3-14-52760/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52760 Haldusasi V.V. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 5000 eurot saamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada V.V. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 23.10.2014 saabus Tallinna Halduskohtule V.V. kaebus. Kaebuse kohaselt on kaebaja karistuse kandmise ajal pöördunud meditsiinilistes küsimustes ja muude probleemidega Tallinna Vangla juhtkonna ja meditsiinipersonali poole. Kuid kõik pöördumised jäävad lahendamata, kuna talle teatatakse, et ta peab pöörduma riigikeeles, mida ta aga ei tunne. Kaebaja väitel diskrimineeritakse nende toimingutega teda kui Venemaa kodanikku ja rahvusvähemuse esindajat. Samuti jäetakse ta ilma adekvaatsest arstiabist, eirates kinnipeetava avaldusi. Seeläbi rikutakse kaebaja põhiseaduslikke õigusi. Kaebaja palus rahuldada tema (hagi)nõue täies ulatuses. Tallinna Vangla ei ole kaebaja väitel soovinud lahendada või otsida kompromisslahendusi kaebaja nõudmistele.

2. Kaebusele oli lisatud Tallinna Vangla 12.08.2014 vastus nr 5-18/14/21866-2 kaebaja 08.08.2014 võõrkeelsele pöördumisele, millega talle anti tähtaeg kahjunõude puuduste kõrvaldamiseks (tl 4) ja 02.10.2014 vastus nr 5-18/14/21866-4 (tl 6), millega Tallinna Vangla tagastas kaebajale tema 08.08.2014 võõrkeelse pöördumise nr 5-18/14/21866-1 ja selle 22.08.2014 lisa nr 5-18/14/21866-3 läbivaatamatult. Tallinna Vangla 02.10.2014 vastuse kohaselt ei esitanud kaebaja Tallinna Vanglale oma 08.08.2014 pöördumise tõlget eesti keelde ega ka nõusolekut võõrkeelse pöördumise tõlkekulude kandmiseks. Tallinna Vangla hindas 12.08.2014 vastuses (tl 4) kaebaja rahalist seisu tema vanglasisesel isikuarvel ja jõudis järeldusele, et kaebajal on piisav vabade vahendite jääk (18,08 eurot) ja pidevad laekumised, mis võimaldavad tõlkekulude kandmist.

3. Kaebusele oli lisatud ka koopia kaebaja 01.08.2014 pöördumisest Tallinna Vanglale, milles ta taotles 5000 euro suurust hüvitist Euroopa vanglareeglistiku rikkumise ja ebainimliku kohtlemise eest ning märkis, et ta jäetakse ka ilma arstiabist. Pöördumisest nähtuvalt on see esitatud

3-14-52760 2(5) 14.07.2014 vastuse nr 5-18/14/19357-2 peale ning registreeritud nr 5-18/14/21866-1 all (tl 2–3, tõlge tl 3a).

4. 27.11.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis V.V.le tähtaja kaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et kaebaja ei ole oma nõuet täpsustanud. Seega jääb kohtule selgusetuks, milline on nõue, mille rahuldamist kaebaja taotleb, millist liiki kaebust ta soovib kohtule esitada ja mis on tema kohtusse pöördumise konkreetne eesmärk. Kohus märkis ka, et kui kaebaja eesmärgiks on kahju hüvitamine, siis tuleb HKMS § 38 lg-st 2 tulenevalt märkida ka hüvitise suurus. Mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel, samuti juhul, kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha, võib kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Samuti selgitas kohus, et kaebuse liigi ja hüvitamiskaebuse puhul on nõude suuruse äramärkimine oluline ka kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks, sest kaebuse liigist ja taotletava hüvitise suurusest sõltub kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu suurus ja menetlusabi taotluse lahendamise tulemus. Kohus märkis, et kaebuse puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel (eelkõige kaebuse nõude täpsustamata jätmisel) kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitas ka, et kui tegemist on tervishoiuteenuse osutamise ja kvaliteedi või ka tervishoiuteenuse osutamata jätmise üle toimuva vaidlusega, samuti kui soovitakse vastava tegevusega seonduva kahju hüvitamist, tuleb pöörduda maakohtusse. Kohus märkis veel, et maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-tele 5 ja 8. Nende selgituste andmine ei tähenda aga, et kohus oleks kaebuse kaebajale tagastanud. Kohus ei pidanud tagastamise otsustamist võimalikuks olukorras, kus kaebaja nõue ja kohtusse pöördumise eesmärk pole arusaadavad.

5. 22.12.2014 saabus kohtule V.V. 19.12.2014 taotlus, milles kaebaja palub pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega 15 päeva seoses asjaoluga, et kaebaja kannab kartseris distsiplinaarkaristust kuni 27.12.2014 ning tal ei ole võimalik materjalide puudumise tõttu oma seisukohta selgelt väljendada.

6. 05.01.2015 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal teatada, kas V.V. viibis ajavahemikul 03.12.2014 – 27.12.2014 kartseris ning märkida, kas kartseris karistust kandval isikul puudub vangla sisekorraeeskirja § 60 lg-st 1 lähtuvalt juurdepääs tema kaebuse aluseks olevatele haldusasja materjalidele. Tallinna Vangla vastas kohtule 06.01.2015 ning teatas, et kaebaja viibis kartseris ajavahemikul 12.12.2014 – 22.12.2014 ja 22.12.2014 – 27.12.2014. Lisaks kinnitas Tallinna Vangla, et kartseris karistust kandval isikul on juurdepääs tema kaebuse aluseks olevatele haldusasja materjalidele, kuna kartserikambrisse paigutamisel neid dokumente kinnipeetavalt ära ei võeta.

7. 09.01.2015 saabus kohtule kaebusena pealkirjastatud ning esmalt Tallinna Ringkonnakohtule adresseeritud dokument, milles kaebaja leiab, et kohus tõlgendas kaebaja pretensioone Tallinna Vangla vastu ebaõigesti. Kaebajal puudub juriidiline haridus ning puuduvad venekeelse kaebuse esitamise reeglid. Kaebaja väljendas oma seisukohti vastavalt oma teadmistele ning jääb oma haginõude juurde. Tallinna Vanglas ei ole olukord muutnud –kaebaja ei ole aasta jooksul saanud adekvaatset meditsiinilist abi ning venekeelseid dokumente vastu ei võeta.

8. 26.01.2015 määruses tõlgendas kohus 09.01.2015 esitatud dokumenti määruskaebusena 27.11.2014 määruse tühistamiseks ning tagastas määruskaebuse läbivaatamatult selle esitamise õiguse puudumise tõttu. Sama määrusega andis kohus kaebajale Tallinna Halduskohtu 27.11.2014 määruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 5 päeva alates määruse kättesaamisest.

3-14-52760 3(5)

9. 05.02.2015 esitas V.V. kohtule taotluse, milles palub kohtul esitada talle 02.02.2015 saadetud dokumentide tõlked vene keeles, kuna kaebaja ei saa aru talle saadetud materjalide sisust.

10. 09.02.2015 esitas V.V. kohtule nõude täpsustuse, milles palub Tallinna Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju 5000 eurot seoses Tallinna Vangla poolt meditsiiniteenuste osutamata jätmisega.

KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

12. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda.

13. Vangistusseaduse (VangS) Vangs 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi.

13.1. Kohtupraktikas on juurdunud järjekindel seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 07.04. 2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Kui kaebajal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta, ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga (vt Riigikohtu erikogu 13.11.2013 määrus asjas nr 3-3-4- 1-13, p 10). Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-53-10 leidnud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda Riigikohtu hinnangul aga õigussuhte olemust ning tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Ka tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite väljastamise üle otsustamine on kohtupraktika kohaselt hõlmatud tervishoiuteenuse osutamisega vanglas (12.10.2011 määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-11, p 8). Halduskolleegiumi 08.10.2014 määruses haldusasjas nr 3-3-1-50-14 (p-d 10-11) on leitud, et arsti määratud ravimite väidetav väljastamata jätmine kinnipeetavale ei ole vanglaametniku avalik-õiguslik tegevus, vaid kuulub samuti tervishoiuteenuse osutamise alla.

3-14-52760 4(5)

13.2. Eeltoodust tulenevalt toimub tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, sh ravimite väljakirjutamine ja meditsiinipersonali käitumine patisendiga, eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Seejuures on maakohtu pädevuses ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkonnaseadused. Tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine kuulub samuti maakohtu pädevusse (halduskolleegiumi 21.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9).

14. Praegusel juhul ei nähtu kohtule esitatud kaebusest, et kaebaja vaidlustab vangla tegevust seoses tervisealase järelevalve tagamata jätmisega või vältimatu abi kättesaadavuse tagamata jätmisega. Kaebaja õiguste rikkumine ja kaebuse esitamine halduskohtule oleks põhjendatud olukorras, kus kaebaja suhtes ei ole teostatud vangistusseaduse normidest tulenevat tervisealast järelevalvet, või ei ole tagatud vältimatu abi kättesaadavus või et asjakohase eriarstiabi osutaja juurde saatmiseks on tuvastatud vangla arsti poolt küll näidustused, kuid vangla sellest hoolimata isikut eriarstiabi osutaja juurde ei suuna. Kaebaja poolt Tallinna Vanglale 08.08.2014 esitatud kahju hüvitamise taotluse (tl 3a) kohaselt on kaebajal etteheited meditsiiniteenuste osutamisega seoses põhjusel, et ta peab meditsiinipersonali poole pöörduma riigikeeles ning venekeelsetele pöördumistele ei vastata. Sellega on kaebaja väitel teda ilma jäetud arstiabist. Seega on kaebaja praegusel juhul pöördunud halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult tekib vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslikust suhtest (meditsiinipersonali suhtlus patsiendiga ja sellest tulenevalt personali poolt ravi osutamata jätmine). Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, kuulub lahendamisele TsMS § 1 alusel maakohtus.

15. Eelnevast nähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Nii tervishoiuteenuse osutamise ja kvaliteedi kui ka osutamata jätmise üle toimuva vaidluse lahendamiseks ning vastava tegevusega seonduva kahju hüvitamiseks tuleb pöörduda maakohtusse. Kohus kordab juba varasemas menetluses kaebajale antud selgitust, et maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohtueelne menetlus vastavalt VangS §

11 lg-tele 5 ja 8.

16. Määruse peale, millega kohus kaebuse tagastab, saab esitada vastavalt HKMS § 121 lg-le 4 määruskaebuse. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Praeguses asjas ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasutud. Selgitused kaebaja 05.02.2015 taotluse kohta dokumentide tõlkimiseks

17. Vastuseks kaebaja 05.02.2015 taotlusele talle 02.02.2015 saadetud dokumentide tõlkimiseks selgitab kohus järgmist. Vastavalt HKMS § 80 lg-le 1 toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Vastavalt HKMS § 81 lg-le 6 korraldab kohus menetlusosalise taotlusel tema enda kulul talle kohtuotsuse või -määruse tõlkimise. Kehtiv õigus (sh halduskohtumenetluse seadustik) ei näe ette eesti keelt mittevaldavale menetlusosalisele kõikide menetlusdokumentide tasuta tõlkimist. Ka HKMS § 81 lg 6 sätestab vaid kohtuotsuste ja -määruste tõlkimise korraldamise ning sedagi tõlget taotlenud menetlusosalise kulul. Kui kohtud on HKMS § 81 lg-t 6 kohaldanud vanglas kinni peetavatele isikutele soodsamalt

3-14-52760 5(5) ja edastanud kohtulahendite tõlkeid menetlusosalistelt kulude katmist nõudmata, ei tulene kehtivast õigusest menetlusosalise õigust nõuda mistahes menetlusdokumentide, sh vastustaja vastuste tõlkimist kaebajale arusaadavasse keelde. Eeltoodust tulenevalt selgitab kohus kaebajale, et ei tõlgi kaebajale Tallinna Vangla vastuseid vene keelde. Kohtu 26.01.2015 määruse venekeelne tõlge on kaebajale saadetud. Kaebajale 02.02.2015 edastatud Tallinna Vangla vastus ja sellele lisatud dokumendid olid kohtu nõudel esitatud selleks, et kohus saaks veenduda kaebaja 19.12.2014 avalduses nimetatud asjaolude (kartseris viibimine) õigsuses. Kohus on aktsepteerinud kaebaja poolt kaebuse puuduste kõrvaldamist hilinemisega ning kaebaja eesmärgi väljaselgitamiseks andnud 26.01.2015 määrusega kaebajale veel täiendava tähtaja ning kaebaja on saanud oma täpsustused (09.02.2015) kohtule ka esitada. Seega ei ole Tallinna Vangla dokumentide kaebajale tõlkimata jätmine ka kuidagi riivanud tema õigust käesolevas kohtumenetluses osaleda. Vangla väljastatud dokumentide tõlkimist on võimalik kaebajal endal korraldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe