3-14-51190/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51190 Haldusasi V.R. (R. ) kaebus Rahandusministeeriumi 03.06.2014. a otsuse nr 4-4/05997 tühistamiseks ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.09.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.R. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja V. R. Esindaja v. adv. vanemabi Ivo Kütt Vastustaja Rahandusministeerium Esindaja Silvi Uljas RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.09.2014. a määrus ning saata haldusasi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja viibis perioodil 15.10.2002 – 26.02.2003 vahi all kahtlustatavana kriminaalasjas nr 02231606467. Nimetatud kriminaalasi lõpetati määruskaebuse esitaja suhtes Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.07.2007. a määrusega (tl 5-5p) ning täielikult Riigiprokuratuuri 24.09.2007. a määrusega (tl 6-7p).

2. 01.04.2014 pöördus määruskaebuse esitaja esindaja e-kirja (tl 4) teel Riigiprokuratuuri poole palvega selgitada välja kriminaalasja nr 02231606467 kulgemise protsess ning informeerida sellest esindajat. 16.04.2014. a kirjaga (tl 4p) vastas Riigiprokuratuur, et kriminaalasi lõpetati määruskaebuse esitaja suhtes 27.07.2007 ning 24.09.2007 tervikuna. Kirjale olid lisatud mõlemad määrused.

3. 05.05.2014 esitas määruskaebuse esitaja Rahandusministeeriumile taotluse (tl 8) alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks, milles ta palus Rahandusministeeriumit maksta talle välja hüvitis riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) alusel.

4. Rahandusministeerium jättis 03.06.2014. a kirjaga nr 4-4/05997 (tl 8p) määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata ja hüvitise välja maksmata. Rahandusministeerium põhjendas taotluse rahuldamata jätmist asjaoluga, et AVVKHS § 4 lg 2 kohaselt tuleb taotlus esitada Rahandusministeeriumile kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ehk seda tulnuks teha hiljemalt 24.03.2008.

5. 18.06.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-3p) Rahandusministeeriumi 03.06.2014. a otsuse nr 4-4/05997 tühistamiseks ja perioodil 15.09.2002 – 26.02.2003 alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitise maksmiseks kohustamiseks. Määruskaebuse esitaja kinnitab kaebuses, et ei ole saanud tema suhtes algatatud kriminaalasja edasise kulgemise kohta pärast tema vabastamist 2003. a veebruaris ühtegi dokumenti ega muud teadet ning kriminaalmenetluse lõpetamisest sai ta teada alles 16.04.2014. a Riigiprokuratuuri vastusest. Ta on seisukohal, et prokuratuur on rikkunud AVVKHS § 2 lg-s 3 sätestatud selgitamiskohustust, mille järgi pidanuks kriminaalmenetluse lõpetamise määruse teinud prokurör selgitama AVVKHS-s sätestatud hüvitise taotlemise korda. Neid rikkumisi ei ole vastustaja oma 03.06.2014. a kirjas määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise kohta vajaliku põhjalikkusega analüüsinud.

6. 26.08.2014 kaebusele esitatud vastuses (tl 17-19p) palub Rahandusministeerium kaebuse rahuldamata jätta. Rahandusministeerium juhib vastuses kohtu tähelepanu asjaolule, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.07.2007. a määruse kohaselt tuli kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata määruskaebuse esitajale aadressil XXXXXXXXXXXXX ning ei ole alust arvata, et seda ei tehtud.

7. Kohtunõudele vastuseks esitatud Riigiprokuratuuri 13.09.2014. a selgituste (tl 26) kohaselt säilitatakse postiregistreid prokuratuuris 3 aastat ning kirjavahetust 5 aastat. Seega ei ole prokuratuuril võimalik kontrollida, kas, millal ning millisele aadressile määruskaebuse esitajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.07.2007. a määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta saadeti. Riigiprokuratuuri 24.09.2007. a määruses kriminaalmenetluse täieliku lõpetamise kohta ei ole määruskaebuse esitajat adressaadiks määratud, mistõttu eeldab Riigiprokuratuur, et seda määrust ei ole talle saadetud.

8. Tartu Halduskohus jättis 18.09.2014. a määrusega (tl 28-29) kaebuse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Halduskohtu põhjendused on järgmised. AVVKHS § 4 sätestab alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuivõrd kriminaalmenetlus lõpetati määruskaebuse esitaja suhtes Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.07.2007. a määrusega, tekkis määruskaebuse esitajal õigus taotleda hüvitist 27.07.2007 ning see õigus lõppes 28.01.2008.

Taotluse esitas määruskaebuse esitaja 05.05.2014. AVVKHS § 2 lg 1 kohaselt tekib hüvitise taotlemise õigus menetluse lõpetamise määruse jõustumise päevast. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta prokuratuuri määruste jõustumisele tähtaega ning need jõustuvad määruste tegemisest. Antud juhul ei saa määruskaebuse esitaja taotluse läbi vaatamata jätmist kohtueelses menetluses pidada ebaproportsionaalseks. Määruskaebuse esitaja esitas Rahandusministeeriumile taotluse hüvitise saamiseks enam kui 6 aastat pärast seaduses vastava taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja möödumist ja enam kui 11 aastat pärast määruskaebuse esitaja vahi alt vabastamist.

Kuivõrd Rahandusministeeriumile taotluse esitamise ajaks oli möödunud ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud hüvitise nõudmise õigust lõpetav 10-aastane tähtaeg (see saabus 26.02.2013), on ilmne, et käesoleval juhul ei piira AVVKHS § 4 lg-s 2 sätestatud tähtaeg määruskaebuse esitaja õigusi ebaproportsionaalselt. Seega on möödunud nii erinormi AVVKHS § 4 lg-ga 2 kui üldnormiga RVastS § 17 lg-ga 3 ette nähtud tähtajad ning määravat tähtsust ei saa omada see, kas määruskaebuse esitaja sai kriminaalmenetluse lõpetamisest teada või pidi sellest teada saama, ega see, kas niisuguses olukorras on õige tõlgendada AVVKHS § 4 lg 2 koos § 2 lg-ga 1 viisil, et tähtaja kulgemine ei ole seatud sõltuvusse kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja pidanud kinni nõude kohtueelseks menetlemiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Halduskohtu hinnangul ei saa pidada eluliselt usutavaks määruskaebuse esitaja väidet, et ta kriminaalasja nr 02231606467 lõpetamisest midagi ei teadnud ega pidanudki teadma. Määruskaebuse esitajal oli vaidlusaluse kriminaalmenetluse lõpetamise järel mitmeid kokkupuuteid uurimisorganite ja prokuratuuriga ning on tõenäoline, et talle selgus ka kriminaalasja nr 02231606467 lõpetamise fakt, kuna vastasel juhul oleks menetluses olnud süütegu osutunud samuti kokkuleppe objektiks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. 02.10.2014 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 35-36) Tartu Halduskohtu 18.09.2014. a määruse peale, milles määruskaebuse esitaja palub tühistada halduskohtu määruse täies ulatuses ja teha uus määrus, millega rahuldada tema kaebus või saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleb AVVKHS §-i 2 tõlgendada tervikuna ning võtta arvesse seda, et isikul on võimalik oma ükskõik millist õigust hakata realiseerima hetkest, kui ta on vastavast õigusest teada saanud. Teadasaamise päevaks saab lugeda ainult ametiisiku poolt isikule selgituse andmise päeva. Määruskaebuse esitajale ei ole vastavat selgitust antud ning ta sai hüvitise taotlemise õigusest teada 16.04.2014, mil väljastati talle 27.07.2007. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et 2007. aastal ei teavitatud teda kriminaalasja nr 02231606467 lõpetamisest.

10. Rahandusministeerium leiab 14.10.2014 määruskaebusele esitatud vastuses (tl 45), et halduskohtu 18.09.2014. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 18.09.2014. a määrus tühistada.

12. Käesolevas asjas on halduskohtule esitatud kaebus, milles määruskaebuse esitaja palub tühistada Rahandusministeeriumi 03.06.2014. a haldusakti nr 4-4/05997 ning kohustada Rahandusministeeriumi hüvitama talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju summas 4314,80 eurot. Sisuliselt on kaebuse eesmärgiks määruskaebuse esitajale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine AVVKHS-i alusel. AVVKHS § 2 lg 1 kohaselt tekib isikul hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast.

AVVKHS § 4 lg 2 ls 1 kohaselt tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et eeltoodud sätetes on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse osas kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus HKMS § 47 lg 1 mõttes.

Kui AVVKHS § 4 lg-s 2 sätestatud korda pole nõuetekohaselt järgitud, ei ole kaebus AVVKHS-s sätestatud alustel ja määras alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahjuhüvitise saamiseks halduskohtus menetlemiseks lubatav. Pärast AVVKHS § 4 lg-s 2 sätestatud kohtueelse korra läbimise tähtaja möödumist ning juhul, kui tähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvaid põhjuseid, saab isik pöörduda halduskohtu poole üksnes RVastS-s sätestatud üldistel alustel esitatava mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Sellise kahjunõude läbivaatamisel tuleb taotlust lahendaval organil hinnata taotlust RVastS ja iseäranis RVastS §-s 9, mitte AVVKHS-s sätestatud kahju hüvitamise eelduste pinnalt.

Seega on sel juhul tegemist laiemal alusel esitatava mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Antud juhul nähtub nii määruskaebuse esitaja poolt Rahandusministeeriumile esitatud taotlusest kui kohtule esitatud kaebusest selgelt, et tema sooviks on saada hüvitist AVVKHS § 5 lg-s 1 sätestatud määras ehk seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal ta viibis vahi all seoses tema suhtes toimuva kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr 02231606467. Muid asjaolusid kui alusetult vahi all viibimine ei ole määruskaebuse esitaja seoses talle mittevaralise kahju tekkimisega eelnimetatud avaldustes esile toonud.

Seega tuleb käesolevas asjas esitatud kaebuse hindamisel lähtuda just AVVKHS-s sätestatust ning asjakohane ei ole halduskohtu poolt märgitu, et määruskaebuse esitaja taotlus ei ole lubatav juba selle tõttu, et selle menetlemine ja tähtaja ennistamine pole võimalik kahju hüvitamise taotluse esitamise üldregulatsiooni kohaselt.

13. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et määruskaebuse esitaja on jätnud AVVKHS § 4 lg-s 2 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt täitmata. AVVKHS § 2 lg-st 1 nähtub, et kriminaalmenetluse lõpetamise puhul on kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamine seatud sõltuvusse menetluse lõpetamise määruse jõustumise, mitte tegemise päevast. Sealjuures saab ringkonnakohtu hinnangul olla tegemist üksnes sellise kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, millega on lõpetatud kriminaalmenetlus hüvitise saamiseks õigustatud isiku suhtes. Seega omab antud juhul kaebetähtaja kulgema hakkamise hindamise juures tähtsust Põhja Ringkonnakohtuprokuratuuri 27.07.2007. a määruse jõustumise aeg, sest sellega lõpetati kriminaalasja nr 02231606467 menetlus määruskaebuse esitaja suhtes. Nõustuda ei saa halduskohtu väitega, et kõik prokuratuuri määrused jõustuvad määruste tegemisest, kuna osade prokuratuuri määruste puhul on KrMS-s ette nähtud edasikaebeõigus. Nimelt tuleneb (KrMS) § 207 lg-st 2 ja 3, et kannatanul on õigus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebus Riigiprokuratuurile määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kuigi antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et vastavat kriminaalmenetluse lõpetamise määrust oleks vaidlustatud, ei anna selle vaidlustamata jätmine siiski alust pidada AVVKHS § 4 lg-s 2 sätestatud tähtaega ilma kahtlusteta määruskaebuse esitaja suhtes kulgema hakanuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud AVVKHS § 4 lg-s 2 sätestatud tähtaeg hakata määruskaebuse esitaja suhtes kulgema enne, kui ta sai teada tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemisest. KrMS § 206 lg 2 p-s 2 sätestatu kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata teiste hulgas ka kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale. Kohtu hinnangul tuleneb

AVVKHS § 2 lg 1, AVVKHS § 4 lg 2 ja KrMS § 206 lg 2 p 2 koosmõjust, et tähtaeg alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ei hakka kulgema enne, kui kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on talle nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Ilma määrusest teada saamiseta ei saa isik hakata teostama talle seaduses sätestatud vastava määruse jõustumisest tulenevaid õigusi ega saa olla teadlik ka tähtaja kulgema hakkamisest. Seega saab ka kriminaalasjas kahtlustatav, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, hinnata AVVKHS-i alusel kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgemist alles tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisest teadasaamise hetkest.

14. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole Rahandusministeerium määruskaebuse esitaja taotlust lahendades välja selgitanud, kas tegelikult ja millal saadeti määruskaebuse esitajale tema suhtes kriminaalasja nr 02231606467 lõpetamise määrus. Veel enam, taotlusele esitatud vastuses (tl 8p) on Rahandusministeerium sidunud määruskaebuse esitajal hüvitise taotlemise õiguse tekkimise Riigiprokuratuuri 24.09.2007. a määrusega, millega lõpetati kriminaalasi nr 02231606467 täielikult ja milles ei olnud määruskaebuse esitajat määruse adressaadiks märgitudki (tl 7). Seda, et Riigiprokuratuuri 24.09.2007. a määrust määruskaebuse esitajale saadetud ei ole, eeldab kohtule edastatud vastuses ka Riigiprokuratuur (tl 26). Samas vastuses selgitab Riigiprokuratuur, et tal ei ole võimalik kontrollida ei nimetatud määruse ega ka kriminaalasja osalise lõpetamise kohta tehtud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.07.2007. a määruse kättetoimetamist määruskaebuse esitajale, kuna postiregistreid säilitatakse prokuratuuris 3 ning kirjavahetust 5 aastat (tl 26). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodut arvestades asuda ilma kahtlusteta seisukohale, et määruskaebuse esitaja oli tema suhtes kriminaalasja lõpetamise määruse kätte saanud ning kriminaalmenetluse lõpetamisest teadlik juba enne Riigiprokuratuurilt 16.04.2014 vastuse saamist. Seetõttu ei saa kindlalt väita ka seda, et määruskaebuse esitaja rikkus AVVKHS § 4 lg-s 2 sätestatud kohustuslikku kohtueelset korda ning tema kaebus pole halduskohtus menetlemiseks lubatav. Selle osas, kas määruskaebuse esitaja oleks pidanud teataval ajahetkel selgituste saamiseks ise politseiprefektuuri poole pöörduma ning kas ta pidi tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemisest olema teadlik varem kui 16.04.2014, saab kohus võtta seisukoha asja sisulisel läbivaatamisel.

15. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus rahuldada, Tartu Halduskohtu 18.09.2014. a määrus tühistada ning saata haldusasi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Tiina Pappel Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/