Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-14-51780/33 AI generated

3-14-51780/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51780/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Määruskaebuse esitaja esitas 14.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ei ole Tartu Vangla 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/874-2 nõus ning esitab nõude summas 50 eurot. Samal kuupäeval esitatud kaebuse täienduses (tl 8) märkis määruskaebuse esitaja, et nõue augusti eest on 600 eurot.

Legislator headnote

AI generated

3-14-51780/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Halduskohus 17.10.2014. a määrusega tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja oli küll kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajaperioodil halduskohtule vastanud, kuid määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud esitatud vastusega ühtegi puudust.

Keywords

AI generated
missing case documents authorization to sue access to documents requests for information grounds of challenge vat fraud investigation
AI generated
3-14-50707/14
Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas 04.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 30 000 eurot.
3-14-50976/9
Aleksei Maksimov esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot.
3-14-50395/5
31.03.2014. a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla peale. Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et A. Maksimov on soovinud esitada Tartu Vangla kaudu
3-14-51207/7
Aleksei Maksimov esitas 18.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud avaldusena), milles kinnitab, et sai Tartu Vanglalt 02.05.2014 vastuse nr 1-13/738-2 ning märgib, et ei ole nõus vangla vastusega.
3-14-215/41
5. detsembril 2014 registreeriti Tartu Vanglas kinnipeetava Aleksei Maksimovi kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/242-1, milles ta nõudis 350 000 euro suuruse kahju hüvitamist kannatuste ja piinamise eest, mis tekkis sellest, et Tartu Vanglas puudub võimalus suitsetada siseruumides ning õues suitsetamiseks ei ole varjualust. Tartu Vangla jättis oma 17. veebruari 2014 otsusega nr 1-3/242-2 A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlus osaliselt läbi vaatamata enne 3. detsembrit 2010 väidetavalt põhjustatud kahju osas, kuna nõue oli aegunud ning osaliselt rahuldamata alates 3. detsembrist 2010 väidetavalt põhjustatud kahju osas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51780 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a määruse resolutsiooni p 4 peale.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 14.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ei ole Tartu Vangla 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/874-2 nõus ning esitab nõude summas 50 eurot. Samal kuupäeval esitatud kaebuse täienduses (tl 8) märkis määruskaebuse esitaja, et nõue augusti eest on 600 eurot.

2. Tartu Halduskohus 25.09.2014. a määrusega jättis kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 07.10.2014 vastuse, milles taotles enda riigilõivust vabastamist ning märkis, et vangla vastab talle formaalselt ega anna täisväärtuslikku informatsiooni. Määruskaebuse esitaja väitis, et kaebuse sisu on kirjas tema esimestes avaldustes.

4. Tartu Halduskohus 17.10.2014. a määrusega tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja oli küll kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajaperioodil halduskohtule vastanud, kuid määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud esitatud vastusega ühtegi puudust.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 02.11.2014 määruskaebuse, milles märgib, et sai Tartu Halduskohtu 17.10.2014. a määruse ning väidab, et siiani pole võimaldatud kaitsjat ja rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus. Määruskaebuse esitaja lisas, et ootab kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 19.11.2014. a määrusega jättis käiguta määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks ning määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.10.2014. a määrusele. Määruskaebuse esitaja pidi oma taotlusele lisama riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg-s 1 loetletud andmed ning tõendid oma majandusliku seisundi kohta.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 23.11.2014 taotluse määruste tõlkimiseks ning riigilõivust vabastamiseks.

8. Tartu Halduskohus 08.01.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 4 jättis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. Halduskohus põhjendas, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole märkinud, mis liiki õigusabi ta soovib ning on jätnud ka teised halduskohtu osundatud puudused kõrvaldamata, ei saa halduskohus selliselt taotlust lahendada.

9. Määruskaebuse esitaja esitas 15.01.2015 avalduse, milles märgib, et ta sai määrused ilma tõlketa ning ootab tõlkeid. Lisaks palub määruskaebuse esitaja anda kaitsja riigi arvel, kuna tal ei ole vahendeid.

10. Tartu Halduskohus märkis määruskaebuse esitajale 23.01.2015 saadetud vastuses, et jätab HKMS § 55 lg-st 3 tulenevalt tähelepanuta tema korduva samade puudustega esitatud taotluse esindaja võimaldamiseks haldusasjas nr 3-14-51780, kuna selles asjas esitatud riigi õigusabi taotlus on lahendatud 08.01.2015. a määrusega ning ei ole edasikaevatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud 15.01.2015 esitatud määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtmata. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuse esitaja esitas 15.01.2015 määruste tõlkimise taotluse, milles sisaldus ka riigi õigusabi taotlusena tõlgendatav avaldus. Kuna halduskohus jättis 08.01.2015. a määrusega muuhulgas läbi vaatamata määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse, tuleks 15.01.2015 esitatud taotlust tõlgendada määruskaebusena 08.01.2015. a määruse resolutsiooni p 4 peale. Sellist tõlgendust on halduskohus oma varasemas praktikas korduvalt kasutanud. Käesolevas asjas on aga halduskohus ekslikult asunud seisukohale, et avalduse läbi vaatamata jätmine ei ole määruskaebusega vaidlustatav. Näiteks 05.06.2014 haldusasjas nr 3-14-50742 tehtud määruses on halduskohus samuti jätnud määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, kuid resolutsiooni vastav punkt oli edasikaebamise korra kohaselt määruskaebusega vaidlustatav. Ringkonnakohus leiab, et 15.01.2015 esitatud avaldust ei tohtinud tõlgendada korduva avaldusena, mille oleks saanud HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata jätta. Samuti leiab ringkonnakohus, et määruskaebus on jäetud ebaõigesti menetlusse võtmata. HKMS § 207 lg 3 kohaselt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, millega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata, ja lahendab määruskaebuse. Kuna käesolevas asjas ei ole halduskohtu määrust, millega määruskaebus jäeti menetlusse võtmata, võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse ilma ühtegi halduskohtu määrust tühistamata.

12. Tartu Halduskohus jättis 08.01.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 4 läbi vaatamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks HKMS § 55 lg 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub, et riigi õigusabi taotluses olid puudused ning määruskaebuse esitaja on halduskohtu nõudmist puuduste kõrvaldamiseks eiranud. Samas juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu sellele, et kõik määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlused on käesolevas asjas esitatule väga sarnased. Määruskaebuse esitaja ei täpsusta mitte kunagi, millist liiki õigusabi ta soovib ega esita oma taotlustes muid RÕS § 12 lg-s 1 nõutud andmeid. Enamikes asjades on halduskohus tõlgendamise teel järeldanud, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Kuigi ringkonnakohus peab riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmist käesolevas haldusasjas õiguspäraseks, tuleks halduskohtul ühtlustada oma praktikat riigi õigusabi taotluste menetlusse võtmisel.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits