1-11-7711/163 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-7711

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 12. jaanuari

2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne

tähtaega

vangistusest

vabastamiseks

elektroonilise järelevalve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdimõistetu Ragnar Abarenkovi (Abarenkov)

kaitsja advokaat Ott Lepmets, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Ragnar

Abarenkovi kaitsja määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo

Lepmets & Nõges kasuks 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) advokaat Ott Lepmetsa poolt

süüdimõistetu Ragnar Abarenkovile määruskaebemenetluses määratud korras kaitse

teostamise eest.

3. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja Ragnar Abarenkovilt.

Ragnar Abarenkovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a

EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700002145 ja selgitus „Ragnar Abarenkov 1-11-

7711 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 24.01.2012 otsusega mõisteti Ragnar Abarenkov süüdi KarS §

184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.04.2011 mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 4 aasta 5 kuu 20 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks

liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.

Karistusaja algus 31.03.2011 ja lõpp 27.09.2018.

2. Tartu Maakohtu 12.01.2015 määrusega jäeti R. Abarenkov vangistusest tingimisi

ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused

olid järgnevad.

2.1. Maakohus leidis, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja tema

eelnev elukäik ei võimalda hetkel R. Abarenkovit vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastada.

2.2. Maakohus märkis, et karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on

R. Abarenkovit kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Eeltoodust järeldas

maakohus, et R. Abarenkov on olnud kuritegelikult aktiivne. Maakohus märkis ka, et

Tartu Maakohtu 22.12.2008 määrusega vabastati R. Abarenkov Tartu Maakohtu

22.04.2003 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni 22.06.2013. Katseaeg aga ebaõnnestus, kuna R. Abarenkov rikkus

katseajal käitumiskontrolli nõudeid (lahkus elukohast kriminaalhooldusametniku

loata, tarvitas narkootilist ainet), mistõttu pöörati vangistus täitmisele. Karistuse

täitmisele pööramisel tuli R. Abarenkov kuulutada tagaotsitavaks, kuna tema asukoht

polnud teada. Lisaks pani R. Abarenkov katseajal toime uue raske

rahvatervisevastase kuriteo – suures koguses narkootilise aine käitlemise. Maakohus

märkis, et selline R. Abarenkovi varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue

määratava katseaja edukuse.

2.3.

Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, soov elada edaspidi

seadusekuulekalt, kindel elukoht ja lähedaste toetus on R. Abarenkovit positiivselt

iseloomustavad asjaolud. Need ei kaalunud aga maakohtu hinnangul üles seda

negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Maakohus leidis, et on otstarbekas, et

karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks R. Abarenkov positiivseid nihkeid oma

käitumises kinnistada. Maakohus, arvestades veel kanda jääva karistusaja pikkust,

leidis, et R. Abarenkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja on

kohtul võimalik läbi vaadata ka edaspidigi.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. Tartu Maakohtu 12.01.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu

R. Abarenkovi kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 12.01.2015 määruse ja

vabastada R. Abarenkov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt põhjalikult hinnanud KarS §

76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Maakohus on üksnes pealiskaudselt märkinud, et

käesoleval juhul on R. Abarenkov katseajal pannud toime raske rahvatervisevastase

kuriteo. Kaitsja on seisukohal, et kohus oleks pidanud analüüsima ka R. Abarenkovi

poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning tema osalust ja süüd nimetatud teo

toimepanemisel ning hindama seeläbi kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnale.

3.2. Kinnipeetava varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal

analüüsides on maakohus arvestanud üksnes asjaoludega, et kinnipeetavat on

kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning kinnipeetaval puuduvad

distsiplinaarkaristused. Kaitsja hinnangul on siinkohal oluline asjaolu, et kinnipeetav

on varasemalt ühel korral ka ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla

vabanenud ja elektroonilise järelevalve perioodil ei olnud kinnipeetaval probleeme

oma kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega.

3.3. R. Abarenkov on motiveeritud töötama, kuid tulenevalt diagnoositud kroonilisest

psoriaasist ei luba vangla tal tööd teha. Eeltoodu tõttu on praegusel juhul välistatud

ka töötamine ja raha teenimine ning seeläbi võlgnevuste tasumine. Olukorras, kus

kinnipeetav vabastatakse elektroonilise järelevalve alla, on võimalus töötada ning

asuda nõudeid likvideerima. Kinnipeetava enda sõnul diagnoositud haigus tal töö

tegemist ei sega.

3.4. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla

võimaldab kinnipeetaval paremini taasühiskonnastuda. R. Abarenkovil on vabaduses

olemas lähedased, kes on nõus teda igati toetama ja abistama. Vangla

iseloomustuse kohaselt teevad lähedased pingutusi kinnipeetavale töökoha

leidmiseks ning kinnipeetav ise on igati motiveeritud töötama.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

R. Abarenkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise

järelevalve alla, ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib

vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu R. Abarenkovi kaitsja

määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna siiski alust maakohtu määruse

tühistamiseks ja R. Abarenkovi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise järelevalve alla. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta R.

Abarenkov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime

pandud kuriteo raskusele, iseloomule, süüdlase isikule ja varasemale elukäigule, on

põhjendatud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et R. Abarenkovil puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb R.

Abarenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuriteo

iseloomu ning isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on

varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud ning kes ei täitnud

käitumiskontrolli nõudeid, pani katseaja jooksul toime uue kuriteo, mistõttu tuli

kuulutada ta tagaotsitavaks, ei saa hinnata tema varasemalt elukäiku arvestamata.

Oluline on lisada, et isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitsmel korral

ning R. Abarenkov kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Eeltoodu näitab,

sealhulgas varasem katseaja kohaldamine, et isik ei ole varasemalt mõistetud

karistustest järeldusi teinud ning oma käitumist muutnud.

8. Ringkonnakohus leiab, et narkootikumidega seotud süüteo ning varasemalt

toimepandud kuriteo eest mõistetud liitkaristusest on kinnipeetav käesolevaks ajaks

ära kandnud liiga vähe, et teda, arvestades ka varasemat elukäiku ning karistatust,

käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest

vabastada. Ringkonnakohus märgib, et R. Abarenkov on vangistuses käitunud

korrektselt ning reegleid järgides. Siiski tuleb isikul edaspidigi vangistuses korrektselt

käituda

ning

õiguskuulekat

käitumist kinnistada

ning

planeeritud

sotsiaalprogrammides osaleda.

9. Samuti ei toeta R. Abarenkovi vangistusest vabastamist käesoleval hetkel ka

vangla ja prokurör. Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo

toimepanemise eest ja kui kanda on jäänud mõistetud liitkaristusest ca 3 aasta 7

kuud, oleks R. Abarenkovi ennetähtaegne vabanemine ilmselt vastuolus ka

seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga riigi karistuspoliitikast ja karistuse

mõistmise üldpõhimõtetest.

10. Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. R. Abarenkovi kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt R. Abarenkovile

riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 3 tundi, mõistlik ja põhjendatud.

10.2. KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese

astme kohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud

selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab R. Abarenkov

hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjatasu 144 eurot.

Eeltoodust tulenevalt jäävad R. Abarenkovil tekkinud menetluskulud isiku enda

kanda.

11. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu R. Abarenkovi kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Maarika Kuusk

Mati Kartau