3-14-52521/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.02.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52521

Haldusasi

V.R.e kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.07.2014 korralduse nr

12.2-3/09229-81 ja 19.09.2014 vaideotsuse nr 6-1/2350-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.R.

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.03.2015.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 10.07.2012 korralduse nr 12.2-3/9229-1 alusel

Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust 2012. a mais.

2. MTA kohustas 23.07.2014 korraldusega nr 12.2-3/09229-81 (edaspidi ka 23.07.2014

korraldus või vaidlustatud korraldus) V.R.t kui Polar Tekstiil OÜ juhatuse liiget vastama

hiljemalt 31.07.2014 kirjalikult küsimustele seoses Polar Tekstiil OÜ poolt 2012. a mais OÜ-

lt Spordi- ja Töörõivad soetatud kaubaga ning selle edasimüügiga OÜ-le PVMP-Ex.

Maksuhaldur pikendas 30.07.2014 otsusega nr 12.2-3/9229-81-1-1 V.R.e taotluse alusel

23.07.2014 korralduse täitmise tähtaega kuni 14.08.2014.

3. V.R. teavitas 21.08.2014 maksuhaldurit, et kasutab seoses kriminaalasjaga nr

13930000093 seadusest tulenevat õigust 23.07.2014 korralduses nõutud teabe andmisest

keelduda.

4. V.R.

esitas

25.08.2014

maksuhaldurile

23.07.2014

korralduse

kehtetuks

tunnistamiseks vaide.

Vaide kohaselt toimub paralleelselt Polar Tekstiil OÜ maksukontrolliga kriminaalmenetlus

asjas nr 13930000093, milles on kahtlustatavateks Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikmed O. T. ja

S. P. ning mis hõlmab perioodi jaanuar 2012-juuli 2013. Seega kattub kriminaalmenetluses

uuritav periood maksumenetluses kontrollitava perioodiga ning kriminaalasja raames

2(5)

uuritakse samade kaupade liikumist, mida kontrollitakse ka Polar Tekstiil OÜ

maksumenetluses. Sellises olukorras tuleb kohaldada põhiseaduse §-s 22 ning Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) §-s 6 sätestatud vaikimisõiguse ja

süütuse presumptsiooni põhimõtteid. Tegemist on samade faktiliste asjaolude tuvastamiseks

toimuvate

omavahelises

konfliktis

olevate

paralleelmenetlustega.

Maksumenetluses

kontrollitava äriühingu ülejäänud kaks juhatuse liiget on kriminaalmenetluses tunnistatud

kahtlustatavateks ning taolises situatsioonis ei saa maksuhaldur nõuda kontrollitava äriühingu

kolmandalt juhatuse liikmelt kaasaaitamiskohustuse täitmist maksumenetluses.

5. MTA jättis 19.09.2014 vaideotsusega nr 6-1/2350-2 vaide rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt otsustab maksuhaldur tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 11

lg-test 1 ja 2, § 59 lg-st 1 ja § 60 lg-st 1, milliseid tõendeid konkreetses asjas koguda, lähtudes

seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest. Maksuhalduri uurimispõhimõttele

korrespondeerib maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus (MKS § 56 lg 1). MKS §-s 64 on

sätestatud erandid, millal isikutel on õigus teabe ja tõendite esitamisest keelduda ning vastava

sätte lg 1 p 6 kohaselt võib keelduda küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või isiku

lähedase õigusrikkumises süüditunnistamist.

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tulenevalt saab enese mittesüüstamise

privileegile tugineda ka juhul, kui süüteomenetlust ei ole veel alustatud, kuid selle alustamine

on tõenäoline ning seejuures peab kohustatud isik põhistama ohtu, et temalt nõutud teavet või

dokumente võidakse kasutada tema enda või tema lähedase süüdimõistmiseks (03.05.2001

otsus J.B. vs Šveits, 08.04.2004 otsus Weh vs Austria, 23.11.2006 otsus Jussila vs Soome).

Seega ei tohi seos nõutud teabe või dokumentide ja isiku enda või tema lähedase võimaliku

süüteomenetluse vahel olla kauge ega hüpoteetiline ning esinema peab reaalne

süüditunnistamise oht. Käesoleval juhul V.R.e ja Polar Tekstiil OÜ suhtes süüteomenetlust ei

toimu, kuid kriminaalasjas nr 13930000093 on esitatud kahtlustused äriühingu ülejäänud

kahele juhatuse liikmele O. T.le ja S. P.le kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise või sinna

kuulumise ning maksukelmuse suures ulatuses toimepanemise eest, kus kahtlustuse sisuks on

muu hulgas see, et Polar Tekstiil OÜ nimel koostatud arvetel näidatud tekstiilitoodete ostu-

müügitehinguid ei ole tegelikult toimunud. Kriminaalmenetluses uuritav periood hõlmab

Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses kontrollitavat perioodi ning maksumenetluses uuritavad

arved-tehingud on muu hulgas üheks kriminaalmenetluse huviobjektiks. Arvestades

vaidlustatud korralduses esitatud küsimuste iseloomu (jaatavate vastuse korral võib selguda

V.R.e aktiivne roll näilike tehingute tegemisel), ei ole põhjust väita, et korralduse täitmisest

saadava teabe seos võimaliku süüteomenetluse vahel oleks ilmselgelt ettenägematu, liiga

kauge või pelgalt hüpoteetiline.

Eeltoodust hoolimata on vaidlustatud korraldus õiguspärane. Nõutud teabe näol on tegemist

Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses väljaselgitamist vajavate oluliste asjaoludega ning V.R.

on isik, kellel võib vastav teave eelduslikult olemas olla. Enese mittesüüstamise privileegi

kasutamine on isiku õigus, mitte kohustus ning maksuhaldur ei saa korralduse andmise hetkel

alati teada, kas isikul on see õigus reaalselt olemas ja kas isik kasutab vastava privileegi

olemasolul õigust vaikida või jätab selle kasutamata. Alles siis, kui korralduse adressaat on

maksuhaldurit õiguse kasutamisest teavitanud ja enda selgitused esitanud, saab maksuhaldur

võtta seisukoha, kas teabe andmisest keeldumine on põhjendatud või mitte ning viimasel juhul

kaaluda korralduse adressaadi suhtes järgnevate konkreetsete sammude astumist (V.R.t on

hoiatatud sunniraha rakendamisest korralduse täitmata jätmise korral). Maksuhalduri

hinnangul saaksid konkreetsed isiku jaoks ebasoodsad tagajärjed (nt sunniraha rakendamine)

V.R.e õigusi reaalselt piirata või rikkuda, kuid need maksuhalduri hilisemad sammud ei

mõjuta kuidagi varasema teabe nõudmise korralduse õiguspärasust ja põhjendatust.

3(5)

6. V.R. esitas kaebuse 23.07.2014 korralduse ja 19.09.2014 vaideotsuse tühistamiseks.

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul toimuvad paralleelmenetlused samade

faktiliste asjaolude tuvastamiseks. Tegemist on kahe oluliselt erineva menetluse samaaegse

läbiviimisega, mis tekitab menetluste omavahelise konflikti. Polar Tekstiil OÜ teised juhatuse

liikmed on tunnistatud kriminaalasjas kahtlustatavateks, mistõttu ei saa maksuhaldur sellises

olukorras nõuda kaebajalt kui Polar Tekstiil OÜ kolmandalt juhatuse liikmelt

kaasaaitamiskohustuse täitmist maksumenetluses. Antud olukorras prevaleerivad põhiseaduse

§-s 22 ning EIÕK §-s 6 sätestatud vaikimisõiguse ja süütuse presumptsiooni põhimõtted.

7. MTA vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja tugineb vaideotsuse seisukohtadele ja lisab

järgmist.

Vaidlustatud korraldus ja vaideotsus vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54, § 55

lg-s 1 ja § 56 lg-s 2 sätestatud haldusakti õiguspärasuse tingimustele, need on vajalikul määral

motiveeritud, mõlemas on märgitud korralduse õiguslik ja faktiline alus ning mõlemad on

selged ja üheselt mõistetavad.

Põhjus kaebajalt teabe küsimiseks tulenes Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme O. T. seletusest,

millest nähtub, et Spordi ja Töörõivad OÜ-lt soetatud kaubaga tegeles ka teine Polar Tekstiil

OÜ juhatuse liige. Kuna peale O. T. olid Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikmeteks S. P. ja V.R.,

tuli maksuhalduril välja selgitada, kumb Polar Teksiil OÜ juhatuse liikmetest tegeles veel

Spordi ja Töörõivad OÜ-lt soetatud kaubaga. Tulenevalt MKS §-dest 59 - 72 ja §-st 11

otsustab maksuhaldur ise, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks kontrolli läbiviimisel teha ja

milliseid tõendeid koguda selleks, et realiseerida uurimispõhimõtet. Seega hindab

maksumenetlust läbiviiv revident kogutud tõendeid iseseisvalt ja otsustab, millises järjekorras

ta toiminguid läbi viib ja milliseid kontrollimise käigus selgunud asjaolusid on vaja täpsustada

või üle kontrollida selleks, et oleks arvestatud kõik asjas tähendust omavad asjaolud. MKS §-s

12 sätestatud kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab maksumenetlust läbiviiv revident, kuidas

on antud maksumenetluse asjaoludest tulenevalt kõige otstarbekam toiminguid läbi viia, et

lõplikult tuvastada kontrollitava perioodi maksukohustus. MKS § 56 lg-st 1 tulenevalt on

maksukohustuslane ja ka tema juhatuse liikmed kohustatud teatama maksuhaldurile kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohalt tähendust.

Seega oli Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige kohustatud andma maksuhaldurile äriühingu

maksumenetluses seletusi.

MKS § 64 võimaldab isikul taganeda kaasaaitamiskohustuse täitmisest. Maksumenetluses

kehtivast uurimispõhimõttest (MKS § 11) tulenevalt peab maksuhaldur sellisel juhul välja

selgitama maksu määramiseks olulised asjaolud muul viisil. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-

60-07 asunud seisukohale, et ka kuriteoga tekitatud maksunõude suurus tuvastatakse

maksumenetluses ja nõutakse sisse maksu- või vastutusotsusega. Seega laieneb

uurimispõhimõte maksuhaldurile ka nn paralleelmenetluste korral. Kriminaalmenetluses nr

13930000093 on kahtlustatavateks Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikmed O. T. ja S. P. Kuni OÜ

PVMP-Ex lõppemiseni oli kahtlustatavaks ka OÜ PVMP-Ex. V.R. ega Polar Tekstiil OÜ ei

ole kriminaalmenetluses nr 13930000093 kahtlustatavaks olnud. Järelikult ei olnud

maksuhalduril alust Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses jätta oma uurimiskohustust V.R.e

suhtes täitmata, kuigi kaebaja seos kriminaalmenetluses nr 13930000093 ei olnud pelgalt

hüpoteetiline. 19.09.2014 vaideotsuses on maksuhaldur asunud õiguspärasele seisukohale, et

maksuhaldur ei saanud vaidlustatud korralduses ette näha, kas V.R. kasutab oma õigust (mitte

kohustust) tugineda MKS § 64 p 6 sätestatud õigusele teabe andmisest keelduda. Kaebaja

andis oma õigusest teabe andmisest keelduda maksuhaldurile teada 21.08.2014 teavituses.

Varasemalt oli kaebaja teabe andmisest keeldunud puhkuse tõttu. Kaebuse esitaja

põhiseaduses sätestatud põhiõiguste rikkumine võinuks aset leida juhul, kui kaebaja oleks

4(5)

teatanud maksuhaldurile oma vaikimisõiguse kasutamisest ja seetõttu kaasaaitamiskohustuse

täitmata jätmisest, millele järgnevalt oleks maksuhaldur asunud rakendama sunnivahendeid

(näiteks sunniraha) või kohaldanud karistust kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise eest

väärteomenetluse reeglite kohaselt. Käesolevas vaidluses selliseid asjaolusid ei esine ja ka

kaebuses selliseid etteheiteid maksuhaldurile ei esitata. Seega ei ole vastustaja rikkunud

kaebaja vaikimisõiguse, enese mittesüüstamise privileegi ega ka süütuse presumptsiooni

põhimõtteid.

8. Kohus selgitas kaebajale 04.12.2014 määruses, et kaebuses märgitud asjaoludel ja

selles esitatud väiteid arvestades ei ole 23.07.2014 korralduse ja 19.09.2014 vaideotsuse

tühistamise nõuded perspektiivsed. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu võimalusele esitada

seniste tühistamisnõuete asemel või neile alternatiivselt nõue keelata enese mittesüüstamise

privileegile tuginedes maksuhalduril 23.07.2014 korralduse täitmata jätmise eest

sunnivahendite kohaldamine. Kaebaja on kinnitanud 04.12.2014 määruse kättesaamist, kuid ei

ole sellele vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja arvates tuleb 23.07.2014 korraldus ja 19.09.2014 vaideotsus tühistada

põhjusel, et kaebajal oli MKS § 64 lg 1 p-le 6 tuginedes õigus 23.07.2014 korralduse

täitmisest keelduda. Selle sätte järgi on õigus keelduda maksuhaldurile teabe ja dokumentide

andmisest isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või tema lähedase

õigusrikkumises süüditunnistamist.

10. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54). Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga,

st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale (HKMS §

158 lg 2 lause 2). Kaebaja ei ole peale MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud vaikimisõiguse

kasutamise soovi esile toonud ühtki muud põhjust, mille tõttu ta peab 23.07.2014 korraldust

õigusvastaseks. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et maksuhaldur ei saanud kaebaja

vaikimisõigusega 23.07.2014 korralduse andmise ajal arvestada, sest kaebaja teavitas

maksuhaldurit selle õiguse kasutamisest esmakordselt alles 21.08.2014 (tl 26) ja täiendas oma

seisukohta hiljem 25.08.2014 esitatud vaides (tl 28). Pärast vaidlustatud korralduse andmist

esitatud vaikimisõiguse kasutamise teade ei muuda korraldust tagantjärele õigusvastaseks.

MTA-l ei ole seadusest tulenevat kohustust enne MKS § 60 lg 1 alusel teabe nõudmist ka

omal algatusel kontrollida, kas korralduse adressaadil esineb alus teabe andmisest

keeldumiseks. MTA on 23.07.2014 korralduses selgitanud õigust keelduda teabe andmisest

MKS § 64 alusel (tl 22). Teabe andmisest keeldumise otsustab pärast maksuhalduri korralduse

saamist isik, kellelt teavet küsitakse ning tegemist on isiku õigusega, mitte kohustusega. Kui

isik soovib enese mittesüüstamise privileegile tugineda, peab isik ise põhistama ohtu, et

andmeid või tõendeid võib kasutada tema või tema lähedaste süüdistamiseks (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-11-495 ja Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 3-09-2921).

Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuse väited alust 23.07.2013 korralduse tühistamiseks.

11. Kaebaja on vaidlustanud ka 19.09.2014 vaideotsuse. Vaideotsuse punktis 14 on

maksuhaldur möönnud, et kaebaja taotlus enese mittesüüstamise privileegile tugineda võib

olla asjaolusid arvestades põhjendatud. Kokkuvõttes ei ole maksuhaldur vaideotsuses kaebaja

taotlusele siiski lõplikku hinnangut andnud põhjusel, et kontrollib vaidemenetluses üksnes

23.07.2014 korralduse õiguspärasust. Maksuhalduri selline seisukoht on kooskõlas MKS §

147 lg-ga 1, mille kohaselt kontrollitakse vaide läbivaatamisel haldusakti õiguspärasust ja

otstarbekust. Kohus on eespool jõudnud vaideotsusega samale järeldusele, et 23.07.2014

5(5)

korraldus ei olnud selle andmise ajal kaebaja märgitud põhjusel õigusvastane. Seega ei anna

kaebaja väited alust ka vaideotsuse tühistamiseks.

12. Kohus märgib täiendavalt, et MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud vaikimisõiguse

põhjendatud kasutamine tähendab põhimõtteliselt haldusakti õiguspärast täitmata jätmist.

Seega olukorras, kus tegemist on sisuliselt õiguspärase haldusaktiga, kuid selle adressaadil on

õigus keelduda küsitud teabe esitamisest, puudub MTA-l õigus haldusakti sundtäita (nt

kohaldada sunniraha). Kohus selgitas kaebajale 04.12.2014 määruses, et kaebuse eesmärgi

saavutamiseks on võimalik esitada seniste tühistamisnõuete asemel või neile alternatiivselt

keelamisnõue vastavalt HKMS § 37 lg 1 p-le 3, st esitada nõue keelata enese mittesüüstamise

privileegile tuginedes maksuhalduril 23.07.2014 korralduse täitmata jätmise eest

sunnivahendite kohaldamine. Kaebaja ei ole täiendavaid nõudeid esitanud ja kohus ei saa

seetõttu kaebuse piiridest väljumata kontrollida, kas kaebajal oli tegelikult õigus enese

mittesüüstamise privileegile tugineda või mitte. Kohus selgitab, et kui maksuhaldur peaks

kaebaja suhtes 23.07.2014 korralduse täitmata jätmise eest kohaldama sunniraha või muid

sunnivahendeid, on kaebajal võimalik vaidlustada need haldusaktid või toimingud kohtus ja

nõuda

edasiste

sunnivahendite

kohaldamise

keelamist.

Maksuhalduri

peab

aga

sunnivahendeid kohaldades põhjendama, miks kaebajal ei ole õigust enese mittesüüstamise

privileegile tuginedes teabe esitamisest keelduda.

13. Kuna kaebuse väited ei tingi vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse tühistamist, jääb

kaebus rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit