3-15-141/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-141

Haldusasi

Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

koostada töögraafik

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Martin Villemsi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Martin Villems

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Martin Villems esitas 16. novembril 2014 Tartu Vanglale taotluse endale majandustöödel

osalemiseks kindla töögraafiku koostamiseks. Tartu Vangla jättis vastava taotluse 15. detsembri

2014. a otsusega nr 6-24/8134-2 rahuldamata.

M. Villems esitas taotluse rahuldamata jätmise otsusele vaide, mis jäeti Tartu Vangla 15. jaanuari

2015. a vaideotsusega nr 1-11/574-2 rahuldamata.

2. M. Villems esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks talle töögraafiku

koostamiseks. Kaebuses leitakse, et tööle minekust 5–10 minutit etteteatamine ei lase

kinnipeetaval oma aega planeerida ning tekitab täiendavaid pingeid. Vanglal on teada, milliseid

töid ja millal on vaja teostada, mistõttu on töögraafiku koostamine võimalik.

Koos kaebusega esitas M. Villems taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määrusega jäeti M. Villemsi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt:

3.1. Halduskohus märkis, et kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt

saab kaebuse esitada ainult enda õiguste kaitseks, jätab ta märkused teiste kinnipeetavate õiguste

rikkumise osas tähelepanuta. Lisaks tõi halduskohus välja, et kuigi M. Villems oli tööle määratud

ajavahemikul 24. juuli kuni 31. detsember 2014 ning määruse tegemise hetkeks oli see

ajaperiood möödas, ei välista see kaebaja kaebeõigust kohustamisnõude esitamiseks, kuna

kinnipeetav on kohustatud vanglas töötama ning seetõttu võib vangla kaebaja igal ajal uuesti

tööle määrata. Tööle määramine toimub reeglina mõneks kuuks, seetõttu ei jõuaks kohus ilmselt

selle aja jooksul uue vaide ja kaebuse esitamisel lahendini.

3.2. Riigilõivu seaduse § 60 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu

15 eurot.

3.3. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda HKMS § 110 lg 1

p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1 p-st 1. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub,

et tal on taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud

kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 1,17 eurot [(58,51-56,17):4x2]. Seetõttu tuleb

kaebajat antud haldusasjas pidada maksejõuetuks.

3.4. Maksejõuetuse tuvastamine ei tingi veel kaebajale menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest

vabastamise näol, kuna hinnata tuleb ka kaebuse edulootusi. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1

kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus

võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning

oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral

vangla majandustöödel. VangS § 39 lg 3 sätestab, et vangla majandustöödel töötavat

kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Tartu

Vangla kodukorra p-st 17.1.4. tuleneb, et majandustööle rakendatud kinnipeetav läheb tööle

vastavalt kinnitatud töögraafikule või vanglaametniku korraldusele. Kodukorra p 17.1.5. kohaselt

lähevad kinnipeetavad tööle ja tulevad töölt üldjuhul päevakavas märgitud ajal või töögraafiku

alusel. Halduskohtu hinnangul ei tulene seadusest kohustust töögraafikut koostada. Vastava

graafiku koostamise ebavajalikkust ja võimatust on selgitanud ka vangla oma vaideotsuses. Kui

kinnipeetav määratakse käskkirja alusel tööle, on talle ka selge, millise perioodi jooksul ta on

kohustatud vastavat korraldust täitma. Samuti on vangla päevakavas määratud kindlad

ajavahemikud, millal üldjuhul töötamine toimub. Vajadus teha vanglas majandustöid kaalub

antud juhul üles kaebaja soovi planeerida oma vaba aega. Halduskohus leidis, et lühikest

etteteatamisaega tööle asumiseks ei saa käsitleda ka inimväärikust alandavana Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika valguses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. M. Villems esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a

määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmiseks halduskohtule. Määruskaebuse põhjenduste

kohaselt:

4.1. Tartu Vangla kodukorra p-st 17.1.4. tuleneb, et kinnipeetav asub eelkõige tööle töögraafikus

määratud ajal ning erandjuhtudel võib selleks korralduse anda ka vanglaametnik. Tartu Vangla on

nimetatud normi vääriti mõistnud ning järeldanud, et töögraafikute koostamiseks puudub üldsegi

vajadus.

4.2. Vanglaametnikud kasutavad seda õigusselgusetut olukorda ära ning sunnivad kaebajat

tegema kõiksugu töid suvalistel aegadel.

4.3. Kaebaja määrati käskkirja alusel majandustöödele viieks kuuks. Sisuliselt ei ole nii pika

perioodi jooksul võimalik ette näha, millal täpselt majandustöödele minna tuleb. Selline olukord

seab kaebaja täielikult vanglateenistujate meelevalda.

4.4. EIK on lahendis Hansen vs Norra leidnud, et kaebuste perspektiivituse ajendil kergekäeline

menetlusse võtmata jätmine rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art 6 nõudeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määruses esitatud

seisukohtadega ega pea neid seetõttu vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses esitatud väited ei tingi halduskohtu määruse tühistamist. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Kuigi vangla kodukorra p-dest 17.1.4. ja 17.1.5. võib järeldada, et vangla koostab

töögraafikuid, et panna paika, millal käskkirjade alusel tööle määratud kinnipeetavad reaalselt

tööülesandeid täidavad, ei järeldu sellest, et kinnipeetaval oleks subjektiivne õigus nõuda, et talle

väljastataks käskkirjas märgitud perioodiks töögraafik, kus on detailselt välja toodud, mis

kuupäeval ja kellaajal majandustöid teha tuleb. Vangistusseadusest töögraafiku otsese koostamis

kohustust ei tulene. Nimelt sätestab VangS § 39 lg 3, et vangla majandustöödel töötavat

kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel.

Majandustööd on oma loomult sellised, et nende teostamist ei ole sageli võimalik ette näha,

mistõttu ei saa nende osas alati ka graafikut koostada. Seetõttu on paratamatu, et kinnipeetavatel

tuleb alluda ka vanglateenistuse ametnike korraldustele asuda majandustöödele, kui korralduse

andmise on tinginud praktiline ja kohene vajadus teatud olmeline ülesanne täita.

Eelkõige on töögraafiku väljatöötamine vangla enda jaoks, et planeerida enda ressurssi ning

tagada seeläbi vanglas kehtiva päevakava tõrgeteta järgimine ja korra säilimine. Eelnevat

kinnitab ka Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas p 17.1.5 kohta märgitu: „Töögraafiku eesmärk

on ennekõike töö planeerimine vastavalt vangla vajadusele. Lisaks annab töögraafiku järgimine

võimaluse planeerida ka vanglateenistuse ametnikel oma ressurssi, samuti hallata teavet

kinnipeetavate asukohast ja ajakasutusest.“ Ühtlasi ei ole kinnipeetaval otsest vajadust detailse

töögraafiku saamiseks, kuna vangla päevakavas on selgelt paika pandud ajavahemikud, mil

kinnipeetavad on kohustatud vastava töökohustuse olemasolul olema valmis töötamiseks.

8. EIÕK art 6 lg 1 vastaseks ei saa pidada olukorda, kus kohtul on õigus menetlusabi andmata

jätmist põhjendada kaebuse väheste eduväljavaadetega. Halduskohtu määrusest nähtuvad

asjakohased põhjendused, miks kohus on leidnud, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest

vaatamata viimase majanduslikule olukorrale ei ole õigustatud. Kuigi ka Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 15 lg 1 ls-st 1 tuleneb õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda

kohtusse, ei saa pidada põhiseaduse ja eelnevalt nimetatud konventsiooniga vastuolus olevaks

seda, kui menetlusseadustikus on ette nähtud kaebeõiguse piirangud menetlusabi andmata

jätmiseks kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Nimetatud kaebeõiguse piirangu eesmärgiks on

takistada kohtute ülekoormamist ning hoida kokku ressurssi asjade menetlemata jätmise arvelt,

mille puhul on juba enne asja menetlusse võtmist selge, et kaebusel on vähesed edulootused.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene