirist peab olema üldjuhul 5 m, naaberkinnistu piirile lähemale võib hooneid projekteerida naaberkinnistu omaniku loal ja arvesse võttes tulekaitse tingimusi. Abihoone renoveerimise näol ei ole aga tegemist olemasoleva aiamaja ümberehitamisega üksikelamuks, ega ei toimunud ka üksikelamu krundi detailset planeerimist, mistõttu Ehitusmääruse p 9.2.6 praegusel juhul ei kohaldunud.

Alates 16.02.2014 kehtiva Maardu Linnavolikogu 28.01.2014 määrusega nr 5 vastu võetud Maardu linna ehitusmääruse § 20 lg 2 p 6 kohaselt võib alla 20 m2 pindalaga väikeehitise, mida ei kasutata elamiseks, projekteerida naaberkinnistu piirile ka lähemale kui 5m, kui sellega ei rikuta tuleohutusnõudeid ja ei rikuta naabrusõigusi. Seega ei ole käesoleval ajal keelatud alla 20 m2 pindalaga väikeehitise ehitamine naaberkinnistu piirile ka lähemale kui 5m. Arvestades, et olemasolevast ehitisest lähtuv abihoone projekt on heaks kiidetud Päästeameti Põhja Päästekeskuse insenertehnilise büroo poolt, saab asuda seisukohale, et selle asumisega naaberkinnistu piirile lähemal kui 5m ei rikuta tuleohutusnõudeid.

51. Kaebaja on esitanud paljasõnalise väite, et kolmanda isiku kuuri katuselt langeb lumi kaebaja kinnistule ja lõhub aiaäärseid taimi. Kaebaja ei ole seda väidet ühegi tõendiga kinnitanud. Abihoone projektist ja fotodelt (I kd tl 116-121) ja ka kaebaja esitatud fotolt (I kd tl 27) nähtuvalt on abihoone kaebaja kinnistu poole otsaseinaga (laiusega 2,5 m) ja abihoone ühekaldelise katuse kalle ei lange kaebaja kinnistu poole vaid on suunatud xxxxxxxxx 20 poole, mistõttu on ebatõenäoline, et sellelt katuselt saaks langeda lund kaebaja kinnistule ja lõhkuda kaebaja kinnistul taimi ja põõsaid.

Kaebaja ei ole täpsustanud, kui suures ulatuses abihoone kaebaja kinnistul päikesevalgust varjab. Arvestades, et abihoone on kaebaja kinnistu poole otsaseinaga (laiusega 2,5 m), ei saa see varjutus olla ulatuslik, arvestades kaebaja kinnistu suurust 780 m2 (I kd tl 71). Kaebaja esitatud fotodelt (I kd tl 57, 59) ei nähu sellist ulatuslikku päikesevalguse varjamist, et see saaks olla abihoone lammutamise põhjuseks.

52. Eeltoodut arvestades puudub alus ka Maardu Linnavalitsuse 17.07.2013 korralduse nr 265 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks andma haldusakte Xxxxxxx pst 21 kinnistul asuva kuuri lammutamiseks.

53. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik