1-14-10022/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.veebruaril 2015.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-10022 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, ja Sten Lind Pavel Gontšarov Kriminaalasi A.T distuses 424

süü KarS § järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17.detsembri 2014.a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava A.T (A.T) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske Prokurör P i abi

rokurör Lauri Talumäe

Süüdistatav A.T isikukood: XXX; kodakondsus: EV

kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX XX X-X

XXXXX, (viibib Tallinna Vanglas); haridus:

XXXXXXXXXX; töökoht: puudub; varem

kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: 01.03.2010.a karistatud Pärnu Maakohtu otsusega KarS §

329 järgi vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2

kohaldades mõistetud lõplikuks karistuseks vangistus 4

kuud. KarS § 65 lg 2 kohaldades mõistetud lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta ja 4 kuud, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendatud 960 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; 25.01.2011.a karistatud Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 329 järgi rahalise karistusega 300 miinimumpäevamäära, so 960 eurot; 15.01.2013.a karistatud Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 2 aastat, mis jäetud KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.

2 Tõkend-vahistamine alates 02.06.2014.a, kahtlustatavana kinni peetud 31.05.2014 kuni 01.06.2014.a.

Kaitsja Talvi Vaske Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 17.detsembri 2014.a otsus muutmata. jätta

2.Apellatsioon . jätta rahuldamata

Välja mõista riigieelarve tuludesse 72 (seitsekümmend kaks) eurot A.T-lt (A.T) määratud kaitsjale maksud tasu katteks.

Summa tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK

EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. A.T (A.T)

süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 31.05.2014 kella 22.36

ajal XXXXXXXXX XXX XXXXXX XXXXXX XXX-XXXXXXXX XXX ristmikul

suunaga XXXXX XXXXX XXX XXX X poole mootorsõidukit registreerimismärgiga XX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,06 mg/l).

Seeläbi rikkus A.T liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 LS § 69 lg 1) ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ (alates 01.07.2014 LS § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1) nõudeid.

Seega pani A.T toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. A.T tunnistati 424 1 aasta 6 süüdi KarS § järgi ja mõisteti karistuseks vangistus kuud 1/3 ra ja karistuseks . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust võr mõisteti

vangistus 1 aasta. alusel suurendati karistust KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 mõistetud Pärnu

Maakohtu 15.01.2014.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aasta võrra ja liitkaristuseks 3 aastat vangistust. alusel loeti karistusaja hulka mõisteti KarS § 68 lg 1 eelvangistuse viibitud aeg ja karistuse kandmise algust arvestati 31.05.2014.a.

Tõkend – vahistamine muutmata. lg 1 p 1 lisakaristusena A.T-lt

– jäeti KarS § 50 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus stavalt LS § 127 on 2 aastaks. Va A.T kohustatud viie

tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KarS § 83 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse konfiskeerida A.T-le kuuluv kuriteo toimepanemise vahend XXXXX XXX – sõiduauto , reg. märgiga XXX XXX

koos sinna juurde kuuluva võtmega, mis on 23.10.2014.a. Harju Maakohtu määrusega

arestitud ja hoiule antud Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri, Rahumäe tee 6/1, Lääne-Harju politseijaoskonna parklasse.

APELLATSIOON:

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni (A.T) kaitsja Talvi süüdistatava A.T Vaske.

Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 17.detsembri 2014.a. kohtuotsus A.T karistamises KarS § 424 järgi ning mõista talle kergem karistus, lühendades tema karistust

toimepandud kuriteo eest ja lisakaristuse pikkust. Alternatiivselt mõista süüdistatavale veelkord tingimisi karistus elektroonilise valvega.

Apellant arvestanud A.T-le leiab, et Harju Maakohus on rikkunud materiaalõigust ja ei ole karistuse mõistmisel KarS 56 sätteid.

Nii lisa-kui põhikaristust tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et arvestada tuleb nii isiku süüd kui ka karistust kergendavaid ja

raskendavaid -ja eripreventiivseid asjaolusid. Riigikohtu asjaolusid ning karistuse üld

kriminaalkolleegiumi lahendi 3-1-1-122-13 kohaselt on lisakaristuse kohaldamisel kahetine eesmärk Lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat kui ka ühiskonna turvalisust . tagavat ülesannet. Lisakaristuse seisukohalt olulistel erpreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimise äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimiseõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse

ja erpreventiivsete vajadustega. Praegusel juhul on Harju Maakohus lähtunud ainult õiguskorra kaitsmise huvidest. Käesoleval juhul tuleb A.T ära kanda 3 aastane

vangistus, kusjuures see on tema I vabaduskaotuslik karistus. Juhiloa võttis kohus temalt ära 2 aastaks. See tähendab seda, et kokku 5 aastat kannab süüdistatav oma karistust, kuna tal ei ole võimalik ühiskonda sulanduda ega teha harjumuspärast tööd. A.T ei ole luuser ega ühiskonnast mittehooliv isik, kuna ta tegi ära 2011.a. talle Pärnu Maakohtu poolt mõistetud

