3-13-969/34 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10.02.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-969 Haldusasi A.R. kaebus Maksuja Tolliameti 01.04.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/12694-3 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.03.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.R. Vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja toimikusse Maksuja Tolliameti 07.11.2013. a vastusele lisatud protokollide venekeelse tekstiosa tõlked 2-l lehel.

2. Rahuldada Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 31.03.2014. a otsus osas, milles halduskohus A.R. kaebuse rahuldas, Maksuja Tolliameti 01.04.2013. a maksuotsuse tühistas ning Maksuja Tolliametilt kaebaja kasuks menetluskulud välja mõistis. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A.R. kaebus Maksuja Tolliameti 01.04.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/12694-3 tühistamiseks rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.03.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollis maksude arvestamise ja tasumise õigsust A.R. 25.08.2011, 23.09.2011 ja 07.10.2011 MTA Ida maksuja tollikeskuse ametnike poolt ära

2

võetud Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigarettidelt (68 440 tk) ja alkoholilt (119,5 liitrit) tasumisele kuuluvate maksude osas.

2. MTA tegi 01.04.2013. a muutva tingimusega maksuotsuse nr 12.2-3/12694-3, millega määras tasumisele tollimaksu 926,04 eurot, tubakaaktsiisi 5120,34 eurot, alkoholiaktsiisi 674,97 eurot ja käibemaksu 1747,63 eurot. Muutva tingimuse kehtivusajaks määras maksuhaldur 10 kalendripäeva maksuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Maksuotsus toimetati A.R. kätte 15.04.2013. Maksuotsusega määratud tähtajaks A.R. maksuhaldurile täiendavaid selgitusi ei esitanud.

3. A.R. esitas kaebuse, milles ta palus MTA 01.04.2013. a maksuotsus nr 12.2-3/12694-3 tühistada. Kaebuse põhjendused:

Kaebaja süü on menetluse käigus tõendamata jäänud. Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 27 lg-le 6 on piiri ületades lubatud kaasa tuua teatud kogus sigarette ja alkoholi ning kaebaja on reisi eesmärgil sageli ületanud piiri, mida tõendavad mitu passi. Kuna läbiotsimise aja seisuga kaebaja valduses olev kaup oli legaalselt Eestisse toimetatud, peaks see olema aktsiisivaba ka edasi. Puudub õiguslik alus arvata, et alates mingist kogusest muutub kaup aktsiisiga maksustatavaks. Läbiviidud kriminaalmenetluses jäi samuti tõendamata asjaolu, et kaup oli kaebaja poolt kogutud kaubanduslikul eesmärgil. Seaduses puudub regulatsioon selle kohta, kui palju alkoholi ja sigarette võib isik oma valduses hoida, kui see ei toimu kaubanduslikul eesmärgil. Konfiskeeritud sigaretid ja alkohol on toimetatud Eestisse vastavalt seadusele ja kaubanduslikku eesmärki ei olnud.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 31.03.2014. a otsusega (tl 102-104) A.R. i kaebuse osaliselt ning tühistas MTA 01.04.2013. a maksuotsuse tollimaksu, alkoholiaktsiisi ja käibemaksu osas. Kohus jättis ülejäänud osas A.R. i kaebuse rahuldamata ning mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulude katteks 11,25 eurot. Otsuse põhjendused:

Haldusmenetluse eesmärgiks ei olnud kaebaja süü tuvastamine, vaid tema valdusest leitud kaubalt tasumisele kuuluvate maksude määramine. Viidates Nõukogu 12.10.1992. a määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS) art 202 lg 3 p-le 3 leidis vastustaja põhjendatult, et kaebaja, võttes oma valdusse 25.08.2011, 07.10.2011 ja 23.09.2011 leitud suures koguses Vene maksumärkidega sigarette ning osaliselt Vene Föderatsiooni maksumärkidega ja maksumärgistamata alkoholi, pidi aru saama, et need on toodud kolmandast riigist EÜ-sse ebaseaduslikult. Üldteada asjaolu on, et Eestis liigub Venemaalt pärit salasigarette ja -alkoholi, seega peab isik eeldama maksumärkidelt sellise päritoluga nähtuvate sigarettide ja alkoholi puhul, iseäranis, kui neid pakutakse suures koguses, et need on sisse toodud ebaseaduslikult. Sellise eelduse puhul peab mõistlikult toimiv isik kauba päritolu välja selgitama, vajadusel tehes endale selgeks asjassepuutuvad eeskirjad ning kui pole võimalik veenduda, et kaup on sisse toodud seaduslikult, jätma kauba vastu võtmata. Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb käsitada võlgnikuna kauba osas, mis oli kaebaja poolt võetud valdusse (ostis Narvast) ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt.

Maksuotsusest ei nähtu põhjendusi, miks vastustaja pidas väidetavalt kaebaja poolt Eestisse toodud alkoholi ebaseaduslikuks ning luges selle kauba osas kaebaja võlgnikuks ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt. Maksumenetluses kinnitas kaebaja, et 23.09.2011 tema isa valdusest leitud alkohol on tema oma. Kaebaja selgitas, et nimetatud alkoholi tõi ta osaliselt Eestisse ise, kuna käis varem tihti Venemaal (tl 5), millisele asjaolule viitas kaebaja ka 27.02.2014 kohtuistungil ning lisas, et Venemaal käis ta 300 korda ja iga kord võis seaduslikult pudeli viina tuua ja koguda. Seega ei vasta tegelikkusele maksuotsuse järeldus, et kaebaja ei

3

ole esitanud ühtegi tõendit, et kaubad oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud. Nimetatud kaebaja väide on asjakohane ja võis mõjutada talle tollimaksu määramist. Seetõttu, lähtudes maksumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist, vajas kaebaja väide kontrollimist. Juhul kui kaebaja väide ei leidnud kinnitamist, oleks vastustaja pidanud näitama haldusaktis, missuguste tõenditega on väide ümber lükatud. Haldusaktist ei nähtu uurimistoiminguid ega tõendeid, mis annaksid aluse kaebaja väite ümberlükkamiseks ja kogu konfiskeeritud alkoholist tollimaksu määramise õigsuse kinnitamiseks. Vastustajal oli piisavalt infot, et läbi viia uurimistoimingud kaebaja väidete kontrollimiseks. Vastustaja pidas 23.09.2011 leitud kogu kaupa (alkohol) Eestisse ebaseaduslikult tooduks ja tunnistas kaebaja võlgnikuks ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande alusel, kuid jättis põhjendamata, kuidas ja milliste tõenditega oli kaebaja väide ümber lükatud. Kui vastustaja tuvastaks, et kaebaja tõi iseseisvalt Eestisse alkoholi ja sigarette ning seda oleks tehtud ÜTS art 38-41 ja art 177 mõttes ebaseaduslikult, siis saaks kaebajat võlgnikuna käsitleda ÜTS art 202 lg 3 esimese taande alusel, mida vaidlustatavas haldusaktis kajastatud ei ole. Arvestades, et tollimaks oli määratud kogu konfiskeeritud kaubalt, puudub võimalus tühistada maksuotsus tollimaksu osas osaliselt. Kuna alkoholiaktsiisi ja käibemaksu määramine põhineb ebaõigesti tuvastatud asjaolul (ATKEAS § 22 lg 1 p 2, käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 6 p 1) ning samuti oli määratud kogu kaebajalt konfiskeeritud kaubalt, kuulub maksuotsus tühistamisele ka määratud alkoholiaktsiisi ja käibemaksu osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. MTA esitas 30.04.2014 apellatsioonkaebuse (tl 114-117p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.03.2014. a otsus osas, milles kohus tühistas MTA 01.04.2013. a maksuotsuse ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta A.R. i kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Kohtuotsuse resolutsiooni p-d 2 ja 4 on vastuolus. Maksusummast jäi suurem osa ehk tubakaaktsiis 5120,34 eurot kehtima ja kaebuse rahuldamise proportsioon menetluskulude jaotusel on määratud ebaõigesti.

Kriminaalmenetluses kaebaja tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut, seega on kaebaja omaks võtnud maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise. Halduskohus on jätnud õigustamatult maksuhalduri argumendid tähelepanuta ja pidanud kaebaja kohtuistungil esitatud paljasõnalist väidet selle kohta, et ta on käinud 300 korda Venemaal, kaalukamaks tõendiks, kui maksuotsuse aluseks olevaid tõendeid.

Maksuotsuse p-st 5.1 nähtuvalt alkoholilt tollimaksu ei määratud, kuna tollimaksumäär kange alkoholi puhul on 0%. Seega on väär halduskohtu väide, nagu oleks tollimaks määratud kogu kaebajalt konfiskeeritud kaubalt, mistõttu oli tollimaksu tühistamine kohtu poolt alusetu. Kaebaja valdusest leitud alkohol vastas ATKEAS-is antud alkoholi mõistele ja sellel puudus märgistus (ATKEAS § 11¹), seega oli aktsiis tasumata. Kaebaja puhul on tegemist võlgnikuga ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt ning ATKEAS § 22 lg 1 p 2 kohaselt maksab aktsiisi võlgnik ÜTS-i mõistes. Ka KMS § 3 lg 6 p 1 alusel peab käibemaksu maksma võlgnik ÜTS-i tähenduses. Kaebajale anti piisavalt aega ja võimalusi eelnevas menetluses antud seletuste muutmiseks ja vastavate tõendite esitamiseks, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Halduskohus on viidanud tõendamata asjaolule, kuna kaebaja passe, mille kannete kohaselt võis tuvastada tema Venemaal käimiste arvu, asja materjalide juurde ei võetud. Seega on tegemist kaebaja paljasõnalise väitega, mitte halduskohtu poolt uuritud tõendiga, mistõttu puudus kohtul alus toetuda kaebaja poolt kohtuistungil väljaöeldule.

4

Isiku käsitlemiseks võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 esimese taande kohaselt peab tuvastama, et isiku valduses olev alkohol on tema poolt ebaseaduslikult tolliterritooriumile toodud. Kaebaja 25.08.2011 ja 24.01.2012 seletustest nähtuvalt ei olnud tegemist kaebaja poolt oma tarbeks soetatud ega tema poolt ebaseaduslikult tolliterritooriumile toodud alkoholiga, vaid ta valdas ebaseaduslikult tolliterritooriumile toodud kaupa, mida ta oleks pidanud teadma, kuna tegemist oli Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega või maksumärgistamata alkoholiga. Eluliselt ei ole usutav, et eraisik hoiab oma tarbeks soetatud alkoholi ja tubakatooteid merekonteineris. Halduskohus ei ole maksustamise aluseks olnud dokumente analüüsinud. Maksuotsuses käsitletud tõendite alusel tehtud järelduste põhjal on õige maksuhalduri käsitlus, et kaebaja oli võlgnikuks ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt. Puudus alus viidata ÜTS art 202 lg 3 esimesele taandele. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud tõendeid, mille täielikku või osalist arvestamata jätmist oleks maksuhaldur pidanud maksuotsuses motiveerima. Kaebaja paljasõnalised väited on vastuolus tema poolt kriminaalmenetluses enda süüdi tunnistamisega, kuid halduskohus ei ole viimatinimetatut analüüsinud ega esitanud seisukohta, miks kaebaja omaksvõtt kriminaalmenetluses halduskohtumenetluses aktsepteerimisele ei kuulu.

6. A.R. ei esitanud vastust MTA apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et MTA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

8. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Ringkonnakohus võttis 07.05.2014. a määrusega MTA apellatsioonkaebuse menetlusse ning jättis 25.06.2014. a määrusega A.R. i taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas apellatsioonkaebuse kaebajale. A.R. ringkonnakohtu 25.06.2014. a määrust ei vaidlustanud. Seega on ringkonnakohtu menetluses üksnes MTA apellatsioonkaebus, millest nähtuvalt on vaidlustatud halduskohtu otsust osas, milles A.R. i kaebus rahuldati. Halduskohtu otsuse põhjendustest ja apellatsioonkaebuse väidetest lähtuvalt on ringkonnakohtu hinnangul apellatsiooniastmes põhivaidlus keskendunud küsimusele, kas maksuotsus on kaebajalt äravõetud alkoholilt tasumiseks määratud maksusummade osas õiguspärane või mitte. Ülejäänud osas (s.o kaebajalt äravõetud sigarettidelt tasumiseks määratud maksusummade osas) ringkonnakohus halduskohtu otsuse õigsust ei kontrolli.

9. Alkoholiseaduse (AS) § 4 lg 1 p 6 järgi peab alkohol olema ATKEAS-is sätestatud juhtudel maksumärgistatud. ATKEAS § 49¹ lg 1 kohaselt on alkoholi maksumärgistamine maksumärgi kinnitamine alkoholi müügipakendile ning alkohol maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kaebaja valdusest on 25.08.2011, 23.09.2011 ja 07.10.2011 ära võetud Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega või maksumärgistamata (maksumärkideta või Duty Free märgistusega) kanget alkoholi kokku 119,5 liitrit. Ka ei ole vaidlust selle üle, et äravõetud alkoholi (viin ja viski) puhul on ATKEAS § 12 lg 6 p-st 1 lähtudes tegemist muu alkoholiga ATKEAS mõistes. Eeltoodud kogusest 72,5 liitrit on avastatud ja kinni peetud 25.08.2011 ning

2 liitrit 07.10.2011 kaebaja juhitud sõiduautost Ford Transit (reg.nr XXXXXX ) (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll nr 930011000432/1 ja nr 930011000832 (tl 47-48; 57-58). Lisaks on 45 liitrit avastatud ja kinni peetud 23.09.2011 kaebaja isa P.R. elamust ja krundil asuvast merekonteinerist (vt läbiotsimise protokoll nr 930011000432, tl 51-52p).

5

10. Haldusasja materjalidest ilmneb, et A.R. esitati kriminaalmenetluse raames süüdistus selles, et ta pani toime käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja edasitoimetamise suures koguses (119,5 liitrit), s.o karistusseadustiku § 375 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Viru Maakohtu 14.12.2012. a määruse nr 1-12-10173 (tl 87-88p) kohaselt on kaebaja kriminaalmenetluses tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, kuid kriminaalmenetlus lõpetati kaebaja suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuna prokuröri hinnangul oli A.R. i võimalik õiguskuulekale käitumisele mõjutada kergemate mõjutusvahenditega. Seega ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on teadvalt soetanud, hoidnud ja transportinud 25.08.2011 ja 07.10.2011 sõidukist ning 23.09.2011 tema isa P.R. elamust ja krundil asuvast merekonteinerist leitud ja äravõetud, Eesti Vabariigis käitlemiseks keelatud maksumärgistamata alkoholi kaubanduslikus koguses. Äravõetud alkoholi soetamist, hoidmist ja transportimist kinnitavad kaebaja poolt nii väärteokui ka kriminaalasjas antud ütlused (vt 25.08.2011. a protokoll; 23.09.2011. a protokoll, 07.10.2011. a protokoll, 24.01.2012. a protokoll, 09.02.2012. a protokoll ja 09.03.2012. a protokoll, tl 49-50p, 55-56, 59-60p, 73-74, 75-76, 80-81p). Samuti on kaebaja isa P.R. kinnitanud, et tema elamust ja krundil asuvast merekonteinerist leitud ja äravõetud alkohol kuulus A.R. (vt 23.09.2011. a protokoll ja 15.12.2011. a protokoll, tl 53-54 ja 68-69). Seega ei saa haldusasjas olemasolevaid tõendeid arvesse võttes pidada usaldusväärseks kaebaja väidet alkoholi enda tarbeks toomise kohta. Kaebaja ei ole kohtule ega maksuhaldurile esitanud tõendeid, mis maksuhalduri järeldused ümber lükkaksid. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et äravõetud alkoholi valdajaks oli kaebaja.

11. Alkoholiga seonduvalt on maksuhaldur maksuotsuse p-s 4.1 leidnud, et alkohol toimetati ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult ega olnud Eestis tarbimisse lubatud. Maksuhalduri arvates tõendasid seda Eesti maksumärkide puudumine ja alkoholi ebatavaliselt suur kogus; ka ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud kaup oleks nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et kuna äravõetud alkoholil puudusid Eesti maksumärgid, pidi kaebaja aru saama, et tegemist on ebaseaduslikult kolmandast riigist ühenduse territooriumile toodud kaubaga. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt saaks tuvastada, et äravõetud alkohol on nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri toodud ja nõutavad tolliformaalsused läbinud. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikud isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Seega on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb käsitleda võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt.

12. Kuna kaebajat tuleb käsitleda vaidlusaluse alkoholi suhtes võlgnikuna ÜTS-i tähenduses, on tal imporditollimaksu tasumise kohustus. ÜTS art 4 p 10 esimene taande kohaselt imporditollimaks on tollimaks ja samaväärse toimega maks, mis tuleb tasuda seoses kauba impordiga. ATKEAS § 22 lg 1 p 2 kohaselt maksab aktsiisi võlgnik ÜTS-i mõistes. ATKEAS § 24 lg 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ÜTS-i mõistes. KMS § 3 lg 6 p 1 kohaselt peab käibemaksu maksma võlgnik ÜTS-i tähenduses. KMS § 6 lg 1 p 3 kohaselt on kauba import muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ÜTS-i tähenduses. ÜTS art 202 lg 1 p-i a kohaselt tekib tollivõlg impordil, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. ÜTS art 20 lg 1 kohaselt tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluvad tollimaksud põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Euroopa Nõukogu (EMÜ) 23.07.1987. a määruse nr 2658/87 tariifija statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (tollitariifistik) lisas I sisaldub kombineeritud nomenklatuur (KN), mis 2011. aastal oli kehtestatud Komisjoni (EL) 05.10.2010. a määrusega nr 861/2010.

6

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuotsuse põhjal on võimalik kontrollida tollivõla arvestamise õigsust. Maksuotsuse p-s 4.2 on nimetatud kaebajalt äravõetud alkoholi suhtes KN koodid (KN esimesed neli numbrit on 2208) alamrubriikide lõikes, millisele kaubale rakendub tollimaksumäär 0% kauba tolliväärtusest. Seega on maksuhaldur apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et alkoholi puhul ei ole tollimaksusummat tasumisele määratud (s.o 0 eurot). Maksuotsusega tasumiseks määratud tollimaks on arvestatud kaebajalt äravõetud sigarettidelt (p-d 4.2, 4.3 ja lisa 2), mille üle apellatsiooniastmes vaidlust enam ei toimu. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et tollimaksu summas 926,04 eurot tühistamine halduskohtu poolt on olnud alusetu. Seda arvestades on ka alusetu halduskohtu poolt sigarettide impordi käibemaksu summas 1530,81 eurot tühistamine. Ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toimetatud alkoholilt kuulub tasumisele alkoholiaktsiis summas 674,97 eurot ja impordi käibemaks 216,82 eurot. Maksuotsuse p-st 4.3 ja lisana 1 toodud maksuvõla arvestustabelist nähtub, mille alusel on alkoholi tolliväärtus arvutatud. Seega sisaldab maksuotsus selgeid põhjendusi tolliväärtuse kindlaksmääramise kohta. Maksuotsus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud alkoholiaktsiisi ja käibemaksu määramise osas (p-d 4.3 ja 4.4) ning selles tuuakse ka selgelt välja alkoholilt tasumisele kuuluva maksusumma arvestuse metoodika (p 5.1 ja lisa 1), millega ringkonnakohus nõustub ega pea vajalikuks siinkohal üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja ei ole ka esitanud ühtegi sisulist vastuväidet maksuotsuses toodud alkoholiaktsiisi ja käibemaksu arvestusele.

14. Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt tugines maksuhaldur vaidlusaluses maksumenetluses väärteoasjas nr 930011000432 ja kriminaalasjas nr 11740000230 (nr 1-12-10173) kogutud tõenditele. Kohtupraktikas on tunnistatud maksuja kriminaalmenetluses esinevat võimalust vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks (Riigikohtu 16.01.2003. a määrus nr 3-3-1-2-03, p 10; 06.11.2001. a otsus nr 3-3-1-54-01, p 1). Ühtlasi on leitud, et teises haldusvõi kriminaalmenetluses kogutud tõendid on maksumenetluses kasutatavad ning tõend on lubamatu üksnes juhul, kui tõendite kogumise nõudeid ja korda on oluliselt rikutud (Riigikohtu 16.01.2003. a määrus nr 3-3-1-2-03, p 11). Seega ei ole välistatud väärteoega kriminaalasja protokollide kasutamine maksumenetluses. Samuti sätestab HKMS § 65 lg 1, et kohus võib asja lahendamisel arvestada tõendina ka haldusvõi süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid tõendiks haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas aktsepteeritav maksuhalduri poolt väärteoja kriminaalasja protokollide kasutamine maksumenetluse raames.

15. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei kasutanud kaebaja maksumenetluses temale 05.02.2013. a kontrolli alustamise teatega nr 12.2-3/12694-2 (tl 39-44p) antud võimalust kaasaaitamiskohustuse raames arvamuse või ka uute tõendite esitamiseks. Täiendavate tõendite või vastuväidete esitamise võimalust ei kasutanud kaebaja ka vaidlustatud maksuotsusega määratud muutva tingimuse 10-kalendripäevase kehtivusaja jooksul. HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebuse esitamisel halduskohtusse kaebaja uusi tõendeid ei esitanud. Halduskohtus 27.02.2014 toimunud kohtuistungi protokollist (tl 100-100p) nähtuvalt soovis kaebaja esitada passe, mis tõendavad, mitu korda on kaebaja piiri ületanud. Kaebaja väitel on ta Venemaal käinud 300 korda, ostes iga kord alkoholi oma tarbeks. Halduskohus asus seisukohale, et kuna tõendeid ei esitatud õigeaegselt, siis neid vastu võtta ei saa. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga selles, et kuna tõendid kaebaja piiriületuste kohta puuduvad, on kaebaja vastav väide, sh väide igakordsest alkoholi ostmisest paljasõnaline. Arvestades, et ka varasema haldusmenetluse raames ei ole kaebaja tõendeid enda piiriületuste kohta esitanud, kuigi tal oli

7

selleks võimalus nii kontrolli alustamise teate kui ka muutva tingimusega maksuotsuse kättesaamise järel, tuleb kaebaja vastavad väited tähelepanuta jätta.

16. Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 31.03.2014. a otsuse osas, milles halduskohus rahuldas A.R. i kaebuse, tühistas Maksuja Tolliameti 01.04.2013. a maksuotsuse ning mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab A.R. i kaebuse MTA 01.04.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/12694-3 tühistamiseks rahuldamata. Juhinduvalt HKMS § 108 lg-st 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda. MTA oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud (HKMS § 104 lg 10), mistõttu puudub ringkonnakohtul alus apellatsiooniastmes kantud menetluskulude väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel