2-14-58573/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2015.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-14-58573 Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes ja avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad

Hageja/Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht avalduses: XXX, e-post: XXX); Hageja/Avaldaja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ, asukoht Tulika 19, Tallinn 10613, e-post: aleksandra@stabimer.ee); Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX, XXX); tema lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe, e-post: naisjuristid@gamil.com; Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX), tema esindaja riigi õigusabi korras Ilja Santšev, e-post: ilja@clarusab.ee; Eestkosteasutus: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: Liisi.Raamets-Tunali@tallinnlv.ee) 04.02.2015

hageja XXX, kostja XXX, kostja lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe, KOV esindaja Eve XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXX(avaldaja) ja XXX(puudutatud isik), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss tsiviilasjas 2-14-58573 alljärgnevas:

1.1. Lapsevanemad on kohustatud teineteist vastastikku teavitama lapsega planeeritavatest reisidest väljapoole Eesti Vabariiki, teavitades reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt üks nädal enne reisi algust. Lapsega reisimisel väljaspool Eesti Vabariiki peab lapse emal olema lapse isa kirjalik nõusolek. Lapse ema kohustub lapsega koosviibimise ajal last täielikult üleval pidama (nt toit, huviringid ja meditsiinilised teenused jne). Lapsega koosveedetud aja jooksul ei nõua lapse ema lapse isalt lapse ülalpidamise kohustuse täitmist. Lapsel on ema juures elamise ajal olemas interneti ühendus, mille kaudu on lapsel võimalus isaga suhelda videokõnedes (nt Skype).

1.2. Lapsel on õigus teise kaugel viibiva lapsevanemaga suhelda telefoni, Skype videokõne kaudu vähemalt üks kord nädalas. Lapsevanem peab arvestama, et suhtlusel lapsega arvestataks lapse magamamineku aegasid.

1.3. Lapse sünnipäeval on lapse emal õigus lapsega suhelda. Lapse emal on õigus lapsega isiklikult kohtuda, kui ta teatab kohtumise soovist lapse isale 14 päeva enne lapse sünnipäeva.

1.4. Kui lapse ema tuleb ajutiselt Eestisse, siis (nt puhkuse ajaks), siis on lapse emal õigus lapsega isiklikult suhelda.

1.5. Perekondlikel tähtpäevadel garanteerib lapsevanem, kelle juures laps viibib, lapsele suhtlemisvõimaluse videokõne kaudu.

1.6. Lapsevanemad kohustuvad teineteisele teatama oma puhkused hiljemalt 30. aprilliks. Puhkuste ajal lapse ja lapsevanema koosviibimise ajakava sõlmitakse poolte kokkuleppel. Juhul kui lapse vanavanemad soovivad Eestis viibimise ajal lapsega kohtuda, siis tuleb lapse isale ette teatada 14 päeva enne lapsega kohtumist.

1.7. Lapsevanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid.

1.8. Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.

2. Menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-58573.

4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. XXXesitas Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes ja avalduse lapsega suhtlemiskorra määramiseks. Kohus võttis hagiavalduse 20.10.2015 menetlusse ja määras alaealisele esindaja riigi õigusabi korras. Ühtlasi kaasas kohus tsiviilasja nr 2-14-58573 menetlusse eestkosteasutusena Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu arvamuse andmiseks. Eesti Advokatuur määras alaealise esindajaks Ilja Santševi.

2. 04.02.2015 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled vaidluse osas kompromissini. 10.02.2015 esitas XXX kohtule lepingupoolte vahel digitaalselt allkirjastatud kokkuleppe. Pooled paluvad menetluse tsiviilasjas 2-14-58573 lõpetada, pooltele on menetluse lõpetamise tagajärjed selged. Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

9. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib hagita perekonnaasja menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides, siis jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda.

10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik