1-12-3390/91 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-12-3390 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. jaanuari 2015

määrus D.M-ile mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik D.M, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 28.01.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-15964 tunnistati D.M süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et kohesele ärakandmisele kuulub 1 kuu vangistust alates 25.01.2011 ning ülejäänud karistust, s.o 11 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui D.M 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 1, 2, 4 alusel määratud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 05.02.2011. Tartu Maakohtu 20.06.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5961 tunnistati D.M süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Tartu Maakohtu 28.01.2011 otsusega kriminaalasjas

nr 1-10-15964 D.M-ile mõistetud 1 aasta pikkuse vangistusega ning kohtuotsuste kogumis mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Tartu Maakohtu 28.01.2011 otsuse

järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 kuu vangistust, arvati liitkaristusest maha ning lõplikuks karistuseks mõisteti D.M-ile 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane

toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 28.06.2011. Tartu Maakohtu 21.05.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3390 tunnistati D.M süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust D.M-ile Tartu Maakohtu 20.06.2011 otsusega

kriminaalasjas nr 1-11-5961 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu pikkuse vangistuse võrra, ning kohtuotsuste kogumis mõisteti D.M-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati talle mõistetud vangistus 1030 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsus jõustus 06.06.2012.

D.M hoidis üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale, mistõttu Tartu Maakohtu

30.05.2014 määrusega pöörati täitmisele temale Tartu Maakohtu 21.05.2012 otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 15 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu lahendiga 27.08.2014. D.M viibib kinnipidamisasutuses alates 20.11.2014.

2. 12.01.2015 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid D.M-i karistuse ülevaatamiseks seoses karistusseadustiku 01.01.2015 jõustunud muudatustega. Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 21.01.2015 määrusega jäeti D.M-ile Tartu Maakohtu 21.05.2012

otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3390 kohtuotsuste kogumis mõistetud lõplik liitkaristus muutmata. Kohtumääruse seisukohad olid järgmised.

3.1 Maakohus, kontrollides D.M-ile erinevate kohtuotsuste järgi mõistetud karistusi ja karistuste aluseks olevaid koosseise, asus seisukohale, et KarS § 5 lg-st 2 tulenev alus

süüdimõistetule Tartu Maakohtu 21.05.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3390

kohtuotsuste kogumis mõistetud lõpliku liitkaristuse muutmiseks puudub. Teiseks leidis

kohus, et kuivõrd muutmata jääb D.M-ile viimase kohtuotsuse järgi mõistetud liitkaristus, siis ei kuulu ülevaatamisele ka Tartu Maakohtu 30.05.2014 määrus, millega pöörati täitmisele D.M-ile Tartu Maakohtu 21.05.2012 otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D.M , kes palub kohtumääruse

tühistamist ja tema karistuse uuesti ülevaatamist. D.M , viidates Tartu Maakohtu 13.01.2015 määrusele kriminaalasjas nr 1-12-1166, leiab, et maakohus ei ole tema karistuse ülevaatamisel tähelepanu pööranud alates 01.01.2015 jõustunud KarS § 69 muudatusele. D.M arvab, et tema puhul peaks samuti arvestama kergema seaduse tagasiulatuvat jõudu ja seda tehes tuleks tema täitmisele pööratud karistus lugeda juba kantuks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab, et Tartu Maakohtu 21.01.2015 määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.

6. Apellatsioonikohus ei pea vajalikuks täiendada maakohtu määruse seda osa, kus kohus

selgitas oma otsustust jätta muutmata D.M-ile Tartu Maakohtu 21.05.2012 otsusega

kohtuotsuste kogumis mõistetud lõplik liitkaristus. Määruskaebusest nähtuvalt esimese

kohtuastme nimetatud seisukohale D.M mingeidki vastuväiteid ei ole.

Ringkonnakohus märgib vaid, et kohtumääruse põhjendused on piisavad ja kooskõlas seadusega.

7. D.M vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus jättis tema suhtes tagasiulatuvalt kohaldamata alates 01.01.2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 muudatuse.

7.1 Ringkonnakohus märgib ja selgitab siin esmalt järgmist.

Tartu Maakohus 30.05.2014, pöörates D.M-ile Tartu Maakohtu 21.05.2012 kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa täitmisele, arvestas KarS § 69 lg-tes 1,

6 sisaldunud põhimõtet, mille kohaselt vastas ühele päevale vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Kuivõrd D.M-ile oli 21.05.2012 otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust (s.o 515 päeva), mis oli asendatud 1030 (515x2) töötunniga ja millest ta tegi ära 519 tundi, siis loeti tema ärakantud karistuseks 260 (519:2) päeva ehk 8 kuud 15 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks jäi vangistus 255 (s.o 515-260) päeva ehk siis 8 kuud ja 15 päeva. Ringkonnakohus märgib, et tehes samad arvutused KarS § 69 lg-te 1, 6 uues redaktsioonis sisalduva ettekirjutuse järgi, kus ühele vangistuspäevale vastab üks tund üldkasulikku tööd,

oleks D.M-i karistus tulnud lugeda ärakantuks, kuivõrd 519 tundi tuleks arvutada suhtega 1:1-le.

7.2 Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumääruses on maakohus õigesti asunud

seisukohale, et alates 01.01.2015 jõustunud KarS § 69 lg-d 1, 6 ei kuulu kohaldamisele

tagasiulatuvalt nende isikute puhul, kelle osas on kohtulahend juba jõustunud. Siinjuures annab juhised karistusseadustiku uue redaktsiooni § 5 lg 2.

7.2.1 KarS § 5 lg 2 esimene lause sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse,

kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Ringkonnakohus leiab, et käsitletav üldkasuliku töö küsimus oleks paigutatav alternatiivi alla „muul viisil leevendab isiku olukorda. Kuivõrd kommenteeritud lause käib aga vaid olukorra kohta, kus kohtulahend

ei ole jõustunud, see käesolevas määruskaebemenetluses D.M-i olukorda käsitlevalt rakendatav ei ole.

7.2.2 KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus

pööratakse täitmisele. Kolmas lause näeb siinjuures aga ette toimimisraamid, andes kaks

võimalust, s.o sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

7.2.3 Ringkonnakohus leiab, et KarS § 5 lg 2 teise ja kolmanda lause puhul oli seadusandja tahe suunatud kahele asjaolule. Esmalt sellele, et karistusest saaksid vabastatud need isikud, kes kannavad karistust teo eest, mis enam ei vasta mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule. Teiseks aga sellele, et nende vangistust kandvate isikute karistused, kes kannavad

karistust määras, mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon

enam mõista ei võimaldaks, saaksid vähendatud uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani. Kui mõistetud karistus (KarS 3. peatüki 1. jao kohaselt on kuriteo eest kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus (§ 44) ja vangistus (§ 45)) jääb seaduse uues redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära piiridesse, siis süüdimõistetu karistust ei vähendata.

7.2.4 Kriminaalkolleegium on eeltoodu põhjal seisukohal, et põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras, kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel,

kas isikule mõistetud karistus jääb ka käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva

paragrahvi sanktsiooni ülemmäära piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse

ümbervaatamiseks alus puudub. D.M-i puhul on maakohus temale erinevate kohtuotsustega mõistetud karistusi ja nende aluseks olevaid koosseise kontrollinud ja neid alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega võrrelnud. Mingeidki aluseid süüdimõistetu karistuse vähendamiseks kohus näinud ei ole, s.o karistused on kooskõlas ka seaduse uues redaktsioonis sätestatud karistusraamidega.

7.3 Märgitud põhjendustel nõustub ringkonnakohus maakohtu määrusest nähtuva seisukohaga, et KarS § 5 lg 2 ei kohaldu tagasiulatuvalt olukorras, kus isiku karistus, mis vastas tema poolt tegemata jäetud üldkasuliku töö tundidele, on täitmisele pööratud jõustunud kohtulahendiga. Asjaolu, et Tartu Maakohus on 13.01.2015 määruses kriminaalasjas nr 1-12- 1166 jõudnud vastupidisele arusaamale, ei muuda apellatsioonikohtu seisukohta ega too kaasa teistsuguse lahendi tegemist, kuivõrd alama astme kohtu positsioon õigusnormi tõlgendamisel ei ole apellatsioonikohtule siduv.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Tartu Maakohtu 21.01.2015 määrus jätta muutmata ja D.M-i määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma Aarne Sarjas Maarika Kuusk