3-13-1307/60 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. veebruar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1307

Haldusasi

Igor Ostovi kaebus Viru Vangla 01.04.2013. a

käskkirja nr 6-1/376-KP tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. novembri 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Ostovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebaja Igor Ostov

vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Igor Ostovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. novembri

2013. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 12. märtsil 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.04.2013. a Viru Vangla käskkirjaga nr 6-1/376-KP kohaldati kinnipeetav Igor Ostovi

suhtes alates 28.03.2013 kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate julgeolekuabinõudena

eraldi lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Käskkirja kohaselt avaldas kinnipeetav

Aleksandr Hosin, et I. Ostov tuli temalt 200 euro suurust võlga välja nõudma ja lõi teda.

2. Viru Vangla 01.04.2013. a teatise nr 6.-8/11627 kohaselt alustati 01.04.2013

kriminaalmenetlust selle kohta, et 25.03.2013 kella 15.00 ajal lõi Viru Vanglas S8-hoones S7

osakonnas kinnipeetav I. Ostov kaaskinnipeetavat A. Hosinit.

3. Viru Vangla 10.06.2013. a vaideotsusega nr 6-12/128-4 jäeti I. Ostovi vaie 01.04.2013. a

käskkirja nr 6-1/376-KP kehtetuks tunnistamise nõudega rahuldamata.

4. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine I. Ostovi suhtes lõpetati Viru Vangla

26.06.2013. a käskkirjaga nr 6-1/799-KP seoses asjaolude äralangemisega. 14.10.2013. a Viru

Ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetati kriminaalmenetlus I. Ostovi suhtes

kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

5. I. Ostov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 01.04.2013. a käskkirja

nr 6-1/376-KP tühistamiseks.

Kaebuses leidis kaebaja erinevatele seadusesätetele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele

viidates, et üksikvangistuse kohaldamine on õigusvastane, põhjendamata ja

ebaproportsionaalne ning rikub tema inimõigusi.

Lõpetatud kriminaalasjas kogutud tõendid on vastuolus kinnipeetav A. Hosini seletuskirja,

vanglaametnik Toomas Pastaki ettekande ja vaidlustatud käskkirja väidetega.

6. Tartu Halduskohus jättis 08.11.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata ja võttis asja juurde

Viru Ringkonnaprokuratuuri 14.10.2013. a määruse. Kaebaja taotluse kriminaalasja

materjalide väljanõudmiseks ja uurimiseks jättis halduskohus rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt on vaidlusalune käskkiri õiguspärane, kuna on antud selleks

pädevust omava vanglaametniku poolt, käskkirja andmise hetkel kehtinud õigusnormide

alusel ja nendega kooskõlas, proportsionaalne, ilma kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

I. Ostovi puhul piirati täiendavate julgeolekuabinõudega tema õigusi, kuid selleks esinesid

vahetud ja olulised põhjused ning meetme kohaldamine oli taotletud eesmärgi saavutamiseks

sobiv, vajalik ja mõõdukas. I. Ostov on kriminaalasja nr 1-07-2988 kohtuotsuse kohaselt

varem kaaskinnipeetavat rünnanud ja tekitanud talle eluohtliku kehavigastuse. A. Hosini

seletuses esitatud süüdistus ja meditsiiniosakonna tõend tema vigastuste kohta andsid

vanglaametnikele põhjuse arvata, et on tekkinud oht vangla julgeolekule ja teistele

kinnipeetavatele. Kaebajaga vesteldi enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja tal

võimaldati esitada vastuväiteid. Asja materjalidest ei nähtu vangla otsustust mõjutada võinud

kaalutlusvigu ega menetluslikke rikkumisi.

I. Ostovi puhul kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ennetavalt, lähtudes tema

varasemast käitumisest ja püüti hinnata tulevast võimalikku käitumist. Lähtuda ei saa

tegelikult toimunust, vaid oluline on ohu võimalikkus. Kuna kinnipeetavast tulenevate

julgeolekuriskide hindamine ja nende maandamiseks kohaste vahendite üle otsustamine on

üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses, ei saa kaebaja väited ja arvamused

kinnitada, et vanglaametnike hinnang tema kohta oli väär.

Seoses kaebaja viitega piinamisele, märgib kohus, et piinamine ei hõlma seaduslike

sanktsioonide kohaldamisest tulenevaid või nendega juhuslikult kaasnevaid kannatusi. Ka

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt pole täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine reeglina hõlmatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art 3 kaitsealaga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. I. Ostov esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kogus ja hindas halduskohus ebaõigesti tõendeid, kohaldas

valesti õigusnorme ja rikkus kohtumenetluse normi. Kohtu menetlustoimingud viisid tõendite

ühekülgsele kogumisele, mis tingis tõendite ebaõige hindamise ja ebaõige kohtuotsuse

tegemise.

Tartu Halduskohtu otsus ei vasta EIÕK § 6 lg 1 nõuetele, Euroopa Kohtu praktikale ja Eesti

Vabariigi Konstitutsiooni (PS) §-le 3, 24.

Vangla tegevused kaebaja suhtes 01.04.2013. a käskkirja nr 6-1/376-KP alusel on vastuolus

kaalutluspiiride põhimõtetega, haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 4 toodud õiguste üldiste

põhimõtetega, PS §-dega 3, 11, 18, Euroopa komitee piinamise ja ebainimliku või väärikust

alandava kohtlemise või karistamise ennetamise standardite ja praktikaga, Euroopa Liidu

põhiõiguste harta §-dega 1, 4, 52, 53, 54 ja Euroopa Kohtu praktikaga.

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et vastavalt EIK-i praktikale ei ole täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamine reeglina hõlmatud EIÕK art 3 tsooniga. Vastav artikkel

ütleb, et kedagi ei tohi piinata või julmalt ebainimlikult või väärikust alandavalt kohelda ja

karistada.

Haldusmenetluse materjalid, T. Pastaki ettekanne ja A. Hosini seletuskiri ei vasta ütlustele

kriminaalasjas.

8. Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta I. Ostovi apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastuse kohaselt on ekslik kaebaja hinnang nagu oleks asja kirjaliku menetlusega rikutud

EIÕK art 6 lg-t 1. Viidatud sättest ei tulene automaatselt põhimõtet, et lubatav on ainult asja

suuline menetlus. Käesolevas asjas esinesid alused asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

Nõustuda ei saa kaebaja hinnanguga, et täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine on

käsitletav piinamise ja ebainimliku või väärikust alandava kohtlemisena. Ka ei ole täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamine käsitletav apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artiklite ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rikkumisena.

Kaebaja etteheide, et kohus ei võtnud asja juurde kriminaalasja kõiki materjale, on

põhjendamatu. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine ei ole otseses ning vältimatus

sõltuvuses kriminaalmenetluse tulemusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et I. Ostovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 08.11.2013. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks otsuse tühistamisele. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu

järeldustega, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

10. HKMS § 131 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui

kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada

kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi

korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ning vaidluse iseloomu,

sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Seega on

kohtuistungi korraldamine või mitte kohtu kaalutlusõigus. Ringkonnakohtu arvates on antud

juhul halduskohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas ei ole vajalik kohtuistungit korraldada,

kuna asjas on kogutud vajalik hulk tõendeid asja lahendamiseks ja vaidlus on selle üle, kas

vastustajal oli õigus kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid või mitte.

Seega oli halduskohtul kohustus anda oma hinnang ainult täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise seaduspärasusele.

11. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale,

kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab

oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik

teistele isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada

ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas

kaalumisviga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel või meetme valikul

esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

otstarbekust.

12. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-63-09 selgitanud: „Ennetava meetme rakendamine

toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt

hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei

ole oluline, kas kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve

kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda

ex ante vaatlusviisist, st arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne

meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul

ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, st võtta arvesse neid

asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist.“ Antud Riigikohtu seisukohad on

rakendatavad ka käesolevas haldusasjas.

13. I. Ostovi suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid Viru Vangla 01.04.2013. a

käskkirjaga nr 6.-1/376-KP. Selle andmise aluseks oli asjaolu, et 25.03.2013 ründas kaebaja

kaaskinnipeetavat A. Hosinit. Kuna kaebaja oli ka juba varem rünnanud kaaskinnipeetavat ja

tekitanud viimasele eluohtlikke kehavigastusi, siis oli täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine kaebaja suhtes vastustaja arvates vajalik selleks, et ära hoida uute rikkumiste

toimepanemist ja seeläbi ohustada vangla julgeolekut Ringkonnakohus peab vajalikuks

märkida, et vangla kohaldab kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid

haldusmenetluses. Seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine sõltuvuses

kriminaalmenetluse käigust ega tulemusest. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise on õigusvastane ka seetõttu, et kriminaalmenetlus tema

suhtes lõpetati. Ennetava meetme kohaldamise õiguspärasust tuleb hinnata lähtudes meetme

rakendamise ajal haldusorganile teadaolevatest asjaoludest. Seega on asjakohatud kaebaja

viited sellele, et esialgsed seletused ei vasta kriminaalasjas antud ütlustele.

14. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust

ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi,

kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Käesoleval

juhul on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ette nähtud seaduses. Ringkonnakohus

ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine

vaadeldav piinamise või julma ja ebainimliku kohtlemisena. Samuti on kinnipeetaval

võimalik selliste abinõude kohaldamist vältida järgides seadustes ja muudest õigusaktides

sätestatud nõudeid.

Ka muud apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ei ole aluseks halduskohtu otsuse

tühistamisele.

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi