1-12-11435/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-12-11435

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 12. jaanuari 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.G, määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus muutmata ning B.G määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.G tunnistati Tartu Maakohtu 29. novembri 2012. a otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust B.G-le Harju Maakohtu 26. novembri 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 7 kuu 29 päeva vangistuse, võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust. Harju Maakohtu 26. novembri 2009. a otsusega tunnistati B.G süüdi KarS § 25 lg 2 – § 113 järgi ning teda karistati vangistusega 6 aastat 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli

2010. a otsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu 26. novembri 2009. a otsus kuriteo kvalifikatsiooni osas ja tehti uus otsus, millega tunnistati B.G süüdi KarS § 118 p 1 järgi. Mõistetud karistus jäeti muutmata. Praegu kannab B.G karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 29. november 2012 ja lõpp 28. oktoober 2015. Süüdimõistetut võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 3. detsembrist 2014.

2. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2015. a määrusega jäeti B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1 B.G on praeguseks ajaks muulhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning mitte vähem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne eeldus süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Lisaks on möödunud kuus kuud Tartu Maakohtu 21. mai 2014. a määruse jõustumisest, millega jäeti B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Seega on täidetud ka VangS § 76 lg-st 2 tulenev formaalne alus süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja käitumine vangistuse kandmise ajal aga ei võimalda kohtu arvates hetkel B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

2.2 B.G isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on B.G aastatel 1999 kuni 2012 kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Seega on B.G olnud kuritegelikult üsna aktiivne. Uue kuriteo pani B.G toime ajal, mil ta oli

Viljandi Maakohtu 4. mai 2005. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi vabastatud, s.o katseajal. Vaid mõned päevad pärast Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2008. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist pani B.G toime uue raske isikuvastase kuriteo. Süüdimõistetu pani uue kuriteo toime ka vangistuse kandmise ajal. Selline B.G varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks määratava katseaja edukuse.

2.3 Nii uue kuriteo toimepanemine vangistuse kandmise ajal kui ka arvukate distsiplinaarrikkumiste toimepanemine osundab asjaolule, et B.G ei ole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. Kohus viitab siinkohal Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määruses asjas nr 3-1-1-91-06 (punktis 8.1) avaldatud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine.

2.4 Sotsiaalprogrammide läbimine, osalemine vangla tööhõives majandusabitöölisena ja kutseõppes ning soov elada edaspidi seaduskuulekalt on B.G positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need aga ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Kuna B.G ei suuda endiselt hoiduda korrarikkumistest, ei ole ärakantud karistusaeg ega vanglas läbitud taasühiskonnastavad tegevused oma eesmärke ilmselt veel saavutanud. B.G isikust tuleneda võivaid riske ei maanda piisavalt ka tema allutamine teatud ajaks elektroonilisele valvele.

3. B.G esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. B.G hinnangul on tema õigusi rikutud, sest kohtunikul oli määrus juba enne istungit tehtud. Kohus ei kuulanud üldse tema seisukohti. B.G sõnul ei ole ta Tartu Vanglas seaduserikkumisi toime pannud. Ta möönab distsiplinaarkaristuste olemasolu, kuid leiab, et toimepandud rikkumised on väheolulised. B.G on vanglas läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja omandanud eriala. Vabaduses on tal olemas kindel eluja töökoht. B.G hinnangul vabastatakse palju raskemaid kuritegusid toime pannud isikuid vangistusest tingimisi enne tähtaega. B.G aga ei ole kedagi tapnud ega vigaseks löönud, kuid ikkagi ei vabastata teda ennetähtaegselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei lükka B.G määruskaebuses esitatud seisukohad ümber maakohtu otsustust jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastupidi, määruskaebuses esitatud seisukohad ja tehtud avaldused üksnes kinnitavad kohtu veendumust, et B.G ei ole kantud karistusest mingisuguseid järeldusi teinud ega mõistnud oma tegude tõsidust ja tähendust. B.G seisukohad on ennastõigustavad. Süüdimõistetu sõimab kaebuses nii Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kui ka prokuratuuri ega pea oma kuritegusid kuigi tõsisteks. Samuti märgib B.G, et ta ei ole kedagi tapnud ega vigaseks löönud. Samas kannab süüdimõistetu liitkaristust muuhulgas KarS

§ 118 p 1 järgi, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht elule. Selliste B.G kaebuses esitatud avalduste valguses puudub kohtul alus arvata, et kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu oleks valmis alustama vabaduses seaduskuulekat elu.

6. Maakohus on süüdimõistetut vabastamata jättes põhjendatult tuginenud tema varasemat elukäiku iseloomustavatele asjaoludele. B.G on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses viibib ta juba neljandat korda. Nii mitmel korral karistatud isiku puhul oleks kergemeelne arvata, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam. Seda enam, et

B.G ei ole ka vanglas suutnud käituda õiguskuulekalt, vaid teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kohus möönab, et B.G on vanglas osalenud ka taasühiskonnastavates tegevustes, s.o osalenud sotsiaalprogrammides, töötanud ja omandanud eriala, ent tema käitumine ei peegelda nende tegevuste positiivset mõju. Olukorras, kus kinnipeetav ei teadvusta endale oma süütegude tõsidust, ei saa kohus olla veendunud, et vabaduses viibides ei jätkaks ta kuritegude toimepanemist.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid B.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

8.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Paavo Randma