3-15-212/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.02.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-212

Haldusasi

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS kaebus riigi-

hangete vaidlustuskomisjoni 23.01.2015 otsuse nr 7-

15/158302 tühistamiseks ning Tehnilise Järelevalve

Ameti kohustamiseks viia riigihanke „Analüüs Rail Bal-

tic raudtee rajamisega kaasnevate võimalike negatiiv-

sete mõjude hüvitamise võimalustest kinnisasjade oma-

nikele ja kasutajatele“ (viitenumber 158302) hanketeate

punktid III.2.3 ja IV.2.1 ning hankedokumendi punktid

12.1.1 ja 15.1.2, lisa II vorm V ja vorm X vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega või alternatiivselt

saata asi vaidlustusmenetluse jätkamiseks tagasi riigi-

hangete vaidlustuskomisjonile

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Advokaadibüroo Tark Grunte

Sutkiene AS, esindajad v.adv Elmer Muna ja adv

Priit Lember

Vastustaja (hankija) – Tehnilise Järelevalve Amet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.02.2015 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS määruskae-

bus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 02.02.2015 määruse haldusasjas nr 3-15-212 resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) avaldas 16.12.2014 elektroonilises riigihangete registris

hanketeate avatud menetluses läbiviidava riigihanke „Analüüs Rail Baltic raudtee rajamisega

kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise võimalustest kinnisasjade omanikele ja

3-15-212

2(8)

kasutajatele“ (viitenumber 158302) kohta. Hanketeate kohaselt on pakkumuste esitamise täht-

päevaks 13.02.2015.

2. Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS vandeadvokaadi abi Priit Lember laadis

29.12.2014 kell 10:13 registrist alla hankedokumendi ning kell 10:15 Tehnilise Järelevalve

Ameti poolt eraldi üles laaditud kvalifitseerimistingimused.

3. Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS registreerus 12.01.2015 riigihangete registris

hanke juurde huvitatud isikuna. Kontaktisikuks märgiti Priit Lember. Advokaadibüroo Tark

Grunte Sutkiene AS laadis 12.01.2015 ja 13.01.2015 alla kõik hanke alusdokumendid, sealhul-

gas hankedokumendi ja kvalifitseerimistingimused.

4. Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS esitas 22.01.2015 riigihangete vaidlustuskomis-

jonile (VAKO) vaidlustuse.

5. VAKO jättis 23.01.2015 otsusega Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS vaidlustuse

läbi vaatamata, kuna leidis, et vaidlustus on esitatud riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg-s 1

sätestatud tähtaega rikkudes.

Registri kaudu hanke alusdokumentide väljavõtmisel loetakse hanke alusdokumentide väljas-

tamise päevaks päev, millal pakkuja laadis need registrist alla. Kui pakkuja on registri kaudu

hankedokumente välja võtnud rohkem kui ühel korral (laadinud samu dokumente alla kordu-

valt), hakkab RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema päevast, mil

pakkuja võttis hankedokumendid registrist välja esmakordselt, sest nimelt sellel päeval tekkis

isikul võimalus dokumentide nõuetega tutvuda ning ta sai teada või pidi teada saama oma õi-

guste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Registri andmetele tuginedes on tõendatud, et

vaidlustatud osi sisaldavad hankedokument ning kvalifitseerimise tingimused on vaidlustajale

väljastatud juba 29.12.2014, kusjuures need laadis alla isik (P. Lember), kes vaidlustaja riigi-

hanke juurde registreerimisel on märgitud vaidlustaja kontaktisikuks ning kes on üheks vaid-

lustaja esindajaks. Arvestades selle isiku hilisemat seisundit vaidlustaja kontaktisikuna ja esin-

dajana vaidlustatud riigihankes, tuleb hanke alusdokumentidest teadasaamist selle isiku poolt

käsitleda vaidlustaja teadasaamisena. Seega sai vaidlustaja vaidlustatud tingimustest teada või

pidi neist teada saama 29.12.2014. Olukorda ei muuda, et pärast riigihanke juurde registreeru-

mist 12.01.2015 laadis vaidlustaja hankedokumendi ja kvalifitseerimise tingimused registrist

alla teistkordselt, kuna 29.12.2014 allalaaditud hankedokumendis ja kvalifitseerimise tingimus-

tes sisaldusid kõik hiljem vaidlustatud tingimused (kvalifitseerimise tingimus ning hindamise

kriteeriumid). Isegi kui eelnimetatud dokumendid ei oleks kõiki vaidlustatud tingimusi sisalda-

nud, oli vaidlustajal eelnimetatud dokumentide allalaadimisega samaaegselt võimalik tutvuda

hanketeatega ning kõikide teiste hankija poolt registris avaldatud dokumentidega. Kuna vaid-

lustajale on hankedokument ja kvalifitseerimise tingimused väljastatud 29.12.2014, oleks vaid-

lustus pidanud VAKO-le laekuma hiljemalt 08.01.2015. Vaidlustus laekus aga 22.01.2015,

mistõttu on see esitatud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes ja tuleb jätta RHS § 122

lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

6. Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS esitas 27.01.2015 Tallinna Halduskohtule

kaebuse palvega tühistada VAKO 23.01.2015 otsus nr 7-15/158302 ja kohustada TJA-d viima

hanketeate punktid III.2.3 ja IV.2.1 ning hankedokumendi punktid 12.1.1 ja 15.1.2, lisa II vorm

V ja vorm X vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega või alternatiivselt saata asi vaidlus-

tusmenetluse jätkamiseks tagasi VAKO-le.

Kaebaja esitas vaidlustuse RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. VAKO on ekslikult ning

õigusliku aluseta samastanud P. Lemberi väidetavad teadmised ning kaebaja teadmised riigi-

hanke tingimustest. Kaebaja sai enda õiguste rikkumisest teada 12.01.2015 hanke alusdoku-

3-15-212

3(8)

mente riigihangete registrist alla laadides. P. Lember on kaebaja büroos praktiseeriv vandead-

vokaadi abi, kellele kaebaja andis enda esindamiseks riigihanke vaidlustamisel volituse alles

13.01.2015 ning üksnes vaidemenetluses esindamiseks. Enne seda kuupäeva puudus P. Lem-

beril volitus kaebajat esindada ja kaebaja nimel tahteavaldusi teha seoses antud riigihankega

või mis tahes muude tehingute tegemisega. Juriidilisele isikule teenuseid osutava isiku tead-

miste omistamine juriidilisele isikule on võimalik üksnes erandlikel juhtudel ning tsiviilseadus-

tiku üldosa seaduse (TsÜS) § 133 lg 1 tingimuste täitmisel. Vandeadvokaadi abi tööülesandeks

on kaebaja klientide nõustamine ja esindamine patrooni juhendamisel. Advokaadil on advokaa-

dibürooga käsundilaadne õigussuhe ning kui advokaat ei tegutse käsundi raames (ta ei esinda

bürood antud riigihankel, tal ei ole esindusõigust ega volitust, ta ei ole kontaktisikuks ega ühelgi

muul viisil seotud konkreetse riigihankega), ei saa advokaadilt eeldada sellise info viivitamatut

edastamist kaebajale. Isiku esindusõigust ja info edastamise kohustust ei saa eeldada pelgalt

tema registrisse kantud seose tõttu pakkujaga. 29.12.2014 riigihangete registris ei tehtud toi-

minguid kaebaja ülesandel ega huvides. Seisukohaga, et teadmiste omistamisel tuleb arvestada

isiku hilisemat rolli kontaktisikuna või vaidlustusmenetluses esindajana, kaebaja ei nõustu. Vo-

litusel ei ole tagasiulatuvat mõju ning volitus ei sisalda heakskiitu varasematele tahteavaldus-

tele.

29.12.2014 ei ole P. Lember alla laadinud vaidlusaluse riigihanke hanketeadet, kuid RHS § 39

lg 1 esimesest lausest tulenevalt peavad kvalifitseerimistingimused olema sätestatud hanketea-

tes. Isegi kui möönda P. Lemberi teadmiste kaebajale omistamise võimalikkust, ei ole tutvutud

kvalifitseerimistingimustega. Kaebetähtaeg ei saa hakata kulgema kõrvalise dokumendiga tut-

vumisest, mis üksnes viitab vaidlusalustele tingimustele. Mõne riigihankega seotud dokumendi

allalaadimine kaebaja büroo advokaadi poolt ei tähenda, et seda oleks tehtud kaebaja ülesandel

ning kaebaja huvides. Isiku sidumine riigihangete registris pakkujaga ei tekita volitusi ega või-

malda omistada kasutaja tegevust konkreetsele pakkujale. VAKO peab P. Lemberi tegevust

kaebaja tegevuseks seetõttu, et P. Lember on alates novembrist 2014 elektroonilises riigihan-

gete registris seotud pakkujast kaebajaga (koos Elmer Muna ja Aare Targaga üks pakkuja pea-

kasutajatest). Register näeb pakkujaga seotud kasutajale ette kaks kategooriat – pakkuja peaka-

sutaja ja pakkuja esindaja. P. Lember ei ole registris kunagi olnud pakkuja esindaja. Pakkuja

peakasutaja tegevus ei ole tingimusteta omistatav temaga seotud pakkujaga. P. Lember lisati

registris kaebajaga seotud pakkujaks selleks, et tehniliselt ette valmistada kaebaja pakkumus

teisel riigihankel (viitenumber 157928) ning isegi selles hankes ei olnud ta kaebaja kontaktisi-

kuks ega esindajaks. Enne 12.01.2015 ei olnud P. Lemberil kaebajaga seotud mistahes amet-

likku rolli üheski riigihankes. Pärast kasutaja pakkujaga sidumist ei saa kasutaja registris enam

valida, kas ta logib sisse pakkuja kasutaja või nn tavakasutajana. Isiku saab ainult täielikult

kustutada pakkujaga seotud isikute nimekirjast, kuid sellisel juhul ei saaks P. Lember täita han-

kega nr 157928 seotud ülesannet. Ei ole mõeldav, et pakkujad eemaldaksid ja lisaksid endaga

seotud isikuid iga kord, kui registri kasutamise eesmärk ja iseloom sisselogimisel muutub. Sel-

line nõue oleks asjatult koormav.

VAKO käsitlus viib isikute ebavõrdse kohtlemiseni. Advokaadil on vaja kasutada riigihangete

registrit, sealt alla laadida ja tutvuda erinevaid riigihankeid puudutavate dokumentidega enda

nimel arvamuste ja artiklite avaldamiseks, teadustööl osalemiseks, riigihangete alase praktika

analüüside koostamiseks, õppetööks ja enese teadmiste täiendamiseks. Mitmed registri kasu-

tusvõimalused (otsingute salvestamine, temaatilised automaatotsingud jms) on avatud vaid re-

gistreeritud ja sisselogitud kasutajatele. Selliseid tööülesannete või tööandjaga mitteseotud te-

gevusi ei saa pidada kaebaja esindamiseks riigihangetel ning seeläbi omistada isiku teadmisi

riigihangete tingimustest kaebajale. Kaebajaga sarnased advokaadibürood, kelle advokaadid te-

gelevad enda arendamisega registri abil või kasutavad muudele klientidele teenuse osutamiseks

oma analüüsides riigihangete registri andmeid, on riigihangetel osaledes oluliselt halvemas po-

sitsioonis ning nende võimalused enda õiguste kaitsmiseks on välistatud. Kui büroo advokaat

3-15-212

4(8)

on vaadanud varem isiklikul eesmärgil või kliendile teenuse osutamise raames riigihanke do-

kumente, on tema tegevus ja teadmised koheselt omistatud advokaadibüroole ning seega piira-

tud ka büroo kaebeõigust, kuigi dokumenti ei ole alla laetud büroo ülesandel ega huvides ja

advokaadibürool ei ole olnud mis tahes võimalust oma tegevust vastavalt planeerida. Lisaks

asetab VAKO tõlgendus erinevatesse olukordadesse vaidlustajad, kellega seotud isikud on re-

gistrisse loginud, ning vaidlustajad, kellega seotud isikud ei ole registrisse loginud. Esimesel

juhul omistatakse vaidlustajale kõik temaga seotud isikute teadmised, teisel juhul mitte. Isikute

ebavõrdne kohtlemine meelevaldsel alusel (registrisse sisse logimine) on lubamatu. Arvestada

tuleb tegelikku tegutsemist isiku ülesandel ja tema huvides, mitte registris märgitud isiku näi-

likku seost pakkujaga. Eristada tuleb kasutaja isiklikku tegevust pakkuja esindamisest.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus hankemenetluse peatamiseks. Hankeme-

netluse peatamata jätmise korral osutub riigihankel osalemine võimatuks. Pakkumuste esita-

mise tähtaeg saabub 13.02.2015 ning pakkumuse koostamine on väga mahukas. Kaebaja peaks

pidama kvalifitseerumiseks igaks juhuks läbirääkimisi võimalike koostööpartneritega ja koos-

tama väga mahuka ja üksikutesse detailidesse laskuva töökirjelduse. Kaebuse rahuldamise kor-

ral osutuks see tarbetuks. Kaasatud partneritest loobumine (kaebuse rahuldamisel puudub vaja-

dus esitada ühispakkumus) võib tuua kaasa vastutuse partneri ees. Hankemenetluse peatamine

on ka avalikes huvides. Kaebuse rahuldamisel suureneb piiravate tingimuste kadumise tõttu

konkurents riigihankel. 13.01.2015 toimunud infotunnil osalesid viie advokaadibüroo esindajad

ning lisaks teisi huvitatud isikuid. Hanke alusdokumentide seaduse nõuetega vastavusse vii-

mine annab pakkumuse esitamise võimaluse veel teistelegi isikutele ja suurendab konkurentsi.

Konkurentsi suurenemine riigihankel võimaldab vastustajal hankida kvaliteetsemat teenust ma-

dalama hinnaga, st avalikke vahendeid kasutatakse säästlikumalt. Hankemenetluse peatamine

kohtumenetluse ajaks ei too kaasa olulisi viivitusi ning ei oma kahjulikke mõjusid vastustajale,

kuna HKMS § 275 lg 2 ja § 278 lg 1 alusel toimub antud kohtuasjas kiirendatud menetlus, st

lahendi tegemise ja jõustumiseni kulub maksimaalselt 55 päeva. Riigihanke esemeks olev õi-

gusteenus on toetava tegevusena vajalik Rail Baltic infrastruktuuriprojekti ettevalmistamiseks

ning läbiviimiseks. Sedavõrd suurt projekti teostatakse pika aja vältel, mistõttu 55-päevane vii-

vitus ühe tugitegevuse osas ei too projektile kaasa mistahes negatiivseid tagajärgi.

7. TJA palus kirjalikus vastuses jätta kaebus läbi vaatamata ning esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. Vaidlustuse

läbi vaatamata jätmise korral ei ole kohast kohtueelset menetlust läbitud. Kaebaja on ekslikult

asunud seisukohale, et VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaeg ei hakanud kulgema 29.12.2014,

vaid alles 12.01.2015, kui pakkuja andis volituse kaebaja esindamiseks hankes. Seejuures on

volitus antud samale isikule, kes laadis kvalifitseerimise tingimusi ja hindamiskriteeriume si-

saldanud hankedokumendi alla 15 päeva varem. Selline käsitlus on ilmselges vastuolus riigi-

hangete menetlusökonoomia ja kiire läbiviimise põhimõttega ning tingiks pakkujate ebavõrdse

kohtlemise. Kaebetähtaja kulgema hakkamine ei saa sõltuda pakkuja sisemisest töökorraldu-

sest, käesoleval juhul vastavasisulise ülesande ja volituse andmisest ühele pakkuja töötajale.

Sellisel juhul kaotaks RHS § 121 lg 1 oma mõtte. Arvestades hankemenetluse vaidlustusprot-

sessile ja kohtumenetlusele seatud väga kitsaid ajalisi raame, ei tohiks hankemenetlust mitte-

puudutavad asjaolud, nagu näiteks pakkuja sisemine töökorraldus, vaidlustuse või kaebuse la-

hendamisel tähtsust omada.

Käesoleval juhul laadis hankedokumendi alla õigusalase ettevalmistusega isik, kes nähtuvalt

kaebuse asjaoludest, omab tihedat kokkupuudet riigihangetega. Sellise ettevalmistuse ja tead-

mistega isik peaks aru saama hankedokumendi allalaadimise õiguslikest tagajärgedest. Uuri-

mustöö vms kirjutamiseks piisanuks ka anonüümsena registri kasutamisest, kuna register või-

maldab tutvuda erinevate hangete ja nende dokumentidega ka ilma kasutajaks registreerimata

3-15-212

5(8)

ja registrisse sisse logimata. Vastav teave on kättesaadav E-riigihangete keskkonnas rubriigi

„E-keskkonna kasutamine“ all „Korduma kippuvad küsimused pakkujale“.

VAKO on õiguspäraselt jätnud RHS § 122 lg 3 p 1 alusel kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata ja

tagastanud selle kaebajale. Kuna kaebaja ei esitanud VAKO-le vaidlustust tähtaegselt, pole ta

kinni pidanud oma nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Seega

ei saa kohus vaidlust sisuliselt lahendada, st kontrollida vastustaja hanketeate ja hankedoku-

mendi õiguspärasust ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kuna esineb alus

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, puudub ka alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja

on jätnud oma õiguste kaitse seaduses sätestatud viisil realiseerimata, mistõttu ei ole hankeme-

netluse peatamine kaebaja tegevusetuse tõttu põhjendatud.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 02.02.2015 määrusega Advokaadibüroo Tark Grunte Sut-

kiene AS kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolut-

siooni p 2) ning tagastas kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot (resolut-

siooni p 3).

Õige on VAKO käsitlus, et registri kaudu hanke alusdokumentide väljavõtmisel loetakse hanke

alusdokumentide väljastamise päevaks päev, millal pakkuja laadis need registrist alla, ning do-

kumentide mitmekordsel allalaadimisel hakkab RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esita-

mise tähtaeg kulgema päevast, mil pakkuja võttis hankedokumendid registrist välja esmakord-

selt, sest nimelt sellel päeval tekkis isikul võimalus dokumentide sisuga tutvuda ning ta sai

teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (vt selle kohta

ka Tartu Ringkonnakohtu 22.11.2012 määrus asjas nr 3-12-1922, p 14 ja Tallinna Ringkonna-

kohtu 25.01.2012 määrus asjas nr 3-11-3003). Seega on väär kaebaja seisukoht, nagu hakkaks

tähtaeg kulgema hetkest, mil kaebaja registreerib end hanke juurde huvitatud isikuna.

Kaebaja büroos töötava vandeadvokaadi abi poolt hankedokumendi ja kvalifitseerimistingi-

muste allalaadimisega saab lugeda kaebajat oma õiguste rikkumisest teadasaanuks. VAKO on

õigesti arvestanud ka asjaoluga, et hiljem on P. Lember märgitud kaebaja kontaktisikuks ning

kaebaja esindajaks vaidlustusmenetluses. P. Lember on kaebaja büroos vandeadvokaadi abi,

mistõttu saab järeldada, et isikul on piisavad õigusteadmised ning arusaam, et büroo töötajana

hankedokumendi allalaadimisel võivad büroole tekkida õiguslikud tagajärjed. Kaebusest näh-

tuvalt on P. Lember ka varasemalt kaebajale hankemenetluse dokumente ette valmistanud. Ar-

vestades, et kaebaja on hilisemas vaidlustusmenetluses ja hankemenetluses määranud oma esin-

dajaks ja kontaktisikuks P. Lemberi, ei ole usutav kaebaja väide, et P. Lember laadis dokumen-

did alla õppetöö eesmärgil. Isegi kui möönda, et dokumentide allalaadimiseks võis olla mõni

muu eesmärk kui kaebaja huvides hankedokumentidega tutvuda, jääb kohus seisukohale, et

vandeadvokaadi abina tegutsevale isikule on teada, et kaebaja nimel e-registris dokumentide

alla laadimisega võivad kaebajale kaasneda õiguslikud tagajärjed. Ka kaebaja pidi advokaadi-

büroona ning korduvalt riigihangetega seonduvates vaidlustes osalenud isikuna olema teadlik,

et kui ta registreerib P. Lemberi büroo nimel registri kasutajaks, siis tema poolt dokumentide

allalaadimisel võivad kulgema hakata menetlustähtajad. Seega pidanuks P. Lember kaebajat

vähemalt teavitama dokumentide allalaadimisest.

Kohtu seisukohta toetab ka TsÜS § 133 lg 1 regulatsioon, mis näeb ette, et kui isik kasutab teist

isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida

teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutse-

tegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või

kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei

saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõist-

likult oodata. P. Lemberit saab tema õigusteadmiste ning varasema hankemenetluses osalemise

ning hiljem samas hankemenetluses kontaktisikuks ja esindajaks lisamise tõttu pidada isikuks,

3-15-212

6(8)

kes oli teadlik, et ta avab kaebaja nimel riigihangete e-registris hankedokumente, millega tut-

vumisest hakkavad kaebaja jaoks kulgema menetlustähtajad. VAKO otsuses TsÜS § 133 lg-s

1 sätestatu käsitlemata jätmine ei muuda otsust õigusvastaseks.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et advokaadilt ei saa eeldada sellise info viivitamatut edastamist

kaebajale, kui advokaat ei tegutse käsundi raames. Advokaadid on õigusteadmistega isikud,

kellele on teada dokumentide kättesaamise tagajärjed ja kättesaamisest kulgema hakkavad täh-

tajad, seda enam, et P. Lember on asjaoludest nähtuvalt hankemenetluse regulatsiooniga kursis

ja oli teadlik, et ta avab dokumente kaebaja registreeringu alt ning tal puudub võimalus end

eraldi süsteemis registreerida. Asjakohane ei ole kaebaja viide P. Lemberi kasutaja rollile re-

gistris, kuivõrd roll riigihangete e-keskkonnas ei too iseenesest kaasa õiguslikke tagajärgi.

Väidetega ebavõrdse kohtlemise kohta kohus ei nõustu. Praegusel juhul saab P. Lemberit seos-

tada kaebajaga mitmete asjaolude kogumi põhjal, mitte üksnes e-keskkonnas dokumentide al-

lalaadimisega. Kuigi volitus esindamiseks anti P. Lemberile alates 13.01.2015, on ta kaebaja

esindaja ka vaidlustusmenetluses ja kohtus. Seega oli P. Lemberile teada, et büroo kavatseb

kõnealuses hankes osaleda. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et P. Lember

laadis dokumente alla õppe- või uurimistöö eesmärgil. Kui advokaadid soovivad registrit kasu-

tada õppetöö või praktikaga tutvumise eesmärgil, saavad nad end registreerida eraldi kasutajana

ja kustutada seose konkreetse bürooga. Seda ei saa pidada ülemäära koormavaks kohustuseks,

eriti arvestades, et nii õppe-, uurimis- kui ka praktikaga tutvumise eesmärgil dokumentide ava-

misel on reeglina tutvujale kasulik lõppväljund – õpingute või nende vaheetapi lõpetamine,

sissetulek artikli honorari, loengu või järgmise kliendi nõustamisest, aga igal juhul vähemalt

oma kvalifikatsiooni tõstmise huvi edaspidise töö tarbeks. Alternatiivina on dokumendi avajal

(sh büroos tegutseval vandeadvokaadi abil) võimalus koheselt bürood teavitada erinevate han-

kedokumentidega tutvumisest, sh ka olukorras, kus see toimus juhuslikult või tahtmatult. As-

jassepuutuvad ei ole kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest seoses e-registrisse sisselogimi-

sega, kuivõrd praegusel juhul loetakse kaebajat dokumentidega tutvunuks alates nende allalaa-

dimisest, mitte e-keskkonda sisselogimisest.

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna P. Lember ei laadinud 29.12.2014 alla hanketea-

det, ei saadud sel kuupäeval tutvuda kvalifitseerimistingimustega. Hankija laadis kvalifitseeri-

mistingimused üles eraldi failina ning puudub vaidlus selles, et P. Lember laadis selle doku-

mendi 29.12.2014 alla. Kaebaja ei nõustu hankedokumendi ja kvalifitseerimise tingimustega

ning kaebaja büroo vandeadvokaadi abi on alla laadinud just need dokumendid. Seega on kae-

baja on oma õiguste rikkumisest teada saanud 29.12.2014 ning sellest hakkas ka hankedoku-

mendi vaidlustamise tähtaeg kulgema. Vaidlustuse esitamise viimaseks päevaks oli 08.01.2015,

mistõttu on VAKO õigesti leidnud, et 22.01.2015 laekunud vaidlustus on esitatud RHS § 121

lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Kuna kaebaja ei esitanud vaidlustust VAKO-le tähtaegselt,

on VAKO otsus vaidlustuse läbi vaatamata jätmise kohta õiguspärane ning kaebaja ei ole seega

läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt on see kohustuslik

alus kaebuse tagastamiseks.

HKMS § 280 lg 1 kohaselt ei saa hankeasjas esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menet-

luse läbimist VAKO-s. Kaebaja ei ole kohtueelset menetlust VAKO-s läbinud. Kuna kaebus

tagastatakse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS palub määruskaebuses tühistada haldus-

kohtu 02.02.2015 määruse resolutsiooni p 2 ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

3-15-212

7(8)

Halduskohtu järeldused on väärad ja esialgse õiguskaitse taotlus on jäetud ebaõigesti rahulda-

mata. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust lä-

binud. Halduskohus kohaldas vääralt RHS § 121 lg-t 1 ja TsÜS § 113 lg-t 1 ning andis asjaolu-

dele ebaõige hinnangu, kui pidas kaebajat riigihanke tingimustest teadlikuks alates 29.12.2014.

Kuna esialgse õiguskaitse taotluse ebaõige rahuldamata jätmine põhineb kaebuse ebaõigel ta-

gastamisel, vaidlustab kaebaja halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 põhjendustega, mis

sisalduvad määruse punkti 1 peale esitatud määruskaebuses.

Sarnaselt VAKO-ga on kohus rajanud oma põhjendused isiku ja pakkuja riigihangete registris

märgitud seosele, mitte isiku tegelikele volitustele, esindusõigusele ja ülesannetele. Arusaa-

matu ja alusetu on kohtu järeldus, et 13.01.2015 saadud volituse tõttu oli P. Lemberile teada, et

büroo kavatseb kõnealuses hankes osaleda. Jääb selgusetuks, mil viisil pidi P. Lember

29.12.2014, s.o enam kui kaks nädalat enne büroolt volituse saamist teadma, et büroo kavatseb

hankel osaleda. Kohus ei ole viidanud, et volitus kaebaja esindamiseks kõnealusel riigihankel

oleks antud enne 29.12.2014 või P. Lemberile oleks tehtud ülesandeks hankel osalemise ette-

valmistamine. Tegelikud asjaolud on vastupidised ning enne 12.01.2015 kontaktisikuks märki-

mist ei olnud kaebaja andnud P. Lemberile mistahes volitusi ega ülesandeid kõnealuse riigihan-

kega seonduvalt.

Ebaõige on kohtu järeldus, et kui advokaat soovib registrisse sisse logida ja selle sisuga n.ö

tavakasutajana tutvuda, saab ta ennast registreerida eraldi kasutajana ja kustutada seose konk-

reetse bürooga. Kaebaja põhjendas, et pärast mõne teise hanke tõttu pakkujaga sidumist ei saa

isik enam registreerida ennast eraldi kasutajana. Isik on kohustuslikult ja eranditeta seotud pak-

kujaga, hoolimata tema tegelikust rollist. Kaebaja põhjendas ka seda, et 29.12.2014 logis P.

Lember registrisse sisse, et kontrollida riigihanke nr 157928 andmeid. Tegemist oli ainsa riigi-

hangetel osalemist puudutava ülesandega, mille kaebaja oli P. Lemberile andnud enne

12.01.2015 kontaktisikuks määramist vaidlusalusel riigihankel. P. Lember osales riigihanke nr

157928 pakkumuse tehnilisel ettevalmistamisel ja kontrollis 2014. a lõpus nimetatud hankeme-

netluse käiku. Ta ei saanud detsembris 2014 ja jaanuaris 2015 kustutada registris enda seost

kaebajaga, sest see oli vajalik tema riigihankega nr 157928 seonduvate ülesannete täitmiseks.

Halduskohus on jätnud need asjaolud ja põhjendused tähelepanuta.

VAKO ja halduskohus on vääralt omistanud P. Lemberi tegevuse ja teadmised 29.12.2014 kae-

bajale. RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaeg hakkab tõepoolest kulgema vaidlustaja poolt doku-

mentide allalaadimisest, kuid oluline on dokumentide allalaadimine kaebaja, mitte mõne muu

kaebajaga antud kontekstis juhuslikku puutumust omava isiku poolt. Antud kontekstis oli P.

Lember 29.12.2014 dokumentide allalaadimisel kaebajaga üksnes juhuslikku puutumust omav

isik. Registris oli tal seos kaebajaga üksnes varasema riigihanke tõttu. Hilisem volitus ei sisalda

heakskiitu isiku varasemale esindusõiguseta tegevusele.

VAKO ja halduskohtu absoluutne tõlgendus tähtaja kulgema hakkamisest pelgalt registreeritud

kasutaja poolt dokumentide allalaadimise fakti alusel moonutab RHS § 121 lg 1 sisu ja ees-

märki. Halduskohtu tõlgendus seab tähtaja kulgemise sõltuvusse mitte vaidlustaja tegelikust

õiguste rikkumisest teadasaamisest, vaid asjaolust, kas vaidlustajaga muude riigihangete tõttu

seotud isikud on juhuslikult registrisse sisse loginud või mitte. Hankedokumendid saab alla

laadida ka sisse logimata, kartmata negatiivseid tagajärgi kaebeõigusele. Samas aga isik, kes

hankemenetlusest veel midagi ei tea ning kellel puudub hetkel kavatsus hankes osaleda, kaotab

kaebeõiguse tähtaja möödumise tõttu põhjusel, et temaga muus hankes osalemise tõttu seotud

isik on tema teadmata alla laadinud hankedokumendid. Halduskohtu tõlgendus viib isikute eba-

võrdse kohtlemiseni ning RHS § 121 lg 1 tähtaja kuritarvitamiseni. Läbi registreerimata kasu-

tajate saavad pahatahtlikud isikud vaidlustamistähtaega venitada.

3-15-212

8(8)

Hankemenetluse peatamata jätmise korral osutub kaebajal suure tõenäosusega riigihankel osa-

lemine võimatuks esialgse õiguskaitse taotluses esitatud põhjustel. Hankemenetluse peatamine

on avalikes huvides ja ei oma kahjulikke mõjusid vastustajale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1, § 252 lg-le 7 ja § 280 lg-le 4 tuginedes, et

määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg 4) ning vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu õiges suuruses

15 eurot.

11. HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud mää-

rusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab va-

jalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste ar-

vamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. TJA sai esitada omapoolsed seisukohad

esialgse õiguskaitse rakendamise osas juba 30.01.2015 vastusena kohtunõudele (tl 50-52). Ni-

metatud vastus on kohtu arvates piisav ja seetõttu ei pea kohus vajalikuks uuesti vastustajalt

seisukohta küsida ning seeläbi esialgse õiguskaitse menetlust pikendada.

12. Käesoleva määrusega lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tallinna Haldus-

kohtu 02.02.2015 määruse resolutsiooni p 2 peale, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata. Määruskaebuse sama määruse resolutsiooni p 1 peale, millega kaebus ko-

hustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastati, on kaebaja seaduses sätestatud

korda järgides esitanud eraldi Tallinna Halduskohtu kaudu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahen-

damine eeldab aga praeguses asjas paratamatult ringkonnakohtu esialgse seisukoha võtmist ka

küsimuses, kas halduskohtu järeldus, et kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust lä-

binud, on õige, kuna just sel põhjusel jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahulda-

mata.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole kohustuslikku vaid-

lustusmenetlust VAKO-s läbinud, sest ta esitas vaidlustuse tähtaega rikkudes. Nõustudes hal-

duskohtu seisukoha ja põhjendustega, ei korda ringkonnakohus HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201

lg-le 4 tuginedes halduskohtu põhjendusi. Määruskaebus ei sisalda uusi väiteid, mida haldus-

kohus ei oleks piisava põhjalikkusega juba käsitlenud. Ringkonnakohus peab vajalikuks vaid

märkida, et vandeadvokaadi abi P. Lemberile 13.01.2015 volituse andmise ning tema hilisemas

vaidlustusmenetluses ja kohtus kaebaja esindajaks olemise faktist ei saa teha kindlat järeldust,

et P. Lember oli juba 29.12.2014 riigihanke alusdokumente alla laadides teadlik, et büroo ka-

vatseb vaidlusaluses riigihankes osaleda. Sellist teadmist ei pruukinud tol hetkel olla ka kaebaja

esindusõiguslikel isikutel. Küll aga saab muu hulgas nende asjaolude põhjal kogumis P. Lem-

berit iseloomustavate asjaolude (õigusteadmised, seotus varasemal riigihankel osalemiseks kae-

baja pakkumuse ettevalmistamisega, seotus kaebajaga registris) teha järelduse, et vandeadvo-

kaadi abi P. Lember on isikuks, kelle puhul tuleb hankedokumentide allalaadimisel saadud

teabe vahendamist kaebajale eeldada. Seetõttu on kohus põhjendatult lugenud P. Lemberi tead-

mise kaebaja teadmiseks. Kaebaja väited P. Lemberi juhuslikust puutumusest kaebajaga ja do-

kumentide allalaadimisest õppe- või teadustöö eesmärgil ei ole veenvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets