1-14-5083/149 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-14-5083

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2015.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 28.01.2015.a ) Kriminaalasja number 1-14-5083 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi

sekretär Viivi Kalme Prokurör Allar Nisu (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

V.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise järelevalvega Süüdimõistetu V.J

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta V.J Vir Maakohtu 13.06.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5083 u mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul,

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK V.J on di tunnistatud Viru Maakohtu 13.06.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- süü

14-5083 KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistuseks on mõistetud 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.02.2013.a kohtuotsuse järgi mõistetud ja tartu Maakohtu 07.02.2014.a määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 21 päeva vangistust võrra ning mõisteti V.J-ile liitkaristus 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. V.J-ile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 23.04.2014.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 02.08.2014.a .

2 (3) Kinnipeetava karistusaeg algas 23.04.2014 13.04.2016.a.

.a ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike

9 sätestatud

2 punktis elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 20.12.2014.a.

12.12.2014.a edastas Tartu vangla kohtule materjalid V.J vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta sitatud materjalidest nähtub,

kinnipeetava V.J elektroonilise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist järelevalve alla.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kir Prokurör jalikult. on seisukohal, et V.J tuleks jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Prokuröril puudub usk, et viimati mõistetud karistus oleks V.J muutnud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on V.J hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis tähendab, et ka kinnipidamisasutuses olles ei ole ta suutnud täielikult järgida sealseid reegleid. Samuti väärib märkimist, et V.J on varasemalt olles kriminaalhooldusel toime pannud uue kuriteo ning rikkunud kriminaalhoolduse reegleid, mis tähendab, et ta ei pruugi olla võimeline ka nüüd ennetähtaegse vabanemise korral järgima talle pandavaid kohustusi.

V.J avaldas kohtuistungil, et soovib . enne tähtaega vabaneda

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike

9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega

2 punktis .

Käesolevaks ajaks on V.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud V.J

võimalikke vabanemisjärgseid elukohti

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxu. Aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald asuv korter vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele. Eluase aadressil xxxxxxxxxxxxxxxkuulub kinnipeetava vanaemale

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nii vanaema, kinnipeetava ema kui ka vend on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused V.J tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Hinnates V.J senist elukäiku nähtub, et ta on omandanud kuritegeliku käitumise juba üpris varakult, olles alaealine. V.J on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kuriteod on olnud seotud vägivallaga. Ka käesolevalt kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, lisandus grupis poolt avaliku korra raske rikkumine vägivallaga. Isik on muuhulgas olnud vägivaldne oma pereliikmete, ema ja vanaema, suhtes. V.J on olnud alkoholilembeline, tarvitanud alaealisena regulaarselt alkoholi. Alkohol on põhjustanud mõtlematut käitumist ning olnud

3 (3)

kuritegusid soodustavaks teguriks. vangistuses alustanud sotsiaalprogrammiga Käesolevalt on ta Eluviisitreening, mis võiks aidata nimetatud probleemi lahendada.

K

uigi V.J on vangistuse järgselt olemas elukoht ja lähedased on lubanud teda toetada, ei ole V.J vabastamine käesoleval juhul põhjendatud. Talle on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses olles, vabastades ta tingimuslikult vangistuse kandmisest (Tartu Maakohtu otsus 1-12-3071 ja Tartu Maakohtu otsus 1-12-1877) või asendades vangistuse üldkasuliku tööga

(Tartu Maakohtu otsus 1-12-9458). Vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, kuriteod, mille eest käesolevat vangistust kannab, on toime pandud erinevate otsustega määrtatud katseajal. Ka nähtub kinnipeetava toimikust, et lisaks sellele, et ta pani toime uued kuriteod, ei järginud ta käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ega pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise tingimustest, mistõttu kohus pööras karistuse täitmisele.

Kohus leiab, et ülalkirjeldatud asjaoludel vangistuses viibiva isiku vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet.

Lisaks puudub kohtul veendumus, et ka senini kantud karistuse jooksul oleks V.J oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral

– suhteliselt lühikese muutnud

vangistuse jooksul on teda kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 20.11.2014.a. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ja millised tagajärjed toob kaasa nende rikkumine.

K V.J tingimisi õike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, enne tähtaega

vabastamine ei ole . Kohtu hinnangul tuleb V.J vangistust käesoleval ajal põhjendatud edasi kanda, osaleda pakutavates programmides ja edasiselt käituda rikkumisi toime panemata. Alles pärast seda saab kohus hinnata, kas muutused ka tegelikult toimunud on ning kas need on püsiva loomuga, mis võimaldaksid ennetähtaegset vabastamist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik