4-14-9720/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6.veebruaril 2015. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number Kohtuistungi aeg 4-14-9720

29.01.2015

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi B.I kaitsja Tõnis Veltmanni kaebus Maksuja Tolliameti 10.11.2014. a otsuse peale väärteoasjas nr 930014002065

S.J-i

kaebus Maksuja Tolliameti

10.11.2014. a otsuse peale väärteoasjas nr 930014002065 Menetlusalused isikud B.I registrikood: XXX; asukoht: XXXX

S.J

(ik: XXX, XXXX, elukoht:XXXX; B.I juhatuse liige ja omanik) Menetlusaluse isiku kaitsja Tõnis Veltmann Õigusbüroo Paragrahv asukoht: Tartu, Ülikooli 6a Kohtuväline menetleja Eesti Vabariigi Maksuja Tolliamet asukoht: Tallinn, Lõõtsa 8a Esindaja: Tiia Pukk

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 132 p. 1 , §133, §134, §155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata B.I ja S.J-i kaebused Maksuja Tolliameti 10.11.2014. a otsuse peale väärteoasjas nr 930014002065 ning otsus muutmata. Kaasnevad menetluskulud jätta kaebuse esitanud isikute kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsiooni esitamise korral esitada otsuse teinud kohtule kirjalik kassatsiooniteade 7 päeva jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDID

Menetluse käik ja asjaolud Käesolevas väärteoasjas menetleb Tartu Maakohus B.I kaitsja Tõnis Veltmanni

kaebust Maksuja Tolliameti 10.11.2014. a otsuse peale väärteoasjas nr 930014002065, millega B.I karistati maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 500 eurot selle eest, et B.I juriidilise isikuna jättis maksuhaldurile tähtaegselt esitamata teabe I.O. (O) töötamise alustamise kohta (väärteoasi nr 4-14-9720) ehitusobjektil Võrus Vilja 18a. Tartu Maakohtu menetluses on ka Tõnis Veltmanni kaebus, mille ta esitas S.J-i (S.J) kaitsjana. Seegi kaebus on esitatud Maksuja Tolliameti 10.11.2014. a otsuse peale väärteoasjas nr 930014002065, selle vahega, et selles kaevatakse Maksuja Tolliameti 10.11.2014. a otsust osas, millega karistati S.J-i kui B.I seaduslikku esindajat MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot selle eest, et ta jättis maksuhaldurile tähtaegselt esitamata teabe I.O. töötamise alustamise kohta (väärteoasi nr 4- 14-9878). V™S § 63 lg. 1 alusel kohus ühendas väärteoasjad ; ühendatud väärteoasjade numbriks on 4-14-9720.

Kaebuse esitajad S.J ja B.I taotlesid Maksuja Tolliameti 10.11.2014.

otsuse väärteoasjas nr 930014002065 tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist, olles seisukohal, et neile etteheidetava teoga nad ei takistanud maksuhaldusri tegevust ning maksuotsuses toodud väärteokoosseisu objektiivne koosseis ei ole täidetud. Kaebuse esitajad soovisid kaebuste läbivaatamist kohtuistungil. Samuti on kaebuses viidatud tunnistaja ülekuulamise protokollile 930014002065/1 , sest protokolli koostaja nimeks on märgitud Piret. Kaebajad peavad neid andmeid protokollis puudulikeks.

Kohus vaatas kaebused Maksuja Tolliameti 10.11.2014. a otsuse peale väärteoasjas nr 930014002065 läbi kohtuistungil 29.01.2015

Kaebuse esitajad jäid kaebuste juurde. Kaebuse esitajad nõustusid tunnistaja I.O. kohtueelses menetluses võetud ütluste avaldamisega ja asjas tõendina kasutamisega. Sellega nõustus ka Maksu –ja Tolliameti esindaja Tiia Pukk

Kaebuse esitajad tunnistasid kohtuistungil Maksuja Tolliameti 10.11.2014.a. otsuses väärteoasjas nr 930014002065 kirjeldatud rikkumise asjaolusid, kuid olid seisukohal, et see rikkumine kaebuse läbivaatamise ajal ei vasta süüteokoosseisule. Töötajate registreerimata jätmist ei saaks käsitleda maksuhaldusri tegevuse takistamisena kehtiva Maksukorralduse seaduse § 154 mõistes. Sellest tulenevalt tuleks kaebused rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg. 1 p.1 alusel, väärteotunnuste puudumise põhjendusel. Kui kohus sellega ei nõustu võiks lõpetada väärteomenetlsues otsarbeksuse kaalutlusel V™S § 30 lg.1 p. 1 alusel.

Maksu- Tolliameti esindaja Tiia Pukk oli seisukohal ,et Maksuja Tolliameti 10.11.2014.a.

otsus väärteoasjas nr 930014002065 on õige ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Kuivõrd B.I tegevusalaks on tööjõu rent, siis pidanuks äriühing olema eriti hoolikas ning töötajad registreerima. I.O.registreeriti registris just Maksu-ja Tolliameti poolt läbi viidud kontrollist tulenevalt; kui poleks olnud kontrolli kas B.I ise oleks üldse tuvastanud objektil töötava registreerimata töölise.

Maksu-ja Tolliameti esindaja Tiia Pukk viidates asjas olevale tunnistaja ülekuulamise protokollile 06.10.2014 nr.930014002065/1 nentis , et tõesti on protokolli koostaja nimena kirjutatud P. Samas on see protokoll kirjutatud käsitsi ning selle lõppu on koostajana kirjutanud ka oma nime ja allkirja P.V.. Allkirjast on perekonnanimi tuvastatav. Ülekuulamisel osalenud I.O.ja MTA revident P.R. on samuti allkirjastatud protokolli. Lisaks on kohustus väärteomenetlejal end menetlustoimingu algul tutvustada ja esitada töötõend.

Võrdlusmaterjalina käekirja osas võib käsitleda ka R.R. ülekuulamise protokolli, mis on samuti P.V. koostatud. Nende protokollide võrdlus kinnitab, et ka tunnistaja ülekuulamise protokoll 06.10.2014 nr.930014002065/1 on koostatud ja allkirjastatud Maksu-ja Tolliameti menetleja P.V. poolt.

Kaebuse esitajad kohtus Maksu-ja Tolliameti esindaja Tiia Pukk eelnimetatud põhjendustele protokolli osas vastu ei vaielnudseega tunnistasid eelnimetatud menetlusdokumendi õigsust.

KOHTU SEISUKOHT

Käesolevas asjas on 10.11.2014 Maksu-ja Tolliameti poolt menetlusalusele isikule S.J-ile kui B.I juhatuse liikmele ja B.I-le esitatud süüetteheide selles, et 01.10.2014 Võrus Vilja 18 a kortermaja ehituse objektil kontrolli teostades üks töid teinud töötaja , s.o. I.O., kelle isik tuvastati, ei olnud registreeritud töötajate registris. Sellega oli rikutud Maksukorralduse Seaduse (MKS) § 25 2 lg. 4 p. 1 nõudeid töölepingu alusel töötajate riiklikku registrisse kandmise kohta.

MKS § 251

lg. 1 kohaselt töötamise register on MKS § 17 lõikes 1 sätestatud registri alamregister, mida peetakse Maksuja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale,

Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politseija Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.

Tulenevalt MKS § 25 2 lg. 2 on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registreerima

MKS § 251

lg. 4 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise, ja lõpetamise ning töötamise liigi. Vastavuses MKS § 252 lg. 3 registreeritakse töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkest.

Väärteoprotokollis (tl.74-77) on kirjeldatud B.I seadusliku esindaja S.J-i tegu(tegevusetust),millest tulenevalt jäi töötaja registrisse kandmata. Juriidilise isiku esindaja tegu omistatakse juriidilisele isikule.

Tunnistaja R.R. avaldatud ütlused (tl.64- 67) kinnitavad , et objektil töötanud I.O. pidi informatsiooni järgi olema ehitusobjektil tööl 22.septembrist 2014. Ütluste protokoll kinnitab, et R.R.lubas töötaja registreerimise ära teha kui see on vajalik. Ka kohtus R.R.kinnitas , et on maksnud 300 € I.O.; kahe päeva eest I.O. 300 € ei makstud, maksti ikka pikema perioodi eest. R.R. ütlustest nähtub, et I.O.jäi hooletusest töötajate registrisse kandmata. R.R. sõnul on S.J mõned asjad temale usaldanud, kuid vastutav on ikka S.J.

I.O.avaldatud ütlustest (MTA toimik lk. 42- 44, lk. 43) nähtub, et tema tegi ehitusobjektil Võrus Vilja 18a. tööd B.I töötajana. Püsitööle tuli ta 29. 09.2014. Varem oli ta töötanud B.I töötajana 2014 a. maikuus Tartus Anne sauna juures 5- kordse elamu soojustamistöödel; ta on B.I-st saanud palka alati sularahas, sest tal pangakonto puudub.

Menetlusalune isik B.I ainus juhatuse liige S.J-i ütlused , samuti tema kohtueelselt antud ütlused (tl.71-73,tl. 72) kinnitavad, et töötaja I.O.oli töötajate registrisse kandmata 29.09-01-10-2014. See võis olla tingitud kommunikatsiooni tõrgetest äriühingus.

Avaldatud registreeritud töötamise otsingu andmete väljatrükist (tl. 28-46) nähtub, et 29.09.- 01.10.2014 ei olnud kantud I.O.töötajate registrisse. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist B.I( reg.kood XXX ) (tl.47-55) nähtub, et B.I põhitegevusala on tööjõu rent. Äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks on S.J .

Eeltooduga on tõendatud , et B.I töötaja I.O.töötas Võrus Vilja 8a ehitusobjektil registreerimata töötajana 29.09.-01.10.2014. MKS § 252 lg. 2 kohaselt oli töötaja I.O.töötamise objektil kohustatud registreerima E2 Grupp OÜ. See õiguslik kohustus jäeti aga äriühingu poolt täitmata. MKS § 154 lg.2 näeb ette vastutuse juriidilisele isikule maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest rahatrahvi kuni 3200 €. MKS § 154 lg.1 näeb samasuguste süütegude eest ette vastutuse füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut.

KarS § 13 näeb ette isikule vastutuse tegevusetuse eest kui isik ei täida õiguslikku kohustust. MKS § 8 lg. 1 alusel juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS- st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega lasub kannete tegemise kohustus otseselt juriidilise isiku juhatuse liikmel, kelle tegevus omistatakse juriidilise isiku tegevuseks. Käesoleva tegevusetusedelikti puhul vastutab teo toimepanijana , täideviijana ka see isik, kel oli seadusest tulenev kohustus tagada töötamise registrisse teabe tähtpäevaks esitamine, sest tema oli äriühingu esindaja . Ainsaks B.I juhatuse liikmeks oli 01.10.2014 ja on S.J; seda tõendavad äriregistri teabesüsteemi väljavõtted( 47-53). Seega on ka S.J-ile süüetteheide MKS § 8 lg. 1 alusel põhjendatud. Tema õiguslik kohustus MKS § 252 lg. 2 alusel oli registreerida töötaja I.O.töötamine töötajate registris. Selle õigusliku kohustuse jättis aga S.J täitmata. Ta ei täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Seega oma tegevusetusega-töötaja registrisse kandmata jätmisel realiseeris S.J MKS § 154 lg. 1 –järgse süüteo objektiivsed tunnused. KarS § lg. 1 kohaselt vastutab seaduses sätestatud juhtudel juriidiline isik teo eest, millele on toime pannud tema organi või selle liikme poolt . Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine süüteo toime pannud füüsilise isiku vastutusele võtmist.

Seega on Maksu-ja Tolliamet põhjendatult kohaldanud MKS § 154 lg. 1, 2 alusel vastutust B.I-le kui ka S.J-ile kui selle äriühingu ainsale juhatuse liikmele, kelle tegevustusest rikkumine aset leidis.

Kohus ei nõustu kaitsja Tõnis Veltmanni seisukohaga selles, et alates 01.01.2015 MKS §

154 lg. 1 koosseis ei kätke enam seda rikkumist ,mis on kaevatavas otsuses kirjeldatud. Kohus on seisukohal, et ka 01.01.2015 seaduse redaktsioon hõlmab endas äriühingu poolt isiku töötajate registrisse kandmata jätmise ning vastutuse selle teo eest.

KarS § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistava tegu nii tahtlik tegu kui ka ettevaatamatu tegu. Väärteomenetluses kogutud tõendid kinnitavad et nii S.J-i poolt oli tegu toime pandud ettevaatamatusest; sama kehtib ka B.I kohta. KarS § 17 lg. 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtust ega ettevaatamatust. Seega on tõendatud B.I poolt MKS § 154 lg. 1, 2- järgne rikkumine.

Juriidilise isiku või tema juhatuse liikme eksimus ei ole vabandatav.

Juriidilise isiku vastutus on kõrgendatud vastutus, kuivõrd juriidiline isik deklreerides avalikult oma põhikirjalise tegevuse, on ka teadlik juriidilisele isiku kohta käivatest seadusest tulenevatest kohustustest. Äriühingu B.I on õigusvõimeline äriühing ; seega ei saa äriühing end vabandada teadmatusega maksukorralduse seaduse nõuetest. Seega kohus ei tuvastanud ka süüd välistavaid asjaolusid.

Lähtudes sellest ei ole põhjendatud käesolevat väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja Maksu ja Tolliamet arvestanud seaduses toodud karistusmääradega. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetluses ei ole tuvastatud.

B.I-le on kohaldatud karistuseks rahatrahv 500 €., s.o. vähem kui viiendiku seaduses kehtestatud sanktsioonimäärast. See karistus on tulenevalt rikkumisest proportsionaalne süüteoga.

Maksu –ja Tolliameti esindaja Tiia Pukk avaldusest kohtuistungil nähtub, et rikkumine ehitusobjekti töötaja registreerimisega oleks kestnud ilmselt kauem kui Maksu –ja Tolliamet ei oleks objektil läbi viinud kontrolli. Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et B.I põhitegevusalaks on tööjõu rent. B.I juhatuse liikmele S.J-ile kohaldatud trahv 200 € ( 1/6 sanktsiooni ülemmäärast ) on samuti põhjendatud, arvestades äriühingu juhatuse liikme vastutust äriühingu tegevuse eest. Juhatuse liige jääb vastutavaks äriühingu poolt toime pandud rikkumise eest. Maksu-ja Tolliameti põhjendus käesoleval juhul karistuse üldpreventsiooni osas on põhjendatud ning seda tuleb aktsepteerida. Äriühingutele oli töötajate registreerimiskohustus pandud 01.07.2014. Seega äriühingud olid 1.oktoobriks 2014 pidanud töötajate registri täitmisega olema korrektsed ning täitma MKS tulenevaid nõudeid.

Peet Teidearu

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /