3-15-59/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2015, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-59 Haldusasi SA Tallinna Erateeninduskool kaebus Eesti Töötukassa 17.12.2014 otsuse nr 154 tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta SA Tallinna Erateeninduskool kaebus läbi vaatamata;

2. Jätta vastustaja taotlus Tallinna Teeninduskooli kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks rahuldamata;

3. Jätta protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda;

4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele avaliku etoimiku kaudu

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Tallinna Erateeninduskool esitas 09.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 17.12.2014 otsuse nr 154 tühistamise nõudes. Kaebuse materjalist nähtuvalt kuulutas Eesti Töötukassa välja lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihanke nr 7-2/14/184 „Koka koolituseks“ (riigihanke viitenumber 156944). Hange korraldati e-riigihangete keskkonnas. Hanke tulemusena pidi sõlmitama hankeleping, mille sõlmimisel ja täitmisel lähtutakse tööturuteenuste ja – toetuste seadusest ning halduskoostöö seadusest. Kaebusele lisatud 17.12.2014 otsusest nr 154 nähtuvalt kvalifitseerusid pakkujatena Tallinna Teeninduskool ja SA Tallinna Erateeninduskool. SA Tallinna Erateeninduskool pakkumus tunnistati mittevastavaks ja see lükati tagasi, edukakas pakkumuseks tunnistati Tallinna Teeninduskooli pakkumus, kui ainuke vastavaks tunnistatud pakkumus.

2. Tallinna Halduskohtu 12.01.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse ja edastati seisukoha esitamiseks Eesti Töötukassale (tl 25).

3. 12.01.2015 saabus Tallinna Halduskohtule kaebuse esitaja õiguskaitse taotlus (tl 28-29), milles taotleti esialgse õiguskitse korras peatada Eesti Töötukassa 17.12.2014 otsuse nr 154 täitmine, kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotleja märkis, et haldusakti täitmisega võidakse tekitada Tallinna Erateeninduskoolile olulist kahju ning haldusakti alusel teostatud toimingute tagasitäitmine tekitaks kõikidele osapooltele ilmselgelt ebamõistlikke ressursikulusid.

4. Tallinna Halduskohtu 13.01.2015 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus käiguta, sest riigilõiv oli tasumata (tl 31).

5. 20.01.2015 kohtunõudega küsiti HKMS § 252 lg 1 alusel kaebaja õiguskaitse taotluse osas ka vastustaja seisukohta (tl 37). Eesti Töötukassa esitas omapoolse seisukoha 26.01.2015 märkides seejuures, et õiguskaitse kohaldamine ei oleks kaebuse perspektiivituse ning hankemenetluse lõppemise tõttu enam võimalik (tl 43).

6. Tallinna Halduskohtu 27.01.2015 määrusega jäeti SA Tallinna Erateeninduskool esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest hankeleping oli sõlmitud (tl 46-47).

7. Eesti Töötukassa vastas kaebusele 05.02.2015, taotles Tallinna Teeninduskooli menetlusse kaasamist kolmanda isikuna ning esitas ka 19.12.2014 sõlmitud hankelepingu (tl 49-66).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad nimetatud seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

9. Antud juhul oli tegemist tööturukoolitusega ning lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihankega, mis korraldati e-riigihangete keskkonnas. Lähtuvalt tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 1 lg 4 ja § 13 lg 3 sõlmib Eesti Töötukassa tööturukoolituse korraldamiseks halduslepingu, mille sõlmimisel kohaldatakse halduskoostöö seaduses (välja arvatud § 5) sätestatut. Halduskoostöö seaduse § 13 lõigete

1 ja 4 kohaselt juhindutakse halduslepingu sõlmimisel riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast, arvestades sellekohaseid erisusi. Tulenevalt halduskoostöö seaduse § 13 lõikest 4, ei kohaldata sama seaduse ja paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingute suhtes riigihangete seaduse paragrahve 107-114 ja 117-129. Seetõttu kaebajal kohustust kohustusliku kohteelse menetluse (VAKO) läbimiseks ei olnud ning kaebus võeti menetlusse. Vastasel korral oleks tulnud kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu koheselt tagastada.

10. Olenemata sellest, et tegemist oli lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihankega, võis hankija järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. See tähendab seda, et arvestada tuleb ka hankelepingu lõppemise aluseid, kokkuvõttes on kogu küsimus üksnes lihtsamates protseduurireeglites. Vastustaja selgitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas antud vastuses, et hankemenetlus lõppes RHS § 29 lg

3 punkti 1 alusel Eesti Töötukassa ja Tallinna Teeninduskooli vahelise hankelepingu sõlmimisega 19.12.2014. RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt tuleb lugeda hankemenetlus lõppenuks kui hankeleping on sõlmitud. Käesolevaks ajaks on ühtlasi ka vastav hankeleping haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 64-66). Vaatamata sellele, et vastustaja viis läbi lihtsustatud korras tellitava riigihanke, kohaldub siinkohal, vähemalt analoogia korras, veel ka halduskohtumenetluse seadustiku § 267 lg 4, milles on sätestatud, et hankelepingu aluseks olevat haldusakti ei tühistata kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu. Seega ei ole kaebajal võimalik oma kaebusega enam eesmärki saavutada. Eelnimetatud asjaolu, mis on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktis 2, ilmnes peale kaebuse menetlusse võtmist ja haldusorgani poolse informatsiooni saamist, mis ühtlasi tähendab seda, et nüüd tuleb varasemalt menetlusse võetud kaebus jätta halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Seetõttu jääb rahuldamata ka vastustaja taotlus Tallinna Teeninduskooli kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral ei ole see enam tarvilik. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 4 kannaks kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kõik menetluskulud kaebaja, kuid samas ei nähtu haldusasja materjalidest, et vastustajal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus ei pea vajalikuks vastustajalt (võimaliku) kõrvalise õigusabi osas ka midagi üle küsida, sest kohtupraktikas on asutud korduvalt seisukohale, et haldusorgani õigusabikulusid taolistes olukordades kaebajatelt välja ei mõisteta. Seega jäävad käesolevas haldusasjas võimalikud menetluskulud protsessiosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik