1-15-467/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2015. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-467

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi V.U süüdistus KarS § 424 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav V.U

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX; telef. XXXX; e-post: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXXX Haridus: XXXX Emakeel: XXXX Töökoht või õppeasutus: XXXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, 09.11.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks; väärtegude eest karistatud ei ole Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja Kohtuistungile kaitsjat ei soovinud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.U KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud (kuus) vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 13.01.2015, so 1 eelvangistuspäev karistuse hulka (üks) ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 29 päeva vangistust. (viis) (kakskümmend üheksa)

KarS § 65 lg 2 järgi suurenda käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 09.11.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-10780 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste (kolme) kogumis V.U-le 8 kuud 29 päeva vangistust. (kaheksa) (kakskümmend üheksa)

KarS § 73 lg 5 ja 69 alusel asendada 8 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus 269 (kahesaja kuuekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima (üks) kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §–s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et V.U on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohus määrab, et V.U on kohustatud osalema sotsiaalprogrammis.

Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 lugeda 30 tunni ulatuses üldkasuliku töö tunnid kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega, millest tulenevalt on V.U sotsiaalprogrammis osalemisel kohustatud 1 aastase tähtaja jooksul ära tegema 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) tundi üldkasulikku tööd.

Määrata V.U

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena V.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus aastaks. (üheks)

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 27. veebruaril 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooriaja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist.

KrMS §-de 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3 alusel mõista V.U-lt välja menetluskuluna 293 KrMS § 180 lg 3, § 313 lg (kakssada üheksakümmend kolm) eurot sundraha.

1 p-de 7, 12 alusel määrata, et V.U on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (kaheteistkümne)

Menetluskulu makseinfo Sundraha 293,00 EUR Maksetähtaeg 27.02.2016 Viitenumber 99915700009986 Selgitus Sundraha kriminaalasjas nr 1-15-467 Saaja

Maksuja Tolliamet SEB PANK SWEDBANK EE351010052031000004 EE502200221014193355 NORDEA PANK DANSKE BANK EE401700017002872300 EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka üks päev (13.jaanuar 2015), mille vältel

V.U oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat 5 (viie) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.11.2012 otsusega V.U-le mõistetud karistuse ära kandmata osa - 3 (kolm) kuud vangistust - võrra ja mõista V.U-le ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS §-de 73 lg 4 ja 69 alusel asendada V.U-le mõistetud 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust 269 (kahesaja kuuekümne üheksa) tunnise üldkasuliku tööga, mille V.U on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aastase tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

•

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et V.U onkäitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kuna V.U-le on pandud kohustus osaleda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 8 sätestatud sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Seetõttu on V.U kohustatud 1 aastase tähtaja jooksul ära tegema

239 (kakssada kolmkümmend üheksa) tundi üldkasulikku tööd.

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena V.U-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokuröri abi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.U süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 585 eurot. Samas annab KrMS § 180 lg 3 kohtule õiguse menetluskulu vähendada ning tulenevalt V.U varalisest seisundist, peab kohus põhjendatuks välja mõista vaid 293 eurot sundtraha. Tulenevalt süüdimõistetu sissetuleku suurusest peab kohus põhjendatuks anda süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik