3-14-52919/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52919

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla

14.08.2014. a käskkirja nr 6-3/1277-D ning sellega

seotud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta

osaliselt määruse põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades

neid käesolevas määruses toodud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 14.08.2014. a käskkirja nr 6-3/1227-D (tl 12-13) kohaselt karistas

vangla määruskaebuse esitajat vangistusseaduse § 67 p-le 1 tuginedes 8-ks ööpäevaks

kartserisse paigutamisega selle eest, et 17.07.2014 ja 18.07.2014 keeldus ta

jalutusboksi minnes täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust.

2. Määruskaebuse esitaja esitas vanglale vene keeles vaide koos kahjunõudega (tl 14-

15p), milles soovis vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju eest 5000 euro suurust

rahalist hüvitist. Viru Vangla tagastas 21.11.2014. a otsusega nr 6-16/248-2 (tl 16-16p)

vaide ja 27.11.2014. a otsusega nr 616/248-3 (tl 17) võõrkeelse kahju hüvitamise

taotluse.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 22.11.2014 kaebuse (tl 1-2p), milles ta palus end

vabastada riigilõivu tasumisest ja väitis, et ta nõuab vastavalt kohtu äranägemisele

10 000 euro kuni 25 000 euro suurust hüvitist, sest Viru Vangla karistas teda

õigusvastaselt, jättis ta kartseris ilma mitmetest erinevatest õigustest, alandas ja solvas

tema inimväärikust ega vaadanud vaiet läbi.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11.12.2014. a määrusega (tl 26-26p) määruskaebuse esitaja

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebus ei ole

kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 20.12.2014 määruskaebuse (tl 34-35p) ja 26.12.2014

määruskaebuse täienduse (tl 45-46), milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 11.12.2014. a

määrus. Ühtlasi palus ta riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

6. Tartu Halduskohus jättis 06.01.2015. a määrusega (tl 50-50p) rahuldamata määruskaebuse

esitaja menetlusabi taotluse HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ning jättis määruskaebuse käiguta ja

andis määruskaebuse esitajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse

ärakirja kättesaamisest või vaidlustamise korral määruse jõustumisest. Halduskohus märkis, et

vanglalt välja nõutud isikukonto väljavõte kinnitab, et määruskaebuse esitajal ei ole neljal

viimasel kuul enne määruskaebuse koostamist olnud mingit sissetulekut, kuid tema vabad

rahalised vahendid moodustavad 01.05.2015 seisuga 292,05 euro suuruse summa, mis on

piisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks määruskaebuse esitamiseks nii käesolevas asjas

ning võimaldaks riigilõivu tasuda ka kõigis teistes määruskaebuses loetletud asjades.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse esitaja esitas 11.01.2015 määruskaebuse (tl 58-59), milles palus kohut

vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid ja sissetulek puudub.

Määruskaebuse esitaja palus ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 06.01.2015. a määrus,

kuna see on tühine, õigusvastane ja põhjendamata. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta ei ole

võimeline tasuma riigilõivu 18 määruse eest, sest tema arvel on 280 eurot, mida ta ei saa ära

anda, kuna siis ei ole tal vahendeid hügieenivahendite jmt ostmiseks või elektri eest

maksmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab

HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui

ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on

imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus

isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu

tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu

tasuda. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ebatäpne on halduskohtu

seisukoht, justkui esineks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on

määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine keelatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS §

112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine

iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

(20.08.2014–19.12.2014) sissetulek oli 0 eurot (tl 44). Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p

1 alusel ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda veel, et

kohus peab määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on

HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud

menetlusabi anda või mitte. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist

tulenevalt menetluskulusid tasuda, siis on üks HKMS § 111 lgs 1 sätestatud eeldus

menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111

lg 1 alusel. Kuna määruskaebuse esitaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli

menetlusabi taotluse esitamise seisuga, s.o 20.12.2014 kontol vaba raha 299,93 eurot, siis ei

näinud halduskohus põhjust määruskaebuse esitajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga.

11. Ringkonnakohus parandab ilmselged ebatäpsused Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a

määruse põhjenduste punktides 4 ja 5. Punktis 4 on halduskohus küll õigesti märkinud, et

määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot, kuid on ekslikult märkinud

vastavasisuliseks sätteks varem kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 571 lg 6.

Kehtiva redaktsiooni järgi sätestab kohustuse tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15

eurot RLS § 60 lg 6. Punktis 5 on halduskohus ekslikult märkinud kuupäevaks 01.05.2015,

kuid on soovinud märkida selleks kuupäevaks isikukonto väljavõtte väljastamise kuupäeva,

s.o 05.01.2015.

12. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et määruskaebuse esitajal

on järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta hügieenitarbeid.

Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse lahendamisel võiks kohus arvestada elektrile

tehtavaid kulutusi, kuna neid on Riigikohus pidanud põhjendatuks kinnipeetava sissetulekust

maha arvestada ka HKMS § 112 lg 1 p 1 rakendamisel (RKHKm 12.03.2012, 3-7-1-3-61-12,

p 10). Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttelt perioodi 20.08.2014–19.12.2014 kohta

elektri eest tasumist aga ei nähtu, mistõttu on kohtul alust arvata, et kui määruskaebuse esitaja

nelja kuu jooksul elektri eest tasunud ei ole, siis tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks on

rahapuuduse korral määruskaebuse esitajal võimalik vanglalt hügieenipakki ja riideesemeid

taotleda (Viru Vangla kodukorra p-d 11.3 ja 11.4). Eeltoodust tulenevalt ei ole hügieenitarvete

ja riideesemete jaoks raha hoidmine hädavajalik. Lisaks on Riigikohus 12.03.2012. a määruse

nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta

asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui

tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.

13. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt

põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas

määruses toodud põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits