3-13-901/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-901 Haldusasi Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 31. jaanuari 2013. a käskkirja nr 6-2/199 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Egon Jaegeri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Egon Jaegeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 12. märts 2015). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla 31. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 6-2/199 määrati Egon Jaegerile distsiplinaarkaristuseks viis ööpäeva kartserisse paigutamist vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg-s 3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. E. Jaegeri distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et 3. jaanuaril 2013 kella 15.15 paiku jalutuskäigule järgnenud läbiotsimisel, millele eelnevalt oli ametnik andnud võimaluse anda hoiule tarvitamata jäänud sigaretid, leiti E. Jaegeri jope voodri vahel üks sigaret Paramount. E. Jaeger esitas 28. märtsil 2013 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale vaide, kuid Tartu Vangla jättis 24. mai 2013. a vaideotsusega nr 1-11/115-2 vaide rahuldamata. 2. E. Jaeger esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 31. jaanuari 2013. a käskkirja nr 6-2/199 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 2.1. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras alusetult. Kaebaja jope voodri vahelt leiti väidetavalt üks sigaret. Seda ei võetud ära kaebaja juuresolekul, vaid kaebaja jope otsiti läbi ja sigaret leiti,

ilma et kaebaja oleks saanud seal juures viibida. Kaebajale oleks pidanud andma võimaluse keelatud ese vabatahtlikult loovutada. Kõik toimingud teostas ametnik ainuisikuliselt. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et ametnik teostas toiminguid nõuetekohaselt. 2.2. Distsiplinaarkaristuse määramise põhjustanud intsident toimus, kui kaebaja viibis lukustatud kambris vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel. Kaebaja viibis sel režiimil kolme kuu jooksul umbes neljas erinevas kambris kolme erineva venelasega. Seega tegi vangla vastaval režiimil viibimise kaebaja jaoks veelgi raskemaks. 2.3. Kaebaja käis lukustatud kambris viibides pärast jalutuskäikudelt naasmist korduvalt täielikel läbiotsimistel, kuid nende käigus ei leitud talt kunagi keelatud esemeid. Kaebaja ei oleks hakanud riskima, et tuua kambrisse üks sigaret, sest korraga saanuks kambrisse tuua ka näiteks viis sigaretti. Kaebaja eelnevad karistused ei tohi distsiplinaarkaristuse määramisel tähtsust omada. 2.4. Kaebaja jope, mille voodri vahelt sigaret leiti, oli väga vana ja kulunud, seega võis see juhuslikult taskust voodri vahele sattuda. See võis sattuda sinna ka varasemalt, mitte päeval, mil ta voodri vahelt leiti. Kaebajalt ei saanud eeldada, et ta otsiks jalutuskäigult tulles oma jope läbi, sest taskusse vaadates ei näinud ta seal ühtegi sigaretti. 2.5. Kaebajale ei antud võimalust vastuväidete esitamiseks distsiplinaarkaristuse määramise otsusele. Kaebajale tutvustati protokolli 31. jaanuaril 2013 umbes 17.00 paiku, seega oli kaebajal ebapiisavalt aega protokollile vastuväidete esitamiseks, kuna need tuleb esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui protokolliga tutvumisele järgneval tööpäeval. 2.6. Nii distsiplinaarkui ka vaidemenetluse viis läbi üks ametnik, seega ei olnud menetlus õiglane. 3. Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.1. VSkE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust enda juures tubakatooteid hoida. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooteid kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras, kuna jalutuskäigult naasmise järgselt avastati kaebaja jope voodri vahelt üks sigaret Paramount. Kaebaja sõnutsi oli tema jope vooder katki ning ta ei olnud teadlik, et selle vahel on sigaret. Kaebaja on maininud, et ta võis sigareti taskusse unustada ka juba varasemalt. Samas ei ole nimetatud väited usutavad, kuna kaebaja peab oma riideid kontrollima ning jalutama minnes saab kinnipeetav endale viis sigaretti, mille üle on võimalik arvestust pidada. Ilmselt peitis kaebaja sigareti jope voodri vahele sihilikult, et seda hiljem suitsetada või ärilistel eesmärkidel kasutada. 3.2. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väide, et talle ei ole väidetavalt näidatud 3. jaanuaril 2013 koostatud eseme äravõtmise akti. Nimetatud väidet ei ole kaebaja varasemalt esitanud, mistõttu ei ole selle osas vaidemenetlust toimunud. Samas on kaebajale teada antud distsiplinaarmenetluse alustamisest. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt tutvustati kaebajale protokolli ning anti ka võimalus omapoolsete vastuväidete esitamiseks, millega tagati kaebajale õigus olla ära kuulatud. Vangla viis läbi ka vaidemenetluse, kus kaebaja sai samuti oma seisukohti avaldada. Kaebaja ei ole halduskohtule selgitanud, kuidas said väidetavad rikkumised mõjutada distsiplinaarmenetluse tulemit, seega on tegemist paljasõnaliste väidetega. 3.3. Halduskohus leidis, et kaebaja viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine oli proportsionaalne karistus, kuna kaebaja oli ka varasemalt sarnaseid rikkumisi toime pannud. Lisaks oli tegemist kavatsetud teoga. Kuna kaebaja riided on tema juures kambris, oleks ta saanud kontrollida, kas riided on terved. Kui kaebaja teadis, et jope voodris oli auk, on tegemist hooletusega. 3.4. Kaebaja kirjeldatud asjaolud, mis puudutavad kaebaja kartseris viibimist varasemate käskkirjade alusel, kaebaja läbiotsimist ja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal viibimist ühes kambris vene keelt kõnelevate kinnipeetavatega, ei puutu käesoleva kaebuse esemesse. 2

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. E. Jaeger esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.1. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on eksitud menetlusnormide vastu. Kaebaja on jäetud ära kuulamata, talle ei ole antud võimalust esitada vastuväiteid ja lisaselgitusi. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on koostatud samal päeval, kui kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli, mistõttu tal ei avanenudki reaalset võimalust vastuväiteid esitada. 4.2. Kaebaja käitumises on tuvastatud süü, mitte ei ole teda karistatud hooletuse tõttu. Kaebaja kontrollis jalutuskäigult tulles oma jope rinnataskut ning ei leidnud sealt ühtegi sigaretti, seega ei olnud tal midagi ka hoiule anda. Ka ise jopet läbi otsides oleks jäänud märkamatuks, et voodri vahel on üks sigaret. 4.3. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kaebaja süü tõendamist leidnud. Ei ole tuvastatud, et kaebaja peitis tahtlikult oma jope voodri vahele ühe sigareti. Kaebaja jope oli katki ning sigaret võis voodri vahele sattuda täiesti juhuslikult. 4.4. Kaebaja käis lukustatud kambris viibides väga tihti läbiotsimistel ning nende käigus ei leitud talt kunagi keelatud esemeid. Ühe sigareti elusektsiooni toomine ei tasuks end ära, seega ei olnud kaebajal mingit põhjust vangla kirjeldatud viisil käituda. 5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt: 5.1. Kaebaja väited menetlusnormide rikkumise kohta on alusetud. Kui kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli 31. jaanuaril 2013 ja käskkirja 1. veebruaril 2013 ning kui kaebaja oli teadlik, et vastuväited protokollile tuleb esitada viivitamatult või vähemalt protokolliga tutvumisest järgmisel päeval, oli kaebajal vastuväidete esitamiseks vastav aeg olemas. Kaebaja oleks saanud vastuväiteid esitada ka siis, kui talle tuldi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustama. Kuna kaebaja ei väida, et vastustaja oleks keeldunud 1. veebruaril 2013 protokollile esitatud vastuväiteid vastu võtmast, ei olnudki kaebajal neid esitada. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja välja toonud, millised vastuväited tal protokollile esitamata jäid ning mis võisid seega mõjutada distsiplinaarkaristuse määramist. Vaide käskkirjale esitas kaebaja alles 28. veebruaril 2013, seega vajas kaebaja aega, et välja mõelda põhjuseid, miks ta käskkirja vaidlustab. Seega ei olnudki tal koheselt midagi öelda. 5.2. VangS § 63 ei täpsusta süü vormi, seega on alusetu kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud tema süüd. Distsiplinaarkaristuse määramisel piisab ka sellest, kui isik on teo toime pannud hooletusest. Kaebaja antud selgitusest nähtub, et ta oli teadlik, et tema jope vooder on katki, kuid sellele vaatamata pani ta lahtiseid sigarette selle taskusse. Seega võis sigaret sattuda jope voodri vahele kaebaja enda käitumise tagajärjel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 37 ja 37p) ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast (tl 15 ja 15p) nähtuvalt on vangla kindlaks teinud, et kaebaja jope voodri vahel oli üks sigaret. Kuna VSkE § 82 lg 3 ei luba kinnipeetaval enda juures sigarette hoida, on tegemist rikkumisega, mille eest on lubatud määrata distsiplinaarkaristus. 3

8. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluseks olev vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muu õigusakti nõuete rikkumine peab olema süüline. VangS § 63 lg 1 ei täpsusta nõutava süü vormi. Seega on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus nr 3-3-1-24-10, p 11). Järelikult piisab sellest, kui kaebaja käitumises tuvastada hooletus. 9. Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et kaebaja käitumist võib pidada vähemalt hooletuks. Kui kaebaja oli teadlik või pidi teadlik olema sellest, et tema jope on niivõrd katkine, et taskusse pandud asjad võivad sattuda voodri vahele, oleks ta pidanud oma jope olukorrast vanglat koheselt teavitama ning jope taskusse võimaluse korral asju mitte panema või siis hiljem vaatama ega taskust ei ole sattunud voodri vahele esemeid, mis on kinnipeetavale eluruumides keelatud. Kaebaja on nentinud nii seda, et ta oli teadlik, et jope oli katki kui ka seda, et taskusse pandud asjad võisid sattuda jope voodri vahele. Isegi kui kaebaja ei tegutsenud teadlikult sooviga toimetada sel viisil eluruumidesse sigarette, on talle siiski etteheidetav vastavate meetmete võtmata jätmine ja võimaluse loomine, et keelatud esemed satuvad kinnipeetavate eluruumidesse. 10. Distsiplinaarkaristuse määramisel ei oma tähtsust see, et kaebaja väidete kohaselt ei leitud eelnevate läbiotsimiste käigus temalt ühtegi keelatud eset. Samuti on asjas tähtsusetu, et ühe sigareti eluruumidesse toomine ei pruugi olla eriti tulus võrreldes vahelejäämisest tulenevate tagajärgedega. Teisalt kinnitab kaebaja varasem käitumine, et karistusähvardusele vaatamata jätkab ta sarnaste tegude toimepanemist. Nimelt nähtub distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et ka varasemalt on kaebajat analoogsete õigusrikkumiste eest karistatud. Antud haldusasjas käsitletud rikkumisele eelnes sarnane juht ka 11. detsembril 2012 (vt tl 15p). 11. Kaebaja on leidnud, et distsiplinaarmenetluse vältel on esinenud mitmeid eksimusi, mis on kokkuvõttes viinud õigusvastase käskkirja andmisele. Kaebaja hinnangul ei olnud tal piisavalt aega distsiplinaarasjas oma seisukohtade esitamiseks, kuna distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati talle samal päeval, mil koostati distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Viimase sai kaebaja kätte 1. veebruaril 2013. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et kaebajal ei oleks olnud võimalust toimepandud süüteo osas oma seisukohti avaldada. Distsiplinaarasjas koostatud dokumentidest nähtub, et kaebajat teavitati 8. jaanuaril 2013 distsiplinaarmenetluse alustamisest ning talle anti võimalus selgituste andmiseks (vt 28. jaanuari 2013. a distsiplinaarmenetluse protokoll, tl 37; 3. jaanuari 2013. a ettekanne nr 20, tl 38). Võimalust selgitusi anda kasutas kaebaja 9. jaanuaril 2013 (vt tl 39 ja 39p). Seda, et kaebajal ei olnud vahetult enne distsiplinaarasjas lõpliku otsuse langetamist enam täiendavaid asjaolusid lisada, kinnitab ka see, et distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt ei soovinud ta sellega tutvumise järel lisaselgitusi anda (vt tl 37p). Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebaja ei distsiplinaar-, vaideega ka kohtumenetluse vältel välja toonud selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid vangla tuvastatule vastupidist. Isegi kui leida, et distsiplinaarmenetluses võis toimuda teatud minetusi, ei saa haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Praeguses haldusasjas ei ole haldusmenetluse raames taolisi rikkumisi tuvastatud, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühistamise. 12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb E. Jaegeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a otsus muutmata. E. Jaeger oli apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest vabastatud. 4

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5