960 üldkasuliku töö tundi, mis reaalselt vähestel süüalustel õnnestub. Ta tegi ära ka

juhilubade taastamiseks vajalikud eksamid. Lisaks sellele konfiskeeriti temalt ka seekord sõiduvahend ikka selle pärast, et välja juurida joobes juhtimist kui nähtust. Harju Maakohus ei

arvestan hetsust, mida ta oli kohtueelses menetluses ud A.T puhtsüdamlikku ka avaldanud, kuna süüdistatav hakkas viimases sõnas enda teguviisi seletama, mida kohus võttis

tema eneseõigustamisena. Harju Maakohus ei arvestanud, et süüdistatav pani toime 1 kuriteoepisoodi. A.T joobes juhtimine ei põhjustanud liiklusõnnetust. A.T jäi

4

politseile silma selle poolest, et tema sõidustiil oli ebakindel ja liiga aeglane. ega leiab Se apellant, et A.T karistus ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. A.T on vahi all olnud juba 8 kuud.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

4. Prokurör leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kohus on otsuses põhjendanud, mis

asjaoludel A.T KarS § 424 kuriteos süüdi mõisteti ning selgitanud põhjalikult

mõistetava karistuse liigi ja määra kujunemist. Prokuröri hinnangul on kohtuniku siseveendumuse kujunemine jälgitav ning kohtu põhjendused veenvad.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, esitatud seisukohaga, maakohtu otsuse ja apellatsiooni motiividega, leiab, et maakohtu otsus ei kuulu. tühistamisele

Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil

kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt A.T-le (A.T) e muutmiseks puudub alus. mõistetud karistus KarS § näeb ette karistusena rahalise karistuse võ 424 i kuni kolmeaastase vangistuse, seega sanktsiooni vangistuse keskmine määr on 1 aastat 6 kuud. Maakohus on A.T-le (A.T) mõistnud KarS § järgi vangistuse 1 aasta määra 424 6 kuud, seega sanktsiooni keskmises s.

KarS § 56 lg 2 kehtestab põhimõtte, et kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistamata. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate

katsete käigus end ammendanud. KarS § sanktsioon näeb 424 ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on loogiliselt, viidates nii varasemale kuriteo eest

mõistetud karistusele, mis eripreventiivset mõju ei avaldanud põhistanud, miks A.T

(A.T) pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega.

Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, siis uute

kuritegude toimepanemise eest kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas ei

KarS § 56 mõttega ega ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus.

5.1 Samuti leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks

olevaid asjaolusid. Maakohus on arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, - kui ka eripreventiivseid

süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld eesmärke (lk 109- . 109 pöördel) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19).

5 Kolleegium leiab, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis

võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi

lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas

pidada ning mis on asjakohased käesolevas asjas. Kohtukolleegium nõustub maakohtu

põhistatud järeldustega ning apellatsiooni väidete osas peab vajalikuks märkida vaid

järgnevat.

Maakohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid ning neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav A.T avaldanud kahetsust (lk 2), kuid maakohtus toimunud istungil süüdistatav puhtsüdamliku kahetsust ei avaldanud (lk 91-

92). Kolleegium leiab, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust

mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on jätkanud temale A.T

väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte

kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatu kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. d kahetsus on puhtsüdamlik, st Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust a otsus väärteoasjas nr (vt Riigikohtu 11.09.2007. 3- 1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude jätkuv toimepanemine tõsiselt A.T (A.T) poolt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras.

Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06

on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava

põhjendatud karistusõigusliku hinnangu Tähendust toimepandud kuriteole (otsuse p 14).

omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis ebaõigus),

-

kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o KarS § 424 puhul tuleb silmas pidada,

et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses

alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et A.T juhis

mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena 1,06 mg/l, (2,12‰), seega KarS § 424 mõttes mitte miinimumi lähedaselt. Maakohus on õigustatult arvestanud süü suuruse vaagimisel tahtluse liiki, kuivõrd süü suurus sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud.

Riigikohtu üldkogu on oma lahendis nr 3 07 märkinud, et uivõrd süüteo -1-1-37- k

toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi

uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki

kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Käesolevas kriminaalasja on maakohus nii ka

toiminud. Kohtupraktika kohaselt ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega

varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine, on maakohus arvestanud

kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis ja leidnud, et süüdistatavale mõistetud karistus

võib olla tunduvalt leebem kui eelmine karistus.

Kriminaalkolleegium leiab , et maakohtu poolt vastab kokkuvõtvalt mõistetud karistus

täielikult teosüüle ning selle vähendamiseks puudub alus. A.T (A.T) Ka on maakohus õigesti KarS § 65 lg 2 alusel moodustanud liitkaristuse.

5.2 Kaitsja apellatsioonis toodule vabastada A.T tingimisi koos käitumiskontrolliga

mõistetud liitkar KarS § 74 lg 5 istuse kandmiselt kohaselt allutamisega elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras, märgib kohtukolleegium järgmist.

6

Ringkonnakohus leiab, et A.T (A.T) aristusest tingimisi vabastamine koos liitk käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud

korras kohaldamiseks puudub seaduslik alus. KarS § 74 lg 5 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vasta s valt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Kui uu kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti

kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras. KarS § 75 lg 2 p 9 sätestab üheselt, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Käesolevas asja puudub

A.T (A.T) ad nimetatud nõusolek rakendada elektroonilist valvet, mistõttu puuduv sätte kohaldamise formaalsed eeldused.

Lisaks peab kolleegium vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu

seletuskirjas on et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi seadusandja üheselt selgitanud, vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg

2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole

otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanem jms. isest on kaua aega möödas

Ka juhul kui käesolevas asjas esineksid formaalsed eeldused kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras, puudub kolleegiumil igasugune usk, et A.T suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (liiklussüütegude) süütegude toimepanemisest. A.T

(A.T) varasemalt käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale

m ning õistetud karistuse tähendusest konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida endas kätkeb

sõiduauto joobeseisundis juhtimine. A.T iseloomustab asjaolu, et olles vabastatud

mõistetud karistuse kandmiselt, pani A.T toime uue samalaadse kuriteo. Sellises käitumises väljendub kollee adlik vastandumine õiguskorrale. giumi hinnangul ilmselge ning te Süüdistatav A.T ei suuda isegi mõistetud võimaliku karistuse (pikaajalise vangistuse)

täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Eelnevad karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Isiku vabastamisel karistuse kandmiselt antakse isikule

sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse täitmisele pööramise.

Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka

sellise karistusega karistada tatav on varasemalt kandnud , olenemata sellest, kas süüdis reaalset vangistust või on see esmakordne.

6. Apellant on vaidlustanud otsust ka lisakaristuse määra osas.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud lisakaristuse määra muutmiseks puudub alus.

KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni

kolmeks aastaks kohtu poolt. Käesolevas asjas on maakohus kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 2 aastaks, seega üle sanktsiooni keskmise määra

. A.T-le (A.T) lisakaristust

mõistes on maakohus lähtunud KarS § s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt -

põhjendanud. Maakohus on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist motiveerinud, kaaludes seejuures kõiki faktilisi asjaolusid. Apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks A.T-le

(A.T) lisakaristuse Apellatsioonis mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kolleegium märgib, et juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldatakse reeglina juhul, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv süütegude toimepanemine näitab, et isik

7

ei ole oma liikluskäitumist muutnud, seega leidis maakohus õigustatult, et juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud A.T-lt (A.T) 2 aastaks.

R nt 3-1-1-122-13), et kui iigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud (vt

korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline

ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kolleegiumi arvates as ohu olemasolu tuletatav mitmetes asjaoludes. Esiteks on käesolevas asj väärib tähelepanu, et on nii väärteo A.T - kui ka kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (lk 17-20). Teiseks on korduvalt kohaldatud ka

lisakaristust, mis ei ole olnud lühiajaline aatamata sellele jätkab järjekindlat . V A.T

mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Lühiajaliselt mõistetud lisakaristus ei täidaks

ilmselgelt oma eesmärki, st mõjutaks isikut õiguskuulekat käituma.

Ka ei ole eelnevad rangemad meetmed (nt sõiduauto konfiskeerimine) mõjutanud süüdlast uutest samalaadsetest

süütegudest hoiduma, mistõttu oli maakohus õigustatud kohaldama kõiki õigusjärelmeid

kogumis ja mitte alammäära lähedalt. Apellatsioonis pole esitanud selliseid andmeid, mis tingiksid süüdistatavale mõistetud lisakaristuse määra vähendamise. Käesolevas kriminaalasjas

on lisakaristuse mõistmine toimunud KarS § 56 alusel ja vastab täielikult karistuse eesmärkidele.

7. Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse

k apellatsiooni ohaselt kulus kaitsja kokku 1,5 tundi (Riigikohtu lahendi analüüsiks ja koostamine)

eurot. ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 72 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis

1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna

kohtuko A.T (A.T) suhtes muutmata, siis lleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS

§ 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 17.detsembri 2014 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Sten Lind Pavel Gontšarov