3-15-339/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-339 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus G.S.’i (G. S.’i) paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse. Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindajad Karin Muskat ja Margo Peters; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – G.S. (G. S.). Kohtuistungi toimumise aeg 10.02.2015, Tallinn. Resolutsioon Anda luba G.S.’i (G. S.’i) paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse alates 10.02.2015 kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 10.04.2015 (kaasa arvatud). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ning taotluse sisu

1. 09.02.2015 saabus Tallinna Halduskohtule Politseija Piirivalveameti (PPA) taotlus G.S.’i paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse. Taotluse kohaselt pidas PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalve talituse toimkond 09.02.2015 kell 04:20 Pärnu bussijaamas TOKS firma reisibussi Vilnius-Tallinn riikliku järelevalve käigus kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku, G.S.’i, sündinud xx xx xxxx, Venemaal. G.S. esitas isikut tõendava dokumendina kontrolliks Rootsi Kuningriigi varjupaigataotleja kaardi nr xxxxxxxxx, välja antud Migratsionsverket poolt kehtivusega kuni 12/2013. Kodakondsusjärgse riigi (Venemaa Föderatsiooni) kehtiv reisidokument isikul puudub.

Isik toimetati asjaolude selgitamiseks A.H. Tammsaare pst 70, Pärnu linn. Isiku Schengeni alal viibimise seaduslikkuse kontrolliks teostati 09.02.2015 kell 05:28 läbi Lääne prefektuuri korrapidaja kontaktkeskusesse (SIRENE) teabepäring edastamiseks Rootsi Kuningriiki, millele saadi vastus 09.02.2015 kell 07:19, et G.S. ei oma Rootsi Kuningriigi viisat ega elamisluba ning tema elamisloaja tööloa taotlus sai Rootsi Kuningriigi migratsiooniametilt negatiivse otsuse ja isik taheti Rootsi Kuningriigist välja saata, kuid teda ei ole õnnestunud tabada käesoleva ajani.

Isiku suhtes alustati 09.02.2015 kriminaalmenetlus nr xxxxxxxxx, kuivõrd ta saabus grupis koosseisus üle Eesti Vabariigi piiri ebaseaduslikult. Isik saabus 09.02.2015 kell 04:20 Leedu Vabariigist Eestisse liinibussiga Vilnius - Riia - Tallinn (Euro Lines TOKS) ja tal puudus Eesti Vabariiki saabumisel kehtiv reisidokument. Isiku väidete kohaselt oli ta reisinud Rootsist laevaga umbes 4-5 kuud tagasi (täpset aega ei suuda öelda) Eesti Vabariiki Tallinnasse Stockholmist võõra nimega ning sealt edasi bussiga Läti Vabariiki. Läti Vabariigis soovis isik kasutada hambaravi teenust, kuna Lätis oli hammaste korda tegemine odavam kui Rootsis. Linna, kus isik elas, ei mäleta. G.S.’i sõnade kohaselt soovis isik sõita 08.02.2015 Lätist Eestisse ja sealt edasi Rootsi, kuid eksituse tõttu istus vale bussi peale ning sõitis Leedu Vabariiki. Leedus lasi isik osta endale tundmatu isiku poolt bussipileti, et jätkata teekonda Rootsi suunas. Seetõttu on bussipilet V. S.’i nimele. Enda sõnade kohaselt elab isik Rootsis koos abikaasaga (isiku nime ei soovi avaldada), kes samuti esitas varjupaiga taotluse. Rootsis elab isikul 3-aastane tütar. Isiku väitel on tal Rootsis Gzmizitan’i linnas olemas uued dokumendid.

G.S.’il puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, isik ei oma Schengeni viisat ega elamisluba, samuti ei ole ta oma Schengenis viibimise seadustamiseks midagi täiendavalt ette võtnud. G.S.’i suhtes on PPA-l põhjendatud kahtlus, et isik hakkab kõrvale hoidma väljasaatmismenetlusest, ei ole huvitatud tagasipöördumisest kodakondsusjärgsesse riiki ega enda seadustamisest Eesti Vabariigis (PPA lähtub Rootsi Kuningriigi vastuskirjast). Ülaltoodust tulenevalt on PPA seisukohal, et isik ohustab oma seaduserikkumisega Eesti Vabariigi julgeolekut ja avalikku korda ja tema suhtes ei saa kohaldada vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutust, kuna isiku menetluse eest on vastutav vastavalt DUBLINi menetluse kokkulepetele Rootsi Kuningriik.

PPA koostas G.S.’ile 09.02.2015 Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase arvestuskaardi ja isiku kinnipidamise protokolli väljasõidukohustuseja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p-de 1 ja 2, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel.

VSS § 14 lg 2 kohaselt, kui välismaalase suhtes on Schengeni konventsiooni liikmesriik teinud otsuse, millega kohustatakse välismaalast riigist lahkuma ja see otsus on kehtiv ning vabatahtliku lahkumise tähtaeg on lõppenud, saadetakse isik Eestist välja lahkumisettekirjutust tegemata. Selle sätte kohaselt tuleb isik anda üle Rootsi Kuningriigile, kes saaks isikuga vajalikud menetlustoimingud täide viia. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et täiendavate päringute tegemine isikuga seotud asjaolude kontrollimiseks, isikule reisidokumendi taotlemine, reisiplaani koostamine ja sõidupileti broneerimine võtab aega, siis ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, millega seoses palub PPA vastavalt VSS §-le 23 paigutada isik PPA Kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.

2. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde ning selgitas, et ööl vastu 10.02.2015 leidis bussijuht bussist, millega G.S. reisis, istme vahelt kehtiva Armeenia passi G. S.’i nimele, millel on sama isiku pilt, kes nimetab end G.S.’iks. Isik on Rootsi varjupaigamenetluses esinenud G.S.’ina ning Rootsi andmebaasis puuduvad kirjed seonduvalt G. S.’iga. Seega on isiku puhul, kes Eesti Vabariigis kinni peeti, tegemist sama isikuga, kellele Rootsi Kuningriigis keelduti varjupaiga andmisest.

3. Kohtuistungil avaldas G.S. kohtule, et ei vaidle vastu oma väljasaatmisele Rootsi Kuningriiki. Isik kinnitas kohtule, et on G.S. ning selle nimega ka taotlenud Rootsi Kuningriigilt varjupaika. Isik ei tea, et talle oleks Rootsi Kuningriik keeldunud varjupaiga andmisest ning soovib teda riigist välja saata. Pass G. S.’i nimele ei ole tema oma.

Kohtu seisukoht

4. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna G.S.’il puudub nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus.

5. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Asja materjalidest nähtuvalt peeti isik kinni 09.02.2015. Kuna isiku väidete kohaselt elab ta Rootsis (09.02.2015 isiku kinnipidamise protokoll), tegi PPA Stockholmi Interpolile järelepärimise. Saabunud e-kirjast (tl 18) nähtuvalt puudub isikul Rootsis kehtiv viisa või elamisluba, ta on taotlenud seal varjupaika, kuid Rootsi Kuningriik on jätnud selle taotluse rahuldamata ning teinud otsuse isiku väljasaatmise kohta. Isiku väljasaatmine on aga ebaõnnestunud seoses sellega, et isik pole kättesaadav. PPA on alustanud menetlust, et saata isik Eestist välja tulenevalt VSS § 14 lg-st 2. VSS § 14 lg 2 kohaselt saadetakse välismaalane, kelle suhtes on Schengeni konventsiooni liikmesriik teinud otsuse, millega kohustatakse välismaalast riigist lahkuma, ja see otsus on kehtiv ning vabatahtliku lahkumise tähtaeg on lõppenud, Eestist välja lahkumisettekirjutust tegemata.

6. VSS 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad käesoleva seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

PPA taotlusest nähtub, et PPA peab vajalikuks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist nii VSS §

15 lg 2 p-de 1, 2 kui ka 3 alusel. Kohus leiab, et nimetatud alused antud juhul esinevad. Nii on isik selgelt väljendanud, et ta ei soovi Eestisse jääda ning soovib tagasi pöörduda Rootsi. Seega esineb oht, et isik põgeneb enne, kui PPA jõuab lõpule menetlusega isiku Eestist välja saatmiseks (VSS § 15 lg 2 p 1). Ka viitab isiku põgenemisohule asjaolu, et ta ületas Eesti Vabariigi piiri ebaseaduslikult. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole isik soovinud avaldada mitmeid andmeid (n andmed perekonna kohta), mis aitaks kaasa isikuga seotud asjaolude tuvastamisele. Lisaks on G. S.’i passi leidmisega tekkinud kahtlus, et isik on nii Rootsi Kuningriigile kui ka Eesti Vabariigile valetanud oma nime, varjates nii oma tegelikku isikut. Eelöeldu viitab sellele, et isik ei soovi täita kaasaaitamiskohustust (VSS § 15 lg 2 p 2). Viimaseks on PPA märkinud, et isiku tagasipöördumise dokumentide vormistamine ja asjaajamine võtab rohkem aega kui 48 tundi, mis viitab ka VSS § 15 lg 2 p 3 aluse esinemisele.

7. Et isiku Eestist välja saatmine VSS § 14 lg-s 2 sätestatud alusel eeldab rohkem info kogumist Rootsist (isikusamasuse ja menetluste kontrollimine seoses leitud G. S. ’i passiga; Rootsi haldusaktide – keelduv otsus varjupaigataotlusele ja lahkumisettekirjutus - olemasolu ja kehtivuse kontrollimine; lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmisaja kontrollimine; reisiplaani tegemine ja dokumentide vormistamine jms), on selge, et isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul. Kohtu hinnangul on seetõttu isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise pärast seda, kui on olemas selleks kõik vajalikud andmed. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks käesoleval juhul piisavad mh seetõttu, et isikul puudub Eestis igasugune viibimiskoht. Kuigi asjaolu, et isikul ei oleks Eestis kuhugi minna, ei saa olla temalt vabaduse võtmise aluseks, takistaks see ilmselgelt järelevalvemeetmete kohaldamist, kuna VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed on oma iseloomult valdavalt niisugused, mis eeldavad püsiva elukoha olemasolu Eestis.

8. Olemasolevate tõendite põhjal peab kohus isiku väljasaatmist võimalikuks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused tema üle efektiivse järelevalve teostamiseks.

9. Eelöeldu tõttu leiab kohus, et on põhjendatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse, mistõttu rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa G.S.’i kinnipidamiskeskusse paigutamiseks alates 10.02.2015 kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.04.2015 (kaasa arvatud).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik