1-14-3700/34 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11.02.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-3700 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja Elle Karm

Eduard

Bulattšik

Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest K.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

K.T , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 27.05.2014 ja lõpp 03.04.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista K.T-lt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot kaitsetasu adv.

Eduard Bulattšik poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo

Bulattšik eurot (sh käibemaks 20%) adv. Eduard Bulattšik kasuks 115,20 poolt süüdimõistetu K.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, K.T-le, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

1. Viru Vangla esitas 08.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.T üüdi mõistetud Viru Maakohtu 27 otsusega KarS § järgi ja on s .05.2014 mõisteti karistuseks vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud

1 aasta ja 6 kuud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-

8350 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 7 päeva võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.05.2014.

2. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab kolmandat reaalset vanglakaristust.

Kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele. Kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

3.

K.T taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul soovib ta alustada uut normaalset elu, ta on mõistnud, et alkohol ei too talle mitte midagi head. Kinnipeetav selgitas, et ta saab aru, et ta peab lõpetama alkoholi tarvitamise, sest kõik kuriteod on toime pandud alkoholi tarvitamise pärast. Isik soovib leida omale normaalse töö ja oma sugulasi abistada.

4. Prokurör K.T vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (viimati Viru Maakohtu 01.11.2012 kohtuotsusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid, mh alkoholi tarvitamise keeldu ning pannes katseajal toime uusi vägivaldseid kuritegusid. Tulenevalt toimepandud isikuvastaste kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuigi senises kohtupraktikas peetakse ennetähtaegsel vabastamisel oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist, ei saa sellest järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Käesoleval juhul kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ning süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja ohtlikkust ega anna alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et süüdimõistetu suudab selle sel korral nõuetekohaselt läbida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema vabastamise korral ohustatud. Varasem karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tema puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56 %. Seega on isiku puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus, mistõttu ei ole põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ka elektroonilise valve kohaldamisega. Isikul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

5. Kaitsja selgitas, et kinnipeetav on lubanud, et vabanedes ta enam alkoholi ei tarvita. Vanglas ei nähtu isiku vägivaldsus , sest alkoholi tarvitamise võimalust ei ole t ja impulsiivsust . Sellest

võib järeldada, et isik ei tohi alkoholi tarvitada. Kaitsja palus isik vabastada tingimisi enne tähtaega.

Kohtumääruse põhjendused

6. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

7. Mitte v kuriteo Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. ägivaldse toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi. Isik on alkoholijoobes vägivaldne. Oht avalikkusele seisneb ka selles, et kinnipeetav on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid.

8. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Viru Vangla on esitanud taotluse ka K.T karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks karistuse kandmisest. Isiku karistusregistri väljavõttest nähtub, et teda on korduvalt karistatud vägivallategude eest, mistõttu ei ole kohtu hinnangul isikul ka uue karistusseadustiku muutumisega alust eeldada, et tema karistust antud teo Teo tehiolusid arvestades tuleks poolt

– KarS § 121 järgi vähendatakse. K.T

toimepandud te

p 3 on gu käesoleval ajal kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 järgi, kuna isik samaliigilise teo toime pannud korduvalt. Nimelt 3, et teise inimese sätestab KarS § 121 lg 2 p tervise kahjustamis kui see on toime e eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest pandud korduvalt karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

9. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Vangla materjalidest nähtub, et kui isikul pole tööd, võib tekkida uue kuriteo toimepanemise risk, kuivõrd isik on ka varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid. Kuigi kinnipeetava vanaema on valmis teda vabanemisel materiaalselt toetama, puudub kohtul veendumus, et isik ei satu võlanõuete tõttu majanduslikult raskesse olukorda ega pane seetõttu toime uut kuritegu.

10. Vangla materjalidest nähtub, et isikul on probleemid alkoholi tarvitamisega. Isik on alkoholijoobes toime pannud kuritegusid ning ka ise tunnistanud, et ei oleks neid kuritegusid toime pannud, kui poleks alkoholi tarvitanud. Kinnipeetava tunnistab, et alkoholi tarvitades muutub närviliseks. Isiku sõnul ei soovi ta vabanedes enam alkoholi tarvitada. Kuid kohtul puudub veendumus, et isik ei asu taas vabanedes alkoholi tarvitama, kuivõrd vangla hinnangul käitub isik mõtlematult ega õpi varasematest kogemustest.

Alkoholijoobes lahendab isik probleeme vägivaldselt ega mõista teiste inimeste seisukohti. Alkoholijoobes ei suuda kinnipeetav ennast piisavalt kontrollida ning on kasutanud vägivalda nii võõraste kui ka lähedaste suhtes. Kohtu hinnangul on isiku poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sedavõrd kõrge, et isiku vabastamine antud hetkel oleks ennatlik.

Kohtul puudub veendumus, et isik suudab katseajal udeid, sh alkoholi täita kontrollnõ tarvitamise keeld, nõuetekohaselt ega pane alkoholijoobes toime uut vägivaldset kuritegu

.

11. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, s.o tarvitanud hoolimata keelust alkoholi. Kohus leiab, et katseajal kontrollnõuete rikkumisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

12. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik