1-13-468/255 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-468

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. jaanuari 2015

määrus Vladimir Šlokuni tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

SüüdimõistetuVladimir Šlokun, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 21. jaanuari 2015 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 21.01.2015 määrusega jäeti Vladimir Šlokun talle Viru Maakohtu

15.08.2013 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

V. Šlokun mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 4-aastase vangistusega ja

KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 64

lg-le 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning V. Šlokunile mõisteti

liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus

Viru Maakohtu 06.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 5

aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 06.02.2012

kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud üldkasulikku töö – 193 tunni ulatuses (ehk 3 kuud 7

päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulus 4 aastat 11 kuud ja 15 päeva vangistust.

Karistus lõpeb 21.07.2017.

2. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud

kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras

karistatud 8 korral, sh raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamise soov. Viru Vangla

06.11.2014 andmete seisuga on V. Šlokunil täitmata rahalisi nõudeid summas 7218,66 eurot,

mis võib raskendada esialgset majanduslikku toimetulekut vabaduses, eriti olukorras, kus

isiku elustiil enne vangistust iseloomustab oskamatus majanduslikult toime tulla. Samuti pidas

kohus riskiteguriks kinnipeetava probleeme narkootikumidega. Uued kuriteod pani V. Šlokun

toime katseajal olles. Seega leidis kohus, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik

tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Distsiplinaarkaristuste puudumist pidas kohus küll

positiivseks, ent leidis, et V. Šlokun ei kuulu vabastamisele.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja selle esitaja tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse põhiteesid on järgmised.

3.1

Kohus on jätnud tähelepanuta, et V. Šlokuni puhul on eeldused tingimisi

vabastamiseks täidetud. Tal on garanteeritud töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik ning läbitud on

kõik sotsiaalprogrammid. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab selgelt, et karistuse

eesmärgid on täidetud. Sotsiaalprogrammides omandatud teadmisi oleks võimalik kinnistada

kriminaalhoolduse toetusel tavaelus.

3.2

Ühiskonna õiglustunne saab tõsiselt riivatud, kui narkokuriteo eest karistatud isikud

vabanevad käitumiskontrollita. Käitumiskontroll võimaldab ühiskonnal jälgida, et isik on

asunud paranemise teele ning suudab õigusnorme järgides olla ühiskonna täieõiguslik liige.

3.3

V. Šlokun märgib, et oli nõus kokkuleppemenetlusega, tunnistas oma süüd ja prokurör

küsis talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud. Kokkulepe jäi sõlmimata üksnes põhjusel, et

kaassüüdistatav ei olnud sellega nõus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga V. Šlokuni vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

5. Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et iseloomustuse

kohaselt esineb rida positiivseid asjaolusid, miks annavad aluse kaaluda V. Šlokuni

ennetähtaegset vabastamist – nii on õige, et süüdlane on distsiplinaarkorras karistamata, ta on

läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osaleb programmis Sotsiaalsete oskuste

treening. Samuti õpib ta riigikeelt. V. Šlokunil on elukoht vanaema juures ning tal on

lähedastega head suhted. Eeltoodu ei tähenda siiski, et V. Šlokuni puhul oleks täidetud kõik

ennetähtaegse vabastamise eeldused.

6. Nii on vangla iseloomustuses välja toodud rida riske, mis kaaluvad praegu üle

V. Šlokuni positiivselt iseloomustavad andmed. Nii kannab iseloomustuse kohaselt V. Šlokun

neljandat reaalset vangistust (kokku on teda karistatud 8 korral). Tema kuritegusid

iseloomustab materiaalse kasu saamise soov. Samuti on maakohus näinud V. Šlokuni puhul

riski suurtes rahalistes nõuetes, narkootikumidest sõltuvuses olemisest enne vanglasse

sattumist ning uute kuritegude toimepanemist katseajal olles. Viimane omakorda teeb

kaheldavaks, kas V. Šlokun suudaks alluda kriminaalhooldusele.

7. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et ehkki esineb ka positiivseid asjaolusid (vt p

5), ei kaalu need üle V. Šlokuni negatiivselt iseloomustavat. Kuivõrd maakohtul on õigus jätta

isik vabastamata seoses kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdlase isiku ja tema varasema

elukäiguga, on kohtu määrus seaduslik ja alus selle tühistamiseks puudub.

8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu

21.01.2015 määrus muutmata ja V. Šlokuni määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau