2-14-54021/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-14-54021 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.02.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi

Hagi hind maakohtus XXX hagi BTA Insurance Company SE Eesti Filiaal vastu 1380 euro nõudes. 1380 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 16.01.2015 Menetlusosalised

Kohtuistungil viibisid Hageja: XXX, isikukood XXX, XXX Hageja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, e-post: aleksei.ratnikov@gmail.com

Kostja: BTA Insurance Company SE Eesti Filiaal, Lõõtsa 2b, Tallinn, 11415 Kostja esindaja Andrus XXX, e-post: andrus.XXX@bta-kindlustus.ee Hageja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov ja kostja esindaja Andrus Reidi Resolutsioon 1.Jätta XXX hagi BTA Insurance Company SE Eesti Filiaal vastu 1380 euro nõudes rahuldamata.

2.Jätta menetluskulu täies ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

1. 04.07.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 14.09.2013 liiklusõnnetus Harjumaal, Tabasalu alevikus, Harku vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teel, Nooruse 1a maja juures. Liiklusõnnetuses osalesid sõidukid Mercedes –Benz reg. märk XXX, Audi A5, reg märgiga XXX ja BMW X 1 reg märgiga XXX. Liiklusõnnetuses sai kannatada sõidukis Audi A5 viibinud hageja ja kahjustada autos olnud kaup. Kostja otsustas 19.11.2013 otsusega nr C01132967 hüvitada hagejale osaliselt kahju 64.70 eurot. Hageja vaidlustas kostja hüvitisotsuse Kindlustuse Vaidluskomisjonis. Käesoleva hagiavaldusega hageja vaidlustab komisjoni otsuse ravikulude, 1380 euro välja mõistmata jätmise osas. Hagi kohaselt oli perearsti poolt määratud taastusraviks massaaž, mis teostati XXXOÜ-s, kes oli muu pädev isik LKindlS § 31 lg 1 järgi protseduuri teostamiseks. Perearst suunab ravivajaja alati polikliinikusse, sest ta ei ole teadlik XXXOÜ olemasolust ja polikliinikus on raviprotseduuri saamiseks pikad järjekorrad. Samuti ei saa perearst suunata mujale, sest Haigekassa ei hüvita teistes asutuses tehtud massaaže. XXXOÜ-s osutatud raviteenused olid vajalikud liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste ravimiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis 1380 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited.

2. Kostja poolt on liikluskahju registreeritud, 19.11.2013 otsusega hüvitati hageja kahju osaliselt. Hageja tervisekahjustuste kulu massaaži arvete alusel ei pidanud kostja põhjendatuks, sest puudus taastusravi arsti poolt määratud raviplaan ja XXXOÜ ei ole firma, kes omaks tervishoiuteenuste osutamiseks vastavalt litsentsi. Kostja nõustub täielikult vaidluskomisjoni seisukohtadega. XXXOÜ tegevusalaks on kosmeetikatoodete hulgimüük. Kostja võttis arvamuse taastusarst Ivo Koltsilt, tema arvamuse kohaselt tuli hagejal lõpetada kosmeetikasalongi teenuste saamine, järgida perearsti juhiseid ning soovitus minna ravile AS Lääne – Tallinna Keskhaigla taastusravi osakonda. Kostja leiab, et hageja valitud ravimeetodid on tema vaba valik, mis ei ole raviplaani osa. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulu hageja enda kanda.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendtaud ega tõendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

4. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Alates 01.10.2014 kehtiva liikluskindlustuse seaduse § 83 kohaselt tuleb enne nimetatud redaktsiooni jõustumist toimunud juhtumile kohaldada varem kehtinud seadust. Liiklusõnnetuse ajal 14.09.2013 kehtinud LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kohustub kindlustusandja hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju, § 26 lg 1 järgi on liikluskahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga LKindlS § 26 sätestatud tingimustel kahju tekitamine. Liikluskahjuga on tegemist, kui teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga, kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel, esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel ja sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Hageja ei nõustu Kindlustuse Vaidluskomisjoni 27.06.2014 otsusega vaidlusasjas 7-1/14/52-2, millega hageja kaebus jäeti rahuldamata. Kohus on nimetatud vaidlusasja komisjonist välja nõudnud, dokumendid tsiviilasja juurde võtnud ning arvestab asja läbivaatamisel sealses menetluses esitatud tõendeid.

5. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja sai tervisekahjustusi 14.09.2013 toimunud liiklusõnnetuses Harjumaal, Tabasalu alevikus, Harku vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teel, Nooruse 1a maja juures. LKindlS § 28 lg 1 sätestab, et liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju), § 28 lg 2 p 3 järgi on isikukahjuks kannatanu ravikulud. Kostja, kui kahju tekitanud juhi tsiviilvastutuse oli kindlustanud kindlustusandjana kostja ning hagejale, kui kannatanule kuulub hüvitamisele kehtinud LKindlS § 31 sätestatud ravikulud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõutav hüvitis 1380 eurot massaažiteenuse eest on käsitletav raviteenusena, mis kuulub hüvitamiseks liikluskindlustuse seaduse alusel.

6. Kohtuistungil, mis toimus 16.01.2015 täpsustas hageja nõude aluseks olevaid tõendeid. Hageja soovin tõendada hagiavalduses olevaid asjaolusid XXXOÜ massaažiarvega nr 1035, 16.10.2013 kokku summas 1380.00 eurot (tõend Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimikus lk 15). Arve sisukirjeldusest nähtuvalt on hageja saanud ultraheli raviprotseduure, aparaatset ravimassaaži ja ravimassaaži. Tõendina on esitatud ka raviasutuse OÜ Mustamäe Polikliiniku PAK arsti XXXpoolt kirjeldatud anamnees, millest nähtuvalt on soovitus ravi jätkamiseks ja massaaži protseduurideks (tõend Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimikus lk 14) Lääne -Tallinna Keskhaigla Mustamäe Polikliinikusse.

7. LKindlS § 31 lg 5 kohustab hüvitise saajat isikukahju korral esitama kindlustusandjale tõendid liikluskahjule eelnenud ja liikluskahjust tingitud tervisekahjustuste ja ravimise kohta. Hageja peab tõendama, et tervisekahjustus on kindlustusjuhtumi ehk liiklusõnnetuse tagajärg ja osutatud raviteenus seondub raviarsti soovitusel sellega. Kohtu hinnangul ei kinnita hageja esitatud tõendid hüvitise nõude osas, et tegemist oleks ravikuluga liikluskindlustuse seaduse mõttes.

8. LKindlS § 31 lg 2 kohaselt kuulub kannatanule hüvitamisena ravikuludena tervisekahjustuse kulu, ravimite soetamise kulu, juhul, kui ravikulu on tekkinud LKindlS § 26 lg 2 sätestatud tingimustel, see on põhjendatud ning ravikulu kohta on esitatud nõuetekohane tõend. Hüvitise väljamõistmise eelduseks on eelnimetatud tingimuste olemasolu. Kohus hinnates hageja esitatud tõendeid, asub seisukohale, et XXX OÜ massööri poolt osutatud teenus ei ole käsitletav hüvitamisele kuuluva ravikuluna, sest tegemist ei ole raviteenuste litsentsi omava asutusega. Ainuüksi arvel märgitud raviprotseduuri kirjeldus ei kinnita nõuetekohase massaaži läbiviimist kvalifitseeritud taastusraviasutuses, kuhu on hageja suunanud raviplaani täitmiseks raviarst. XXXOÜ ei ole Terviseameti poolt kinnitatud asutus raviteenuste osutamiseks. Kohus leiab, et see arve ei tõenda vajalikku taastusravi ravikuuri, mida peaks hüvitama kostja. Arvestada saab taastusravi arsti poolt ettenähtud ravikuuri kulutusi, mis on läbiviidud meditsiiniasutuses. Kohus nõustub selles osas kostja vastuväidetega. Seda seisukohta kinnitab ka dr. XXXhinnang-selgitus (tlk 52), et hageja edasine ravi meditsiiniasutuses pidanuks kestma kuni möödub liiklusõnnetuse tagajärjel ägestunud krooniline valu. Hageja juuresolekul vaadati 18.11.2013 läbi tema tervislikku seisundit puudutavad radioloogilised uuringud, 28.05.2009 röntgenülesvõttelt nähtuvalt oli tegemist lülisamba kaelaosa lordoosi lamenemine ja osteokondroos C5-C7 lülide kõrgusel, esines lülisamba S kujuline skolioos, mis deformeeris lülisamba kaela-, rinnaja nimmeosa. Liiklusõnnetus võis ägestada seda kroonilist protsessi, mistõttu tehti ettepanek lõpetada kosmeetikasalongi teenuste saamine ja järgida perearsti juhiseid. Taastusravi täpse protseduuri vajaduse otsustab arst, kes suunab patsiendi taastusravi asutusse. Hageja vastuväited nimetatud arvamuse lubatavuse osas ei ole põhjendatud. Terviseameti teatest 10.03.2014 nr 1.3-8/1347,1965 nähtuvalt on dr XXX ja kostja tegutsenud kindlustustegevuse seaduse alusel. TsMS § 293 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Seega leiab kohus, et kui hageja on arvamusel, et asjatundja arvamus ei ole õige talle esitatud hageja terviseandmete põhjal, oli võimalus see ümber lükata.

9. Kuivõrd asja sisulise arutamise käigus ei ole tõendamist leidnud, et hageja massaažisalongis saadud protseduurid on taastusraviga seotud ning läbi viidud kohase meditsiiniasutuses, tuleb hagi jätta rahuldamata.

10. Tsiviilasja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb kohtulahendis menetluskulude jaotus märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kohtuistungil avaldasid pooled, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks nad taotlusi ja tõendeid esitada ei soovi.

(allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik