3-14-52916/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52916 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 13. augusti 2014. a käskkirja nr 6-3/1266-D ning sellega seotud toimingutega

tekitatud

mittevaralise

kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt määruse põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 13. augusti 2014. a käskkirja nr 6-3/1266-D kohaselt karistati A. Streltsovi vangistusseaduse § 67 p-le 1 ja Viru Vangla kodukorra p-le 1.12.8 tuginedes kokku 14 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et 14. juulil 2014 keeldus ta nii hommikuse kui ka õhtuse loenduse ajal täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust ning käitus hommikul veel ka ebaviisakalt.

2. A. Streltsov esitas vanglale vene keeles vaide koos kahjunõudega, milles soovis vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist. Võõrkeelse vaide tõlkimisele saatmise taotlusele on ta kirjutanud allkirja selle kohta, et ei ole nõus tõlkimise eest vanglasiseselt isikuarvelt tasuma. Viru Vangla tagastas 21. novembri 2014. a otsusega nr 6-16/247-2 vaide ja 27. novembri 2014. a otsusega nr 6-16/247-3 võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse.

3. A. Streltsov esitas 22. novembril 2014 kaebuse, milles ta palus end vabastada riigilõivu tasumisest ja väitis, et ta nõuab vastavalt kohtu äranägemisele 10 000 euro kuni 25 000 euro suurust hüvitist, sest Viru Vangla karistas teda õigusvastaselt, jättis ta kartseris ilma mitmetest erinevatest õigustest, alandas ja solvas tema inimväärikust ega vaadanud vaiet läbi.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11. detsembri 2014. a määrusega A. Streltsovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebus ei ole kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav.

5. A. Streltsov esitas 20. detsembril 2014 määruskaebuse ja 26. detsembril 2014 määruskaebuse täienduse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2014. a määrus. Ühtlasi palus ta riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

6. Tartu Halduskohus jättis 6. jaanuari 2015. a määrusega rahuldamata A. Streltsovi menetlusabi taotluse HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ning jättis määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest või vaidlustamise korral määruse jõustumisest. Kohus märkis, et vanglalt välja nõutud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebajal ei ole neljal viimasel kuul enne määruskaebuse koostamist olnud mingit sissetulekut, kuid tema vabad rahalised vahendid moodustavad 1. mai 2015 seisuga 292,05 euro suuruse summa, mis on piisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks määruskaebuse esitamiseks nii käesolevas asjas ning võimaldaks riigilõivu tasuda ka kõigis teistes määruskaebuses loetletud asjades. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. Streltsov esitas 11. jaanuaril 2015 määruskaebuse, milles palub kohut vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid ja sissetulek puudub. Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määrus, kuna see on tühine, õigusvastane ja põhjendamata. A. Streltsov märgib, et ta ei ole võimeline tasuma riigilõivu 18 määruse eest, sest tema arvel on 280 eurot, mida ta ei saa ära anda, kuna siis ei ole tal vahendeid hügieenivahendite jmt ostmiseks või elektri eest maksmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ebatäpne on halduskohtu seisukoht, justkui esineks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on kaebajale menetlusabi andmine keelatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole

A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (20. august 2014 kuni 19. detsember 2014) sissetulek oli 0 eurot. Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda veel, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid tasuda, siis on üks HKMS § 111 lgs 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111 lg 1 alusel. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli menetlusabi taotluse esitamise seisuga, s.o 20. detsembril 2014 kontol vaba raha 299,93 eurot, siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Ringkonnakohus parandab siinjuures ilmselged ebatäpsused Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määruse põhjenduste punktides 4 ja 5. Punktis 4 on halduskohus küll õigesti märkinud, et määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot, kuid on ekslikult märkinud vastavasisuliseks sätteks varem kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 571 lg 6. Kehtiva redaktsiooni järgi sätestab kohustuse tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu

15 eurot RLS § 60 lg 6. Punktis 5 halduskohus on ekslikult märkinud kuupäevaks 1. mai 2015, kuid on soovinud märkida selleks kuupäevaks isikukonto väljavõtte väljastamise kuupäeva, s.o 5. jaanuar 2015.

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et kaebajal on järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta hügieenitarbeid. Kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel võiks kohus arvestada elektrile tehtavaid kulutusi, kuna neid on Riigikohus pidanud põhjendatuks kinnipeetava sissetulekust maha arvestada ka HKMS § 112 lg 1 p 1 rakendamisel (Riigikohtu 12. märtsi 2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p 10). Kaebaja isikukonto väljavõttelt perioodi 20. august 2014 kuni 19. detsember 2014 kohta elektri eest tasumist aga ei nähtu, mistõttu on kohtul alust arvata, et kui kaebaja nelja kuu jooksul elektri eest tasunud ei ole, siis tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks on rahapuuduse korral kaebajal võimalik vanglalt hügieenipakki ja riideesemeid taotleda (Viru Vangla kodukorra p-d 11.3 ja 11.4). Eeltoodust tulenevalt ei ole hügieenitarvete ja riideesemete jaoks raha hoidmine hädavajalik. Lisaks on Riigikohus 12. märtsi 2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.

11. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/