2-14-14721/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-14721

Tsiviilasi

J.L. hagi P.O. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1 296 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 05. septembri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.L. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): J.L. (isikukood: XXX); esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg;

Vastustaja (kostja): P.O. (isikukood: XXX); esindaja

advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 05. septembri 2014 otsus väljamõistetud elatise suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, mõista P.O. lt välja J.L.

ülalpidamiseks elatis alates 07. maist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 igakuiselt 75

(seitsekümmend viis) eurot, alates 01. jaanuarist 2015 kuni 31. augustini 2015 igakuiselt 60

(kuuskümmend) eurot ning alates 01. septembrist 2015 igakuiselt 175 (ükssada seitsekümmend

viis) eurot kuni J.L. õpingute lõpetamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui J.L. 21-

aastaseks saamiseni 06. mail 2017.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada J.L. hagi P.O. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

3.2. Välja mõista P.O. lt J.L. kasuks igakuine elatis 75 (seitsekümmend viis) eurot alates 07.

maist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

3.3. Välja mõista P.O. lt J.L. kasuks igakuine elatis 60 (kuuskümmend) eurot alates 01.

jaanuarist 2015 kuni 31. augustini 2015.

3.4. Välja mõista P.O. lt J.L. kasuks igakuine elatis 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot

alates 01. septembrist 2015 kuni J.L. õpingute lõpetamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte

kauem, kui J.L. 21-aastaseks saamiseni 06. mail 2017.

4. Rahuldada J.L. apellatsioonkaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

poolte endi kanda. Apellandile määratud riigi õigusabi kulud

jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.L. (hageja) esitas 02. aprillil 2014 hagi P.O. (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

elab hageja emast (kostja) eraldi vanaema A.N. juures. Kostja on maksnud hagejale elatist 60 eurot

kuus. Kostja elatise maksmise kohustus lõpeb hageja täisealiseks saamisel 06. mail 2014. Hageja õpib

Rakvere Ametikoolis teisel kursusel ja jätkab õpinguid täisealiseks saamisel. Hageja lõpetab õpinguid

märtsis 2016. Hageja igakuised vältimatud püsikulud on 396,66 eurot kuus. Hageja igakuine sissetulek

on 210,98 eurot, s.o lapsetoetus 19,18 eurot ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus

191,80 eurot. Lapsetoetust saab hageja üksnes 19-aastaseks saamisel jooksva õppeaasta lõpuni ning

eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust makstakse lapse 18-aastaseks saamisel selle

jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Seejärel vähenevad tema sissetulekud nullini.

Hageja vanust ja elukohta arvestades on töö leidmine väga keeruline. Hageja vanaema pensionist

(303,83 eurot kuus) ei piisa kõigi vajalike kulude katmiseks. Hageja palus mõista kostjalt tema kasuks

välja elatis 200 eurot kuus alates 07. maist 2014 kuni hageja õpingute lõpetamiseni.

Hageja leidis, et kostja väide selle kohta, et kostja ei saa Soomes lapsetoetust, ei vasta tõele. Õigus

saada lapsetoetust tekib juhul, kui laps elab Soomes või lapsevanem töötab Soomes ja on tulnud EL

liikmesriigist. Kostja on esitanud oma sissetulekute kohta valeandmeid ja ei vasta tõele kostja väide,

et tema sissetulek ei võimalda maksta hagejale elatist 200 eurot kuus. Kostja sissetulek on vähemalt

2 074,32 eurot kuus. Kostja perekonna igakuised sissetulekud suurenevad ka kostja elukaaslase P.P.

töötasu võrra. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma kulude kohta.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning nõustus jätkama hageja täisealiseks saamisel elatise maksmist 60

eurot kuus. Elatise maksmisel hageja nõutud ulatuses saaksid kahjustada kostja enda ja tema kahe

alaealise lapse tavaline ülalpidamine. Kostja elab alates 22. detsembrist 2013 koos lastega Soomes ning

kostja sissetulek on 750 eurot kuus. Kostja lapsed ei saa Soome Vabariigis lapsetoetust, kuna nende

viibimine on seal legaliseerimisel. Kostja elab üürikorteris koos teise perega, mistõttu tasub ta üüri ja

kommunaalteenuste eest ainult pool summast ehk ca 300 eurot kuus. Kostjal puudub vara, mille arvel

saaks hageja nõuet rahuldada. Hageja sünniakti isana kantud K.L. ei ole hageja bioloogiline isa, kuid

ta on isaduse omaks võtnud. K. L ei ole pärast DNA-ekspertiisi tegemist seaduses ettenähtud

üheaastase tähtaja jooksul isadust vaidlustanud, mistõttu on tal ülalpidamiskohustus hageja suhtes.

Hageja võiks ise panustada oma ülalpidamisse ning teenida vajalikke rahalisi vahendeid. Hageja välja

toodud kulud 396,66 eurot kuus, on ilmselgelt üle pakutud ja ei ole sellises ulatuses hädavajalikud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi 05. septembri 2014 otsusega osaliselt ning mõistis välja P.O. lt J.L.

kasuks elatise 56 eurot kuus alates 07. maist 2014 kuni J.L. õpingute lõpetamiseni kutseõppeasutuses,

kuid mitte kauem kui J.L. 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on elatise nõudmise eeldused täidetud (PKS § 96, § 97 p 2, § 99

lg-d 1 ja 2). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal on kohustus kuni hageja õpingute lõpetamiseni,

kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, maksta hagejale elatist. Vaidlus on elatise

suuruse osas.

Maakohus leidis, et kostja ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramisel tuleb kohtul teha kindlaks

hageja mõistlikud vajadused ja kostja varaline seisund. Hageja on märkinud oma igakuiste vajalike

kulude suuruseks 396,66 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei pea kulutama enda igakuiseks

elamiseks üle 250 euro.

Maakohus luges hageja põhjendatud kuluks hagiavalduses märgitud kulu toidule ning tasu ühiselamu

üüri ja pesu vahetuse eest. Samuti on hagiavalduses märgitud ulatuses põhjendatud kulutused

transpordile, hügieenitarvetele, juuksurile, riietele, jalanõudele, üritustele ja õppevahenditele.

Maakohus leidis, et osaliselt on põhjendatud ka hageja kulutused seoses vanaema juures elamisega,

s.o 28,36 eurot kuus. Arvestades hageja vanust ja elamist ning õppimist kodust eemal, on mõistlik ja

põhjendatud hageja kulu telefoniteenuse, interneti ja telefoni järelmaksu eest 22,64 eurot kuus.

Maakohus luges mõistlikeks ja vajalikeks igakuisteks hageja kulutusteks kokku 323,50 eurot.

Vaidlust ei ole, et hageja sissetulek (210,98 eurot, s.o lapsetoetus 19,18 eurot ja eestkostel või

perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 191,80 eurot) ei ole piisav kõigi vajalike kulude katmiseks.

Kuigi täiskoormusega päevases õppes õppival lapsel on töö leidmine ja töötamine raskendatud, asus

maakohus seisukohale, et õppiv täisealine laps peab tegema kõik endast sõltuva ja olema aktiivne, et

vajaduse ja võimaluse korral töö leida ning seeläbi omale sissetulek tagada. Olukorras, kus hageja on

teinud pingutusi vajamineva sissetuleku saamiseks, kuid edutult, on tal võimalik oma vajaduste ja

kulutuste katmiseks nõuda elatist.

Maakohus leidis, et hageja ülalpidamiskohustus on tema mõlemal vanemal. Kuigi kohtulahendiga on

tuvastatud, et K.L. ei ole hageja bioloogiline isa, ei tähenda see seda, et K. L ei oleks vanema

kohustusi hageja suhtes. K.L. on kantud rahavastikuregistrisse hageja isana ja kanne on kehtiv.

Vanemaks olemisega kaasnevad õigused ja kohustused, sh ülalpidamiskohustus. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-08 asunud seisukohale, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma

lapsele ülalpidamist ja vanema kohustus maksta lapsele elatist lõpeb alles vanema kande ebaõigeks

tunnistamisel. Maakohtu hinnangul on elatise väljamõistmisel põhjendatud arvestada, et lisaks

kostjale tuleb hageja ülalpidamises vastavalt seadusele osaleda ka sünniakti kantud isal, s.o K. L.

Seega, arvestades hageja vajadusi (323,50 eurot) ja sissetulekuid (210,98 eurot), tuleb mõlemal

vanemal panustada hageja ülalpidamisse võrdselt 56,26 eurot (112,52 / 2).

Maakohus leidis, et kostja ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramisel saab arvesse võtta vaid kostja

enda sissetulekut. Elatise suuruse määramisel ei oma tähendust, kas kostja endine abikaasa E. O

maksab oma lastele elatist või mitte, ning kas kostja lapsed saavad Soome riigilt lapsetoetust või

mitte. Ei saa eeldada, et kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust teistele lastele tasutud elatise või

lapsetoetuse arvelt. Maakohus leidis, et tähtsust ei oma, kas P. P on kostja elukaaslane või eluruumi

teine üürnik, sest P. P ei ole ülalpidamiskohustust hageja ees. Kuigi kostja elukaaslase sissetulek võiks

iseloomustada kostja varalist seisundit ja toimetulekut, puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta,

et P. P on kostja perekonnaliige ja osaleb pere kulude kandmises. Seega tuleb eeldada, et kulutustes

(nt eluase) tuleb osaleda nii P. P kui ka kostjal.

Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata kostja varalist seisundit, kuivõrd kostja on kogu menetluse

vältel hinnanud oma varalist seisundit piisavaks selleks, et tasuda igakuiselt hagejale ülalpidamist 60

euro ulatuses. Olukorras, kus kostja on enda väitel suuteline tasuma igakuiseks ülalpidamiseks 60

eurot, ei ole kostja vabastamine ülalpidamiskohustuse täitmisest suuremas määras põhjendatud (PKS

§ 102 lg 1).

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 56 eurot kuus, ehk suuruses, mis katab

hageja igakuised vajadused. Kuigi hageja on märkinud, et varsti lõpetatakse temale lapsetoetuse ning

eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse maksmise ning tema sissetulek väheneb

nullini, ei saa kohus otsustada hageja põhjendatud vajaduste üle tulevikus. Juhul, kui elatise

väljamõistmise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutuvad, võrreldes kohtuotsuse tegemise ajal

esinenud asjaoludega, on hagejal õigus nõuda elatise suurendamist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J.L. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 05.

septembri 2014 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista P.O. lt J.L. kasuks välja

elatis summas 200 eurot kalendrikuus alates 07. maist 2014 kuni J.L. poolt keskhariduse

omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus

ning teha tsiviilasjas uus otsus, millega mõista P.O. lt J.L. kasuks välja elatis 176,74 eurot

kalendrikuus alates 07. maist 2014 kuni hageja 19-aastaseks saamisel jooksva õppeaasta lõpuni, ja

200 eurot kalendrikuus alates hageja 19-aastaseks saamisel jooksva õppeaasta lõpust kuni

keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Apellant palub jätta kõik

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on arusaamatu ja üllatuslik maakohtu otsus rahuldada hagi osaliselt 56-eurose kuumakse ulatuses.

Poolte vahel ei olnud vaidlust, et elatise minimaalne suurus on 60 eurot kuus. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks pole kohus arvestanud kostja omaksvõttu 60 euro osas;

2) on maakohtu järeldused apellandi igakuiste kulude kohta ebaõiged ning apellandile üllatuslikud.

Apellant elab oma vanaema korteris, tal on seal oma tuba, mistõttu tuleb apellandil hüvitada 50%

korteri kommunaalkuludest. Korteri ühe kuu keskmine kommunaalkulu on 96,95 eurot, millest

apellandi osa on 48,48 eurot. Samuti tuleb apellandil tasuda 50% elektriarvetest, s.o keskmiselt 9,10

eurot kuus, seega on apellandi korteriga seotud igakuised kulutused kokku 57,58 eurot (48,48 + 9,10).

Põhjendamata on jõusaali külastamise kulu arvestamata jätmine. Tervisespordiga tegelemine on iga

inimese jaoks vajalik ning selleks kuluv 25 eurot on äärmiselt väike kulu. Apellandi igakuised

põhjendatud ja vajalikud kulud kokku on 387,72 eurot;

3) ei ole apellandil täiskoormusega päevases õppes õppimise korral võimalik tööle minna. Apellandi

vanust ja elukohta arvestades on töö leidmine keeruline;

4) oleks maakohus, leides, et 200 euro suuruse elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud, pidanud

mõistma vastustajalt apellandi kasuks välja elatise 200 eurot kuus ajast, mil apellandi sissetulekud

vähenevad nullini, ehk alates hageja 19-aastaseks saamisel jooksva õppeaasta lõpust. Käesoleval ajal

peaks aga vastustaja poolt apellandile tasutav elatis olema minimaalselt 387,72-210,98=176,74 eurot;

5) ei pea apellant ootama sissetulekute vähenemiseni nullini uue avalduse elatise väljamõistmiseks

esitamiseks. Apellandi sissetulekute vähenemine tuleneb seadusest ning nimetatud küsimust saab

lahendada käesolevas vaidluses;

6) on apellant korduvalt rõhutanud, et vastustaja varjab oma sissetulekuid. Kohtule ei ole esitatud

ammendavat ülevaadet vastustaja sissetulekutest. Selliseks tõendiks saaks olla üksnes Soome ja Eesti

vastavate riigiasutuste poolt väljastatud ametlikud dokumendid. Samuti on tõendamata vastustaja

igakuised kulutused. Seega on vastustaja väited, et tal pole võimalik tasuda elatist summas 200 eurot

kuus, paljasõnalised ning need tuleb jätta tähelepanuta.

5. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant taotluse võtta asja materjalide juurde apellandi

elukohaks oleva korteri kommunaalkulude arved ja elektriarved. Tõendid on olulised, kuna tõendavad

apellandi igakuiseid kulutusi apellatsioonkaebuse esitamise ajal. Tõendid lükkavad ümber kohtu

poolt tehtud arvutused ning tõendavad, et maakohus on apellandi poolt esitatud tõendeid ebaõigesti

hinnanud. Täiendavate tõendite esitamise vajadus tekkis kohtuotsuses sisalduvate ning apellandile

arusaamatute arvutuskäikude tõttu. Apellandi hinnangul tõendite varasem esitamine ei olnud vajalik,

kuna kohus oleks saanud ka varem esitatud tõendeid arvestades õigesti tuvastada faktilisi asjaolusid.

Apellant esitas Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2015 määruse tsiviilasjas nr 2-14-60939 ja Jõgeva

Maakohtu 24. augusti 2004 otsuse tsiviilasjas nr 2-236-04 ning palub need võtta asja materjalide

juurde. Apellant on pöördunud Jõgeva Maavalitsuse poole isa kohta tehtud kande muutmiseks, mis

on menetlusse võetud. Apellandile teadaolevalt peab kande muutmine toimuma hiljemalt 2015. aasta

veebruari kuu jooksul.

Apellant vaidleb vastustaja poolt koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud uutele tõenditele

vastu ning leiab, et kohtul tuleb keelduda võõrkeelsete dokumentide asja materjalide juurde

vastuvõtmisest. Vastustaja ei ole veenvalt tõendanud, et tal puuduvad täiendavad sissetulekud (nt

teiste tööandjate poolt makstavad töötasud).

6. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Vastuse kohaselt:

1) tuleb apellandi poolt esitatud uued tõendid jätta asja materjalide juurde võtmata. Apellandil oli

esimese astme menetluses piisavalt aega tõendite esitamiseks. Samuti ei ole apellant uute tõendite

esitamist põhistanud;

2) on apellandi väide, et vastustaja sissetulekut saaks tõendada vaid Soome või Eesti ametiasutuse

poolt väljaantud tõendiga, arusaamatu. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sissetulekute suuruse

kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid;

3) peab apellant kasvõi minimaalsel määral pingutama selleks, et iseseisvalt endale raha teenida. Ei

ole õige, et täiskasvanud ja täies jõus noormees, kes ei kuluta õppimisele palju aega, ei suudaks endale

raha teenida. Samuti võib apellant saada stipendiumi;

4) on apellandi väide, et vastustaja on võtnud omaks elatise tasumise kohustuse 60 euro ulatuses,

väär.

Vastustaja on koos vastusega esitanud ringkonnakohtule täiendavad tõendid oma töötasu suuruse

kohta perioodil aprill – juuni 2014.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on rikkunud osaliselt

menetlusõiguse norme ja tõlgendanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu otsus tuleb tühistada

väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt teha ise

tühistatud osas uue otsuse ja rahuldada hagi maakohtust suuremas ulatuses. Apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.

8. Apellant on esitanud nõude vastustaja vastu elatise saamiseks PKS § 97 p 2 alusel. Selle sätte

kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma last, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või

keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Selline kohustus säilib

vanemal kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Vaidlust ei ole, et apellant sai 18-aastaseks 06. mail 2014,

ta jätkab õpinguid Rakvere Ametikoolis ning õpingute planeeritav lõpetamise aeg on märts 2016.

Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.

Ringkonnakohus analüüsib esmalt hagi osalise õigeksvõtuga seonduvat küsimust. Seejärel võtab

ringkonnakohus seisukoha apellandi põhjendatud vajaduste osas ning viimasena käsitleb

väljamõistetava elatise suuruse küsimust.

9. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohtu otsus mõista välja elatis väiksemas

summas kui 60 eurot kuus on üllatuslik. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes arvestamata

vastustajapoolse hagi osalise õigeksvõtuga, on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 440 lg-t 1.

Vaidlust ei ole, et vastustaja tasus apellandile elatist kuni apellandi täisealiseks saamiseni summas 60

eurot kuus Tartu Maakohtu 20. juuli 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-11-57398 alusel. Vastustaja on

menetluse jooksul korduvalt kinnitanud, et on nõus jätkama elatise tasumist samas ulatuses ning

majandusliku olukorra parenemisel suuremas summas (tl 18, tl 51, tl 73 pöördel). Tegemist ei ole

nõude omaksvõtuga nagu ekslikult leiab apellant, vaid nõude osalise õigeksvõtuga, s.o nõude osalise

tunnustamisega 60 euro ulatuses kuus TsMS § 4 lg 3 mõttes. Maakohus oli nõude õigeksvõtuga

nimetatud ulatuses seotud ja pidi hagi selles osas TsMS § 440 lg 1 järgi rahuldama. Asjas ei esine

asjaolusid, mille puhul kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 järgi poole õigeksvõtuga seotud.

10. Maakohus leidis õigesti, et elatise kindlaksmääramisel tuleb välja selgitada apellandi mõistlikud

vajadused ning seejärel tuleb teha kindlaks vastustaja varaline seisund.

10.1. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde

apellatsioonkaebusele apellandi vajaduste tõendamiseks lisatud Jõgeva eluruumiga seotud

kommunaal- ja elektriteenuse arved perioodi detsember 2013 – september 2014 eest ja vastustaja

vastusele lisatud vastustaja sissetuleku suuruse tõendamiseks töötasu tõendid perioodi 01. aprill –

15. juuni 2014. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.

10.2. Apellandi väitel on tema vajalikud kulud kuus 387,19–396,66 eurot. Maakohus luges hageja

põhjendatud kuluks 323,50 eurot kuus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arvutuskäiguga

põhjendatud kulu arvestamisel Jõgeva eluruumiga seoses ning jõusaali kasutamise osas. Ülejäänud

osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega apellandi põhjendatud kulude suuruse kohta.

Jõusaali kasutamise kulu 25 eurot kuus on mõistlik kulutus huvitegevusele, mille põhjendatus ei ole

sõltuvuses sellest, kas apellant on külastanud jõusaali vahetult enne hagi esitamist või kohtumenetluse

ajal. Jõgeval asuva korteri kulude vajalikkuse hindamisel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

hinnata igat üksikut kuluarvet. Vastustaja ei ole otsesõnu Jõgeva korteri kulude suurust kahtluse alla

seadnud, vaid on märkinud, et apellant õpib kutsekoolis ja elab Rakveres, mistõttu Jõgeva korteriga

seotud kulu ei ole põhjendatud (tl 74 pöördel). Apellant peab põhjendatuks 50% kõikidest kuludest

aastas ja 50% kuludest tuleb tasuda teisel elanikul (vanaemal). Asja materjalidest nähtub, et apellant

elab õppeajal ühiselamus, seega ei saa ringkonnakohtu arvates vajalikud kulutused seoses Jõgeva

korteriga ületada 25% korteri kõikidest kuludest. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Jõgeva korteri

kulud keskmiselt 115,14 eurot (96,95+18,19) kuus, millest 50% on 57,58 eurot (tl 94 pöördel).

Maakohtu menetluses esitatud kommunaalteenuste arvete (tl 64–69) ning apellatsioonimenetluses

esitatud arvete (tl 98–103) alusel peab ringkonnakohus apellandi poolt nimetatud keskmise kulu

korterile 115,14 eurot kuus usaldusväärseks. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kuluks 25%

kõikidest kuludest, ehk keskmiselt 28,80 eurot kuus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on apellandi vajalikud kulutused 387,72 eurot, mis sisaldab 50%

Jõgeva korteri kuludest. Kuivõrd ringkonnakohtu seisukohalt on põhjendatud 25% Jõgeva korteri

kuludest, on apellandi vajalikud kulutused kuus 387,72-28,80=359 eurot.

11. Kui kohus tuvastab ülalpidamist vajava isiku vajaduste ja kulutuste põhjendatud suuruse, tuleb

kulutuste suurust ning poolte varalist seisundit arvestades otsustada, missuguses ulatuses on vanem

kohustatud neid kulutusi kandma (PKS §-d 99 ja 102).

11.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi kohus on tuvastanud, et apellant ei põlvne K. L,

ei vabasta see apellandi sünniakti isana kantud K.L. a ülalpidamiskohustusest. Riigikohus leidis

tsiviilasjades nr 3-2-2-2-07 ja nr 3-2-1-93-08, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma

lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks

tunnistamiseks. Vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral lõpeb küll vanema kohustus maksta

lapsele elatist, kuid tal ei ole õigust makstud elatist tagasi nõuda.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et lapse vanemana sünniakti kantud isikul (K. L) on lapse

ülalpidamiskohustus kuni kande muutmiseni. Apellant on apellatsioonimenetluses kinnitanud, et on

esitanud avalduse Jõgeva Maavalitsusele isaduse kande parandamiseks ning maavalitsus muudab

kannet veebruari jooksul. Kuivõrd K.L. oli elatishagi menetlemise ajal lapse sünniakti lapse

vanemana kantud, on tal PKS § 97 järgi lapse vanemana kohustus anda lapsele ülalpidamist. Seega

ei mõjuta tulevikus kande muudatus K. L elatise tasumise kohustust kuni kande muutmiseni. Kuna

vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 116 lg 1), tuleb vanematel

elatise kohustust täita võrdselt.

11.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud vastustaja varalise seisundi igakülgselt

analüüsimata. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole piisavalt tõendanud oma sissetulekute ja väljaminekute

suurust. Vastustaja on kinnitanud, et tal tuleb tasuda üüri- ja kommunaalmakseid 300 euro ulatuses

kuus. Toimikus puuduvad tõendid vastustaja kommunaalkulude kohta. Maakohtu menetluses väitis

vastustaja, et ta töötab poole koormusega ning saab töötasu 750 eurot kuus. Apellatsioonimenetluses

esitatud töötasu tõendite (tl 114–115) kohaselt saab vastustaja kahe nädala eest töötasu 390,58–

441,57 eurot, ehk 781–883 eurot kuus, s.o rohkem, kui vastustaja märkis oma töötasu kohta esimese

astme kohtu menetluses.

Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja ei ole kohtumenetluses oma tegelikku sissetulekut

avaldanud. Vastuses apellatsioonkaebusele 24. novembril 2014 esitas vastustaja töötasu tõendeid

perioodi aprill – juuni 2014 kohta. Maakohus tegi käesolevas asjas otsuse 05. septembril 2014, seega

olid apellatsioonimenetluses esitatud töötasu tõendid vastustajal juba maakohtu otsuse tegemise ajal

olemas. Vastustaja esitas viimase kirjaliku menetlusdokumendi maakohtu menetluses 11. augustil

2014, kuid ei ole sissetuleku suurenemisest kohut teavitanud, vaid väitis jätkuvalt, et tõendid

vastustaja sissetuleku kohta on kohtule esitatud (tl 74). Vastustaja ei ole põhjendanud vastuses

apellatsioonkaebusele, miks ta ei saanud esitada tõendeid esimese astme kohtumenetluses ning miks

ta ei esitanud töötasu tõendeid vastuse koostamisele vahetult eelnenud perioodi, s.o juuli – oktoober

2014 kohta. Samuti ei ole vastustaja põhjendanud, miks ta töötab vaid osalise koormusega ning mis

takistab tal teha tööd täiskoormusega. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus vastustaja enda väiteid

ja tõendeid sissetuleku kohta ebapiisavateks.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist. Vaidlust ei ole, et vastustajal on veel 2 alaealist last. Kuigi kohustatud

isikul teiste ülalpeetavate olemasolu võib olla aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks, ei ole

käesoleval juhul elatise väljamõistmine maksimaalselt 60 euro ulatuses põhjendatud.

11.3. Ringkonnakohus leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka vastustaja

majandusliku olukorra muutumist alates elatise kohta kompromissi sõlmimisest tsiviilasjas nr 2-11-

57398 kuni käesoleva vaidluse tekkimiseni.

Ligi 6 kuud enne kompromissi sõlmimist 10. juuli 2012 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-11-57398

sündis vastustajal noorim laps K.O. (sünd. XXX), millest tulenevalt olid vastustaja võimalused

sissetuleku teenimiseks kompromissi sõlmimise ajal piiratud. Seetõttu oli 2012. aastal kompromissi

sõlmimine elatise summas 60 eurot kuus põhjendatud. Maakohtu otsuse tegemise seisuga on

vastustaja enda poolt avaldatud keskmine sissetulek ca 850 eurot kuus ning ringkonnakohus on

seisukohal, et see võimaldab vastustajal maksta apellandile elatist suuremas ulatuses kui 60 eurot

kuus.

11.4. Maakohus arvestas põhjendatult elatise suuruse kindlaksmääramisel apellandi enda

sissetulekuid summas 210,98 eurot kuus. Kuigi alates 01. juulist 2010 kehtima hakanud

perekonnaseadus ei kehtesta kohtu võimalust vähendada elatis või jätta see välja mõistmata juhul, kui

lapsel on piisav sissetulek (vt kuni 30. juunini 2010 kehtinud PKS § 61 lg 6 p 2), leiab

ringkonnakohus, et lapsetoetuse ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse saamine

apellandi poolt saab käesolevas vaidluses olla elatise vähendamise aluseks.

Pooled ei vaielnud maakohtus, et apellant saab eestkostetoetust 191,80 eurot ja lapsetoetust 19,18

eurot, kokku 210,98 eurot. Toetuste saamise õigus on lapsel ning vastavalt riiklike peretoetuste

seaduse (RPTS) § 1 lg-le 1 on riiklike peretoetuste seaduse eesmärk tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega tuleb elatise

väljamõistmisel arvestada muuhulgas apellandi sissetulekuid ning alates hagi esitamisest tuleks

mõlemal vanemal panustada apellandi ülalpidamisse vähemalt 75 eurot ((359-210)/2).

Alates 01. jaanuarist 2015 hakkas kehtima RPTS uus redaktsioon, mille § 5 lg 4 kohaselt on

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 45 eurot ning § 9 lg 4 kohaselt on eestkostel või

perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse suurus 240 eurot iga eestkostel või perekonnas

hooldamisel oleva lapse kohta. Sellest tulenevalt hakkab apellant alates 01. jaanuarist 2015 saama

toetusi kokku 240+45=285 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on seadusest tuleneva

apellandi majandusliku olukorra muutumisega, mida tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel

arvestada. Apellandile elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kehtivatest toetuste

määradest. Sellest tulenevalt oleks alates 01. jaanuarist 2015 vastustaja ülalpidamisekohustus

apellandi ees 37 eurot ((359-285)/2) kuus. Kuivõrd vastustaja võttis õigeks apellandi nõude 60 euro

ulatuses, tuleb vastustajalt apellandi kasuks mõista välja igakuine elatis 75 eurot alates 07. maist 2014

kuni 31. detsembrini 2014 ning 60 eurot alates 01. jaanuarist 2015.

11.5. Apellant on apellatsioonkaebuses palunud alternatiivselt rahuldada hagi summas 176,74 eurot

kuus alates 07. maist 2014 kuni apellandi 19-aastaseks saamisel jooksva õppeaasta lõpuni ning

summas 200 eurot kuus alates apellandi 19-aastaseks saamisel jooksva õppeaasta lõpust kuni

keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Apellandi alternatiivne nõue

tuleneb apellandi sissetulekute vähenemisest tulevikus.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas vaidluses ei saa arvestada

apellandile toetuste maksmise lõpetamisega jooksva õppeaasta lõpus apellandi 19-aastaseks saamisel.

Ringkonnakohus leiab, et apellandile toetuse maksmise lõpetamise aeg on seaduses kehtestatud korra

järgi tuvastatav ning menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole toetuse maksmise lõpetamisel

uue hagi esitamine elatise suurendamiseks asjaolude muutumise tõttu vastustaja vastu otstarbekas.

RPTS § 5 lg 2 kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival

keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel

makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni. RPTS § 9 lg 2 kohaselt makstakse eestkoste või

perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega toetust selle jooksva

õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Rakvere Ametikooli õppekorralduseeskirja

(elektrooniliselt kättesaadav: XXX) p 25.1. kohaselt algab õppeaasta ametikoolis 1. septembril ja

lõpeb järgmise aasta 31. augustil. Vaidlust ei ole, et apellant saab 19-aastaseks 06. mail 2015. Seega

toimub apellandile toetuste viimane väljamakse augustis 2015. Seega on elatise kindlaksmääramisel

põhjendatud arvestada apellandi sissetulekuga kuni augustini 2015 (vt otsuse p 11.4).

11.6. Kuivõrd eestkoste- ja lapsetoetuse maksmise lõpetamisel vähenevad apellandi sissetulekud

nullini, on põhjendatud jätta kummagi vanema kanda ca pool apellandi põhjendatud kuludest.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et apellandi põhjendatud vajadused on 359 eurot kuus, millest pool

on 179,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust

arvestades on alates 01. septembrist 2015 põhjendatud mõista vastustajalt apellandi kasuks välja

igakuine elatis 175 eurot.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud mõista vastustajalt apellandi kasuks välja igakuine elatis 75

eurot alates 07. maist 2014 kuni 31. detsembrini 2014; 60 eurot alates 01. jaanuarist 2015 kuni

31. augustini 2015 ning 175 eurot alates 01. septembrist 2015 kuni apellandi õpingute lõpetamiseni

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui apellandi 21-aastaseks saamiseni.

12. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Apellandile määratud riigi

õigusabi kulud jäävad riigi kanda.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/