2-14-54317/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-54317

Tsiviilasi

T.N. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 30. juuni 2014

otsusele täiteasjas nr 066/2014/535

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.N. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): T.N. (isikukood: xxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

Vastustaja (sissenõudja): J.M. (sünd. xxx) lepinguline

esindaja Deniss Matvejev

Puudutatud isik: kohtutäitur Andrei Krek

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014 määrus muutmata

ja T.N. määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. T.N. esitas 10. juulil 2014 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 30. juuni 2014

otsusele täiteasjas nr 066/2014/535.

Narva kohtutäitur Andrei Krek on alustanud täitemenetluse täiteasjas nr 066/2014/535 sissenõudja

J.M. i poolt 26. märtsil 2014 esitatud täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse

läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 20. juuni 2013 kohtumäärus tsiviilasjas

nr 2-11-23207. Nõude sisuks on kohustada T.N. t üle andma laps D.M. tema seaduslikule

esindajale J.M. Suurbritanniasse tagastamiseks 15 päeva jooksul.

02. mail 2014 T.N. volitatud esindaja teatas kohtutäiturile, et T.N. on valmis vabatahtlikult täitma

kohtulahendit, kuid selle tõttu, et J.M. ei viibi Eestis, pole seda võimalik teha.

27. mail 2014 J.M. i saabumisel Eestisse andis T.N. lapse üle koos lapse passiga Narva Linna

Sotsiaalabiameti ametnike juuresolekul. 28. mail 2014 kinnitas J.M. kirjalikult, et laps koos lapse

passiga on J.M. üle antud (tl 13). Kohtutäitur lõpetas 09. juuni 2014 otsusega täitemenetluse

täiteasjas nr 066/2014/535.

J.M. esitas kohtutäituri 9. juuni 2014 otsusele kaebuse, mille kohtutäitur rahuldas 30. juuni 2014

otsusega. Kohtutäitur leidis, et last ei antud J.M. üle täitedokumendi täitmiseks, vaid

juhtumiplaani täitmiseks. „Juhtumiplaani lisa I“ kohaselt oli 27. maiks 2014 kavandatud lapse

üleandmine isale koos lapse passiga, et avada lapsele arveldusarve. Seega ei ole täitedokument

täidetud.

T.N. leidis, et kohtutäitur rikkus formaliseerituse printsiipi ja tõlgendas valesti Narva

Linnavalitsuse esindaja poolt koostatud „Juhtumiplaani“ tähendust. Samuti ei nimetatud otsuses,

millises konkreetses täitetoimingus osales plaani koostaja selle koostamisel, ja jättis selgitamata,

missugust konkreetset ametitoimingut ta teostas 27. mail 2014. Lisaks ei teinud kohtutäitur

täitetoimingut isiklikult.

2. Kohtutäitur Andrei Krek palus jätta T.N. kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur põhjendas, et

juhtumiplaani tuleb käsitleda TMS § 179 lg 1 korras täitemenetlusse kaasatud spetsialisti

sekkumisena täitemenetlusse (osalemisena täitemenetluses). Kuna seadus eeldab, et kohtutäituril

puuduvad eriteadmised lastega suhtlemiseks, tuleb menetlusse kaasata vastavate teadmistega

ametnik, kelle kohustuseks on oma teadmisi rakendada ning kohtutäitur peab eespool mainitud

ametniku arvamust arvestama täitetoimingute planeerimisel või sundtäitmise läbiviimisel.

Juhtumiplaani sisust tuleneb selgelt, et selle eesmärgiks on kohanemisperioodi kehtestamine J.M.

i ja D.M. suhete normaliseerimiseks. Juhtumiplaani punktis 2 on toodud probleemi kirjelduses

viide alustatud täitemenetlusele.

Kohtutäitur leiab, et ta peab andma hinnangu sellele, kas 27. mail 2014 lapse üleandmist

sissenõudjale võib käsitleda nõude täitmisena või mitte ning selline hinnang ei ole vastuolus

formaliseerituse printsiibiga. Lapse üleandmise eesmärk on ette nähtud täitedokumendiga, seega

selle kontrollimine on kohtutäituri pädevuses. Kohtutäitur leiab, et laps anti sissenõudjale üle mitte

Suurbritanniasse

tagastamiseks,

vaid

arvelduskonto

avamise

eesmärgiga

vastavalt

juhtumiplaanile.

3. J.M. vaidles T.N. avaldusele vastu. T.N. andis lapse 27. mail 2014 üle J.M. ele, kuid last ei

antud üle Suurbritanniasse tagastamiseks, vaid Narva linna esindaja Julia Forstimani poolt 26. mail

2014 koostatud juhtumiplaani täitmiseks. Kohtutäitur tõlgendas õigesti juhtumiplaani tähendust ja

TMS § 179 lg-t 1.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014 määrusega jäeti rahuldamata sissenõudja taotlus

täitemenetluse nr 066/2014/535 jätkamiseks tagatise vastu. T.N. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki

30. juuni 2014 otsuse peale täiteasjas nr 066/2014/535 jäeti läbi vaatamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Avalduse läbi vaatamata jätmise osas põhjendas kohus, et kaebuse esitaja eesmärk on tuvastada,

et ta täitis Viru Maakohtu 20. juuni 2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-23207 nõuetekohaselt

ja andis lapse isale üle Suurbritanniasse tagastamiseks, seega rahuldas nõude, kuid isa ei viinud

last Suurbritanniasse, vaid tagastas kaebajale. Maakohus leidis, et kuna kaebaja eesmärki ei saa

saavutada kaebuse esitamisega kohtutäituri otsuse peale, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Maakohus selgitas, et kaebuse esitajal on võimalik saavutada tema

poolt soovitud eesmärk, esitades kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221

lg 1 alusel. Samuti on menetlusosalistel lähtudes TsMS § 480 lg-st 1 õigus taotleda kohtult muuta

Viru Maakohtu 20.06.2013 määrust tsiviilasjas nr 2-11-23207, kui määruse aluseks olevad

asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud.

TAOTLUSED JA SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBEMENETLUSES

5. T.N. esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu ning

palub määruse avalduse läbi vaatamata jätmise osas tühistada ja teha asjas uus määrus, millega

lahendada asi sisuliselt.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohtul TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi

vaatamata jätmisel kõrgendatud põhjendamiskohustus, mida maakohus ei ole nõuetekohaselt

täitnud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on eksinud põhjuse ja tagajärje osas.

Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsus seoses kaebuses nimetatud asjaoludega, mitte tuvastada

nende asjaolude puudumist või olemasolu. Määruskaebuse esitaja arvates ta on valinud oma

õiguste kaitseks kohase õiguskaitsevahendi (hagita menetlus), millega on taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

6. J.M. esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada määrus menetluskulude

jaotuse osas. Viru Maakohtu 8. jaanuari 2015 määrusega jäeti J.M. i määruskaebus menetlusse

võtmata, kuna J.M. ei tasunud määruskaebuselt riigilõivu ja teatas, et loobub määruskaebuse

esitamisest.

Lisaks taotles J.M. T.N. määruskaebuse läbivaatamise osas menetluse kiirendamist, kuna antud

asi on seotud 20. juuni 2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-23207 täitmisega ja sellest sõltuvad

alaealise lapse D.M. i huvid.

7. J.M. esitas 5. veebruaril 2015.a kirjalikud seisukohad T.N. määruskaebuse kohta, milles leidis,

et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses on esitatud

materiaalõiguslikke vastuväiteid täitedokumendis sisalduvale nõudele, mida ei saa kohtutäitur

lahendada. Maakohtu määrus on põhjendatud.

J.M. palub võtta ringkonnakohtul seisukoht, kas Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014.a määruse

jõustumisel on võimalik jätkata täitemenetlust täiteasjas nr 066/2014/535. Puudub selgus, kas

täitemenetlus on peatatud automaatselt kohtutäituri otsusele kaebuse esitamisel või kui

täitemenetlust ei ole peatatud, siis miks võib kohtutäitur jätkata täitemenetlust alles käesolevas

asjas tehtava lahendi jõustumisel. J. M palub kohtul otsustada täitemenetluse jätkamine.

Täitemenetluse jätkamise otsustamine on kohtu pädevuses sarnaselt esialgse õiguskaitse

rakendamisega. J. M palub pöörata kohtumäärus viivitamatule täitmisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Viru Maakohtu

13. oktoobri 2014 määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse lõppjäreldustega, mistõttu T.N. määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

9. Maakohus on õigesti leidnud, et T.N. eesmärgiks kaebuse esitamisel on lugeda tuvastatuks, et

ta on täitnud Viru Maakohtu 20. juuni 2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-23207

nõuetekohaselt ja andnud lapse isale üle Suurbritanniasse tagastamiseks. Määruskaebuse esitaja

soovib seega asjaolu tuvastamist, et ta on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud. T. N ei pea

endale etteheidetavaks asjaolu, et isa ei viinud last Suurbritanniasse, vaid tagastas lapse juba

üleandmise päeval kaebajale.

Õige on maakohtu määruses märgitu, mille kohaselt juhul, kui kaebuse esitaja soovib tugineda

asjaolule, et ta on täitedokumendist tuleneva kohustuse täitnud, oleks kohane esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud.

10. Samas ei vaidlusta määruskaebuse esitaja asjaolu, et laps D.M. viibib faktiliselt endiselt tema

juures. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-23207, mis on

täiteasjas nr 066/2014/535 täitedokumendiks, omab kestvat ja mitte ühekordset toimet. Seega ei

saa lapse ajutist üleandmist tema isale käsitada täitedokumendis sätestatud kohustuse

nõuetekohase täitmisena.

Ringkonnakohus jääb oma 17. oktoobri 2014 määruses tsiviilasjas nr 2-11-45 väljendatud

seisukoha juurde, et käesoleval ajani ei saa lugeda täidetuks Viru Maakohtu 20. juuni 2013 määrust

tsiviilasjas nr 2-11-23207, millega kohustati T.N. t andma laps D.M. üle tema seaduslikule

esindajale J.M. Suurbritanniasse tagastamiseks 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest

alates. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik ning pärast kohtuotsuse jõustumist

tuleb kohtuotsust täita (TsMS § 457 lg 1, § 461 lg 1). Nimetatu kohaldub ka määrusele (TsMS §

463 lg 2).

11. Ringkonnakohus nõustub ka kohtutäituri põhjendustega, mille kohaselt nähtub lapse

üleandmise eesmärk (Suurbritanniasse viimiseks) täitedokumendist ja hinnangu andmine, kas

lapse üleandmise eesmärk on realiseeritud, ei lähe käesoleval juhtumil vastuollu täitemenetluse

formaliseeritusse põhimõttega. Seega on kohtutäitur õigesti leidnud, et menetlust täiteasjas

nr 066/2014/535 tuleb jätkata.

Kuigi määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks annab formaalse aluse asjaolu, et kohtutäituri

tegevuse peale esitatava kaebusega ei ole üldjuhul võimalik tuvastada, et täitedokumendis sisalduv

kohustus on nõuetekohaselt täidetud, nähtub käesoleval juhul asja materjalidest, et ka sisuliselt

puuduks alus kaebuse rahuldamiseks. Asjaolude kohaselt ei ole lapse üleandmine toimunud viisil,

mis oleks võimaldanud saavutada 20. juuni 2013.a kohtumääruses märgitud eesmärki, s.o

võimaldada isal naasta koos lapsega Suurbritanniasse.

12. Kolleegium märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on lapse isal J.M. il lapse D.M. i suhtes

piiranguteta hooldusõigus. Seevastu lapse vanaema, T. N, suhtes ei ole vaatamata toimunud

kohtumenetlustele tehtud lahendit, millega oleks määratud kindlaks lapse ja vanaema vahelise

suhtlemise kord (võimalus selleks on tuletatav PkS § 126 lõikest 4 ja § 143 lõikest 4). Seega on

lapse isal muuhulgas õigus otsustada lapse elu- ja viibimiskoha küsimusi. Isa kui hooldusõiguslik

isik võib otsustada ka jätta lapse edaspidi veel mõneks ajaks vanaema juurde (kokkuleppel

vanaemaga), kuid see ei välista isa õigust asuda hiljem koos lapsega elama mujale.

Täitedokumendist ei tulene iseenesest isa kohustust siirduda koheselt koos lapsega

Suurbritanniasse.

Eeltoodut arvestades ei saaks pidada perspektiivikaks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamist, kuivõrd täitedokumendiga T. N pandud kohustus on ilmselgelt täitmata.

13. Maakohus jättis lõppkokkuvõttes T. N kaebuse põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

14. J.M. ’i taotlustega seoses märgib ringkonnakohus järgmist.

Täitemenetluse aluseks on täitedokument, s.o Viru Maakohtu 20. juuni 2013.a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-23207. Nimetatud tsiviilasjas taotles avaldaja (J. M) ka määruse viivitamata täidetavaks

tunnistamist, millise taotluse maakohus jättis rahuldamata.

TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates

jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on hagita perekonnaasjades kehtestatud erand

TsMS § 478 lg-s 4 sätestatud üldnormist, mille kohaselt hagita menetluses tehtud kohtumäärus

hakkab sõltumata jõustumisest kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata alates selle

teatavakstegemisest isikutele, kelle kohta määrus on vastavalt selle sisule tehtud. Selle erisuse

eesmärgiks ongi vältida muuhulgas olukordi, kus jõustumata lahendite alusel muudetakse

alaealiste laste elukorraldust, mille puhul hiljem võib selguda vajadus varasema olukorra

taastamiseks või veelkordseks muutmiseks.

Hagita menetluses tehtav kohtumäärus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub TsMS

§ 478 lg 3 ja § 466 lg 3 koostoimes siis, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata

või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Käesoleval

juhul on Viru Maakohtu 20. juuni 2013.a määrus tsiviilasjas nr 2-11-23207 jõustunud ning seetõttu

puudub alus lahendada selle määruse viivitamata täidetavaks tunnistamise küsimust.

15. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise korral on kohtutäituril TMS § 46 lg 2 p 1 alusel

õigus täitemenetlus peatada. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks teinud

otsustuse täitemenetluse peatamise kohta. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates lugeda täiteasjas nr

066/2014/535 täitemenetlus jätkuvaks ning ühtlasi puudub vajadus täitemenetlust formaalselt

uuendada (TMS § 47 lg 2). Seadus ei näe kohtule ette võimalust kohustada kohtutäiturit tegema

konkreetseid täitetoiminguid, vaid kohtutäituri kohustus võtta viivitamata tarvitusele kõik

seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks tuleneb seadusest (TMS § 8). Kuna aga

TMS § 46 lg 2 p 1 alusel on kohtutäituril õigus tema tegevuse peale kaebuse esitamisel

täitemenetlus peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni, siis on ka Tartu

Ringkonnakohtu 17.10.2014.a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-11-45 lähtutud eeldusest, et

täitemenetlus on peatatud kuni käesolevas asjas (2-14-54317) tehtava lahendi jõustumiseni.

Ringkonnakohus märgib siiski, et kuna käesolevas asjas ei ole kohtutäitur ringkonnakohtule

teadaolevalt teinud otsustust menetluse peatamise kohta, saab täitemenetluse lugeda kestvaks ning

kohtutäitur ei ole täitemenetluse jätkamisel seotud tsiviilasjas nr 2-14-54317 tehtava lõpplahendi

jõustumisega. Käesolevas asjas kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse kohta tehtava lahendi näol

ei ole tegemist täitedokumendiga.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks otsustada käesoleval juhul täitemenetluse jätkamist tagatise

vastu TMS § 218 lg 2 alusel. Nimetatud sätet ei saa pidada kohaseks menetluse puhul, mille

esemeks on alaealise lapse üleandmine vanaemalt lapse isale. Tagatise andmise eesmärgiks on

hüvitada võlgnikule täitemenetlusega tekitatav võimalik kahju.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/