2-13-61702/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Hagi osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2015, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-13-61702 Tsiviilasi Danske Bank A/S hagi Sven Vähi vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

3 384.74 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Danske Bank A/S, rk 61126228, asukoht Taani Kuningriik; esindaja Danske Bank A/S Eesti filiaal, rk 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn; hageja lepinguline esindaja Krista Arraste, OÜ Julianuse Õigusbüroo, krista.arraste@julianus.ee kostja Sven Vähi, ik 38010302721, elukoht XXXX, e-post XXXX . Menetlus kirjalik RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Sven Vähilt (Vähi) Danske Bank A/S kasuks põhivõlg ja intress hagi õigeksvõtu alusel summas 893 (kaheksasada üheksakümmend kolm) eurot 47 senti.

3. Tunnistada kohtuotsus nimetatud ulatuses tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Välja mõista Sven Vähilt Danske Bank A/S kasuks 1 236 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kuus) eurot 17 senti, millest 161.82 eurot on kindlustusmaksete katteks,

9.53 eurot on tasumata rendimaksete katteks ja 1 064.82 eurot on sissenõutavaks muutunud viivise katteks.

5. Jätta rahuldamata Danske Bank A/S hagi Sven Vähi vastu 1 255.10 euro ulatuses.

6. Menetluskulud jätta 13,3 % ulatuses Sven Vähi kanda ning 86,7 % ulatuses Danske Bank A/S kanda.

7. Määrata Danske Bank A/S-i menetluskulude suuruseks 2 462.25 eurot.

8. Jätta rahuldamata Sven Vähi taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks summas 3 337.20 eurot.

9. Välja mõista Sven Vähilt Danske Bank A/S-i kasuks menetluskulude katteks 327 (kolmsada kakskümmend seitse) eurot 48 senti, millelt tuleb maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.03.2006 käenduslepingu nr KÄ- 260316LT, millega käendaja võtab vastutuse kapitalirendilepingust nr 260316LT tulenevate LVI-TÖÖD OÜ (ärinimi muudetud Velmac OÜ-ks) kohustuste täitmise eest, sh liisingumaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 338 013.00 krooni, s.o 21 602.97 eurot. Hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 16.03.2006 kasutusrendilepingu nr 260316LT (edaspidi leping), mille kohaselt liisinguvõtja võttis liisingusse kaubiku Vivaro Van L2 1,9 CDTI (74 kW) 2006 ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.04.2011.

Liisinguvõtja jättis detsembrist 2009 kuni märtsini 2010 tasumata vara rendija intressimaksed vastavalt lepingu maksegraafikus kokkulepitud tähtajale ja vastavalt liisinguvõtjale esitatud arvetele ning kindlustusmaksed vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Hageja edastas 08.03.2010 liisinguvõtjale vara tagastamise nõude. Liisinguvõtja vara ei tagastanud, vara tagastamine ei õnnestunud ka hageja lepingupartneril OÜ-l Reeborn, mistõttu hagejal ei ole olnud võimalik lepingu objektiks olnud sõidukit võõrandada. Lepingu ülesütlemisest tulenevad nõuded on vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga 6 104.52 eurot, tasumata vara rendimaksed 976.02 eurot, tasumata liiklusja kaskokindlustusmaksed kuni lepingu ülesütlemiseni 215.76 eurot, tasumata kindlustusmaksed pärast lepingu ülesütlemist 627.56 eurot, kokku 7923.86 eurot, lisaks intressimaksed 109.15 eurot.

Hageja arvestab viiviseid lepingujärgse viivise määraga 0,5% päevas. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised arvestab hageja alates 08.03.2011 (7 923.86 eurot * 0,5% * 1028 tasumisega viivitatud päeva = 40 728.64 eurot). Hageja vähendab hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 7 923.86 euroni ning loobub täiendava viivise nõudest. Kostja vastustab võla tasumise eest käenduslepingu alusel. Hageja ei tunnista kostja poolt 05.04.2010 tasutud 12 500 Eesti krooni suuruse makse tegemist käesoleva hagi aluseks olevate aegumata arvete tasumiseks.

Hageja on saanud nimetatud summa, kuid ta on selle maksega lugenud kaetuks liisinguvõtja Velmac OÜ poolt hagejale tasumata kohustused perioodil 15.12.2009-04.03.2010, mis tulenesid Velmac OÜ võla tasumise kokkuleppest nr 290429VE, kasutusrendilepingust nr

260316LT ja kasutusrendilepingust nr 270413VE vastavalt hageja poolt lepingute alusel esitatud arvetele. Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele viivise vähendamiseks. Kostja on jätnud oma kohustuse pika aja jooksul täitmata. Viivise väljamõistmine põhivõla ulatuses on kooskõlas kohtupraktikaga ja ei ole vastuolus heade kommetega. Puudub igasugune alus viivise vähendamiseks.

Vaheotsus Kostja esitas hageja kõikidele nõuetele aegumise vastuväite. Tartu Maakohus tegi 15.05.2014 vaheotsuse, millega kohaldas aegumist 6 968.19 euro suuruse põhivõla ja vastavas ulatuses viivise nõudele. Maakohtu vaheotsuse kohaselt olid aegumata hageja nõuded 05.01.2010 arve nr 20100105739 alusel summas 355.15 eurot, 03.02.2010 arve nr 20100208694 alusel summas 355.15 eurot ja 04.03.2010 arve nr 20100307668 alusel summas 354.51 eurot, kokku 1064.81 eurot ning vastavas ulatuses viivise väljamõistmise osas. Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2014 otsusega tühistati maakohtu otsus aegumise kohaldamiseks 627.56 euro suurusele kindlustusmaksete nõudele, muus osas jäeti vaheotsus muutmata. Aegumata on seega põhivõlg 1 692.37 eurot ja vastavas ulatuses viivis.

Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses ei vaidlusta hageja ja Velmac OÜ (endine ärinimi LVI- Tööd OÜ) vahel 16.03.2006 kasutusrendilepingu nr 260316LT sõlmimist ning samal kuupäeval hageja ja kostja vahel käenduslepingu nr KÄ-260316LT sõlmimist. Pärast vaheotsuse tegemist esitatud vastuses tunnistab kostja õigeks hageja aegumata põhinõude 893.47 euro ulatuses. Kostja ei tunnista hageja nõuet aegumata arvete osas summas 798.89 euro, sest 05.04.2010 tegi kostja hagejale makse summas 12 500 Eesti krooni (798.89 eurot). Selgituseks on küll märgitud „rahaline sissemakse“, kuid hageja esitatud arvetel on märgitud sama viitenumber, mis on kostja maksekorraldusel. Nimetatut arvesse võttes on kehtiva põhinõude täpne saldo 893.47 eurot. Kostja on seisukohal, et kasutusrendilepingus kokku lepitud viivise määr 0,5 % viivitatud summalt päevas on ebamõistlikult suur. Viisvisenõue on esitatud rohkem kui 3 aastat pärast aegumata kohustuse (rendimaksete arved) sissenõutavaks muutumist. Kostja palub vähendada viivist VÕS §-s 113 2. lauses sätestatud määrani.

Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

1. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile tunnistanud hageja nõudeid 893.47 euro ulatuses. Kasutusrendilepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt kokku lepitud, kuid tasumata ning aegumata rendimaksed perioodil jaanuar kuni märts 2010 on hagiavalduse kohaselt (976.02 eurot lahutada aegunud 182.17 eurot) 793.85 eurot ja sama perioodi eest on intressi võlg 109.15 eurot, kokku 903 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude kostja poolt õigeks võetud 893.47 euro ulatuses VÕS § 108 lg 1 alusel ning tunnistab kohtuotsuse selles ulatuses viivitamata täidetavaks vastavalt TsMS §-s § 468 lg 1 p 1 sätestatule.

2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja Velmac OÜ (endine ärinimi LVI-Tööd OÜ) vahel sõlmiti 16.03.2006 kasutusrendileping nr 260316LT ning samal kuupäeval sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping nr KÄ-260316LT. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja poolt on kasutusrendileping 08.03.2010 kehtivalt üles öeldud.

3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel saab esitada enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise nõuet VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja poolt esitatud 05.01.2010 arve nr 20100105739, 03.02.2010 arve nr 20100208694 ja 04.03.2010 arve nr 20100307668 alusel tasumata rendimaksete ja intressi hüvitamiseks (903 eurot lahutada õigeks võetud 893.47 eurot) 9.53 euro väljamõistmise nõue kuulub samuti rahuldamisele. VÕS § 88 lg 1 kohaselt võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kostja arvates on ta maksekorraldusel (tl 80) viitenumbri märkimisega määranud ära, millise kohustuse katteks on tasutud 12 500 eurot selgitusega „Sularaha sissemakse“. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ainult viitenumbri märkimisega määranud ära, millise rahalise kohustuse katteks on sissemakse tehtud. Tl 29-34 olevate arvete kohaselt kuulus viitenumbriga 110750530008 tasumisele kasutusrendilepingu 260316LT kuumakse, kindlustusmakse 260316LT-E7, kindlustusmakse 260316LT-E8, kasutusrendilepingu 270413VE kuumakse, kindlustusmakse 270413VE-E3, kindlustusmakse 270413VE-E4 ning suures summas viiviseid varasemalt tasumata arvetelt. Ilma täpsema selgituseta ei ole võimalik aru saada, millist kohustust on kostja soovinud sularaha sissemaksega täita. Hageja esitatud arvestuse kohaselt on hageja lugenud tasutud summa ulatuses kaetuks sissenõutavaks muutunud viivised. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohtupraktika kohaselt hõlmab mõiste „intress“ nii tasu laenuks antud raha kasutamise eest kui ka viivist kohustuse täitmata jätmise korral (viivitusintress). Seega ei ole kostja tasunud maksegraafiku järgset rendimakset enne kasutusrendilepingu ülesütlemist ka õigeks võtmata 9.53 euro ulatuses ning nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.

4. Üldtingimuste (tl 17-21) p 8.1. kohaselt oli liisingueseme kindlustamine ja sellega seotud kulutuste kandmine liisinguvõtja kohustus. Vara pidi olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see on kapitalirendilepingu (?) alusel liisinguvõtja valduses. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et liisinguvõtja kindlustas ise sõiduki. Tulenevalt üldtingimuste punktidest 8.3. ja 8.4. oli hagejal sellisel juhul õigus ja volitus kindlustada liisinguese hageja poolt valitud kindlustusseltsis ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Liisinguvõtjale oli koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, maksete sissenõudmiseks esitati liisingulepingukehtivuse ajal liisinguvõtjale arved koos kasutusrendilepingust tulenevate kuumaksetega (periood jaanuar kuni märts 2010; tl 29- 34). Kostja ei ole vastu vaielnud nimetatud arvete alusel kasutusrendilepingu maksete tasumise kohustusele. Tulenevalt TsÜS §-s 154 sätestatust korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Hageja nõue (215.76 eurot miinus aegunud nõue 53.94 eurot) 161.82 euro väljamõistmiseks kasutusrendilepingu kehtivuse ajal tasumata kindlustusmaksete osas kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel.

5. Pärast lepingu ülesütlemist ei olnud sõiduk enam liisinguvõtja valduses liisingulepingu alusel. Kasutusrendilepingu ülesütlemise ajal 08.03.2010 kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt on kindlustusvõtjaks sõiduki omanik. Liisingueseme kaskokindlustuse lepingu (tl 39) sõlmis samuti liisinguandja, kes lepingu alusel maksis ka kindlustusmakseid. Kohus on seisukohal, et pärast kasutusrendilepingu ülesütlemist ei olnud liisinguvõtja enam kohustatud tasuma kindlustusmakseid, sest selle kohustuse sõiduki omaniku (hageja) eest võttis liisinguvõtja endale lepingu alusel. Lepingu lõppemisel lõppes liisinguvõtja kohustus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-1-07 p 28 kohaselt „Kolleegium märgib, et sõltuvalt kindlustusperioodi pikkusest oleks kostjal olnud õigus ka sellest võrdelisele mahaarvamisele aja eest, mille võrra auto kindlustus kestab edasi lepingu lõppemisele järgneval ajal.“ Hageja nõudel hüvitada pärast kasutusrendilepingu ülesütlemist hageja poolt tasutud kindlustusmaksed summas 627.56 eurot puudub nii lepingust kui ka seadusest tulenev alus. Muid VÕS §-s 3 loetletud võlasuhte tekkimise aluseid ei ole hageja kohtule tõendanud. Sellisel juhul tekib ka küsimus käendaja vastutusest, kes käenduslepingu kohaselt kohustus vastutama kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

6. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude lisaks kostja poolt õigeks võetud 893.47 eurole veel (9.53 +161.82) 171.35 euro ulatuses, kokku 1 064.82 euro ulatuses.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kasutusrendilepingu kohaselt on kokku lepitud viivise määr 0,5000 % võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta (tl 16). Käenduslepingu (tl 15) kohaselt vastutab kostja käendajana muu hulgas ka viivise tasumise eest. Hageja on arvestanud viiviseid põhivõlalt alates 08.03.2011 (hagiavalduse punkt 3.1; tl 7). Kostja ei ole viivise arvestamise perioodi osas vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohtusse esitamiseni möödunud 1028 päeva eest on viivis (1 064.82x0,5 % x 1028) 5 473.17 eurot. Arvestades hageja nõuet välja mõista viivis ainult põhivõla ulatuses ning kohtupraktikat põhivõlga ületava viivise väljamõistmise kohta üksnes erandlikel asjaoludel, mõistab kohus kostjalt välja viivise 1 064.82 eurot.

8. Kohus ei rahulda kostja taotlust viivise vähendamiseks seaduses sätestatud määrani. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus nõustub kostjaga, et 0,5 % suurune viivise määr on ebamõistlikult suur. Kuid arvestades asjaolu, et nii hageja nõude kui ka kohtuotsuse kohaselt on väljamõistetav viivise summa vähendatud põhivõla suuruseni, on isegi hagi kohtusse esitamise ajaks kujunenud viivise määr 5 korda väiksem, so ca 0,1 % päevas. Pärast hagi kohtusse esitamist enam viivist ei lisandu. Kostja ei ole kohtule väitnud ja tõendanud muid asjaolusid, mis annaksid alust viivise määra veel suuremaks vähendamiseks. Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, kuid ei ole nõuet rahuldanud. Seega on kohustuse täitmise ulatus olematu. Kostja ei ole väitnud enda rasket majanduslikku olukorda.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses... TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv

600 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabi kulu 1 262.25 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2 462.25 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud esitatud suuruses põhjendatud. Kohtumenetlus on kestnud üle ühe aasta, kohus on teinud asjas vaheotsuse, mis on apelleeritud ringkonnakohtus. Hageja esindaja on esitanud lisaks hagiavaldusele apellatsioonkaebuse vaheotsusele, sisulised vastuväited kostja vastusele ja seisukoha kirjalikus menetluses. Kostja on esitanud omapoolse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõude summas 3 337.20 eurot. Taotlusele lisatud European Legal Office OÜ arve kohaselt on klient Sven Vähile osutatud kokku 7 konsultatsiooni tsiviilasjas 2-13-61702. Kes S. Vähit konsulteeris, arvelt ei nähtu. Ühtegi esindaja poolt allkirjastatud dokumenti kostja kohtule esitanud ei ole. Hageja esindaja vaidleb vastu kostja õigusabi kuludele, sest kostjal ei ole kohtumenetluses olnud lepingulist esindajat. Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Riigikohtu lahendi 3-2-1-80-11 p 23 kohaselt õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3- 2-1-63-10, p 12). Kostja ei ole tõendanud lepingulise esindaja tegevust kohtumenetluses, esitatud pole ühtegi sellekohast dokumenti, millest nähtuks esindaja isik, seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas väidetud esindaja vastab TsMS §-s 218 lg 1 sätestatud kriteeriumitele. Tartu Ringkonnakohtu vaheotsuse kohaselt on menetluskulude jaotus jäetud määrata Tartu Maakohtule lõpplahendi tegemisel. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jagada proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, tulenevalt TsMS § 163 lg 1 sätestatust. Kohus rahuldab hageja poolt 30.12.2013 kohtule esitatud 15 956.87 euro suuruse nõude 2

129.64 euro, so 13,3 % ulatuses, mistõttu hageja kanda jääb 86,7 % kõikidest menetluskuludest. Kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on seega (2462.25 x 13,3 %) 327.48 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõistetavalt menetluskulult viivise välja mõistmist VÕS §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Esitatud taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik