3-14-424/50 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-424

Haldusasi AS HKScan Estonia kaebus Jõelähtme valla üldkorralduste, s.o liiklusmärkide „341 massipiirang 10 t“ tühistamiseks ja kõrvaldamiseks Tellivere teelt. Alternatiivselt - Jõelähtme Vallavalitsuse 02.06.2014 otsuse p 2 tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata AS HKScan Estonia 27.05.2014 taotlused ja kohustamiseks vaidlustatud 02.06.2014 otsuse p-s 2 nimetatud AS HKScan Estonia taotlused uuesti läbi vaadata.

Asja läbivaatamise kuupäev

06. jaanuar 2015. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS HKScan Estonia (algselt kaebuse esitanud AS Tallegg õigusjärglane) esindajad vandeadvokaat Margus Reiland ja Karl Kask Vastustaja Jõelähtme Vallavalitsus esindajad vandeadvokaat Karl Haavasalu ja vallasekretär Leho Kure

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS HKScan Estonia kaebused täielikult rahuldamata.

2. Mõista AS-lt HKScan Estonia Jõelähtme valla kasuks välja viimase kantud menetluskulude katteks 2000 eurot (kaks tuhat eurot ja 00 senti). Ülejäänud osaas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 06.02.2015. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavalitsus võttis 09.04.2014 vastu määruse nr 4 „Jõelähtme valla kohalikel teedel liikluspiirangu kehtestamine kord“ (edaspidi ka Kord). Vallavalitsus teavitas AS Tallegg 16.04.2014 kirjaga nr 9-6/1713-2 „Liikluspiirangu kehtestamine Saha küla Tellivere teel“ (edaspidi ka 16.04.2014 kiri), et lähtudes liiklusseaduse (edaspidi LS) §-st 12 ja juhindudes Korrast, on Jõelähtme vald otsustanud piirata raskekaaluliste sõidukite liiklust Tellivere teel ning alates 05.05.2014 seatakse Tellivere teele üles liiklusmärgid 341 Massi piirang, mille kohaselt ei tohi sõita suurema tegeliku massiga sõidukid (autorongiga), kui märk näitab, ehk 10 tonni. Kirja kohaselt massipiirangu aluseks on valla tellitud ja AS Teede Tehnokeskus 2013 tehtud uurimustöö „Kohaliku tee 2450024 Tellivere tee kandevõime määramine“ /I kd tl 132-138/. Kirjas märgiti, et muutmaks liikluspiirangut paindlikumaks paigaldatakse liiklusmärgid koos teadetetahvliga, mille kohaselt liikluspiiranguga seonduvad liiklusmärgid ei kehti Jõelähtme Vallavalitsuse loa olemasolul. Ühtlasi märgiti, et nagu vald on eelnevalt teavitanud, on võimalik kanalate juurde sõita ka Tõnuvälja teed kasutades.“ /I kd tl 27/. Liiklusmärgid nr 341, millega keelati Tellivere teel 10 tonnist raskemate sõidukitega liiklemine, koos teatetahvlitega „välja arvatud vallavalitsuse loal“ seati Tellivere teele üles 06.05.2014 (edaspidi ka Liiklusmärgid) /I kd tl 28-29/.

2. 27.05.2014 esitas AS Tallegg Jõelähtme Vallavalitsusele 10 taotlust lubade väljastamiseks, mis annaksid mõjuval põhjusel õiguse mitte järgida Tellivere teel kehtestatud liikluspiiranguid (edaspidi ka Taotlused): 1) Scania marki sõidukile registreerimisnumbriga 634BDD massiga 9,8 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja munade veoks); 2) Case marki sõidukile registreerimisnumbriga 8543TA massiga kuni 32 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja linnusõnniku veoks); 3) MAN marki sõidukile registreerimisnumbriga 039BLB massiga 26 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja linnusõnniku veoks); 4) Valtra marki sõidukile registreerimisnumbriga 2744TA massiga kuni 25 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja sõnniku veoks); 5) Scania marki sõidukile registreerimisnumbriga 539BCY massiga 27,5 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja linnusööda veoks); 6) Scania marki sõidukile registreerimisnumbriga 819AXK massiga 27 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja linnusööda veoks);

7) DAF marki sõidukile registreerimisnumbriga 148BFJ massiga 19 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja linnusööda veoks); 8) J-Serie marki sõidukile registreerimisnumbriga 020YHG massiga 32 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja linnusööda veoks); 9) DAF marki sõidukile registreerimisnumbriga 995BRD massiga 19 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja linnusööda veoks); 10) Welgro marki sõidukile registreerimisnumbriga 272DJ massiga 33 tonni (linnufarmide teenindamiseks ja linnusööda veoks) /I kd tl 139-143/.

3. 30.05.2014 esitas AS Tallegg Tallinna halduskohtule kaebuse (edaspidi ka 30.05.2014 kaebus) järgmiste nõuetega: 1) tühistada täielikult üldkorraldus, millega kehtestati liiklusmärgid „341 massipiirang 10 t“ Tellivere teel; 2) kõrvaldada üldkorralduse õigusvastased tagajärjed, so eemaldada Tellivere teelt liiklusmärgid „341 massipiirang 10 t“ (haldusasi nr 3- 14-424) /I kd tl 1-11/.

4. Jõelähtme Vallavalitsus 02.06.2014 otsusega jättis ühe AS Tallegg 27.05.2014 esitatud taotlustest lubade väljastamiseks läbi vaatamata (kuna Scania marki sõiduki registreerimisnumbriga 634BDD mass 9,8 tonni on väiksem kui 10 tonni ja seetõttu võib selle sõidukiga Tellivere teel liigelda vajamata selleks Jõelähtme valla eriluba) ning ülejäänud 9 taotlust rahuldamata, kuna puuduvad erandlikud ja kaalukad põhjused, mis selliste lubade väljastamist õigustaksid /I kd tl 144-146/. 5. 04.06.2014 esitas AS HKScan Estonia esindaja kohtule dokumendid, millest nähtuvalt 29.04.2014 ühinemisotsuse kohaselt on AS Tallegg ja OÜ HKScan Estonia ühinenud AS-ga Rakvere Lihakombinaat. Ühinemise käigus ühendatavad ühingud AS Tallegg ja OÜ HKScan Estonia on registrist kustutatud ning õigusjärglaseks on AS HKScan Estonia /I kd tl 104-106/. 6. 02.07.2014 esitas AS HKScan Estonia kohtule kaebuse (edaspidi ka 02.07.2014 kaebus) Jõelähtme Vallavalitsuse 02.06.2014 otsuse p 2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsus vaidlustatud osas uuesti läbi vaatama (haldusasi nr 3-14-51354) /I kd tl 164-174/. 7. 03.08.2014 AS HKScan Estonia kinnitas kohtule, et AS Tallegg õigusjärglasena on ta asunud haldusasjas nr 3-14-424 kaebajaks ja soovib menetlust jätkata, jäädes järgmiste nõuete juurde: 1) tühistada Jõelähtme valla üldkorraldused, s.o liiklusmärgid „341 massipiirang 10 t“, 2) kõrvaldada üldkorralduste ehk liiklusmärkide õigusvastased tagajärjed, so eemaldada Tellivere teelt liiklusmärgid „341 massipiirang 10 t“. Juhul kui kohus jätab eelnevad nõuded rahuldamata AS HKScan Estonia taotleb alternatiivselt: tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 02.06.2014 otsuse p 2, millega jäeti rahuldamata AS HKScan Estonia 27.05.2014 taotlused ning kohustada Jõelähtme Vallavalitsust vaidlustatud 02.06.2014 otsuse p-s 2 nimetatud AS HKScan Estonia taotlused uuesti läbi vaatama /I kd tl 156-159/.

8. 12.09.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-424 kohus võttis AS HKScan Estonia (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) 30.05.2014 kaebuse menetlusse /I kd tl 160-161/. 12.09.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51354 kohus võttis ka AS HKScan Estonia 02.07.2014 kaebuse menetlusse ning liita selle haldusasja menetluse haldusasja nr 3-14-424 menetlusega, määrates menetleda asja edasi haldusasjana nr 3-14-424 /II kd tl 12-13/.

9. Vastustajaks tunnistatud Jõelähtme vald esitas kaebuse kohta oma selgitused 01.08.2014 /I kd tl 113-123/, 31.10.2014 /II kd tl 21-35/ ja 23.12.2014 /II kd tl 63-68/.

10. Kohus vaatas kaebuse läbi 06.01.2015 kohtuistungil /II kd tl 129-136/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja AS HKScan Estonia leiab 30.05.2014 kaebuses järgmist. Kaebaja omab Harjumaal, Jõelähtme vallas, Saha külas Tellivere-Kulli farmikompleksi (katastrinumbrid: 65301:013:0462; 24504:003:0842; edaspidi: Tellivere farm), kus asuvad kanalad. Tellivere farmis toodetakse kanamune ja noorlinde. Tellivere farm on järjepidevalt opereerinud alates 1976. a ning farmi üks osa (Kulli farm) alustas tegevust 1981. aastal. Farmikompleksis opereeritakse hetkel 18 kanalat. Tellivere farmi opereerimiseks on hädavajalik transport, st: 1) söödavedu, mis toimub 2 korda nädalas. Koormaga veoki kaal koos täishaagisega on 40 t; ja 2) munavedu, mis toimub 2 korda päevas. Koormaga veoki kaal on 16 t. Talleggi poolt kasutatavad söödaja munaveo transpordivahendid ja transpordiprotsess vastab kõigile siseriiklikele ja EL veterinaarja ohutusnõuetele. Vedudeks kasutatakse kaasaegseid veokeid. Tellivere farmi loomisest alates (1970ndatel) on farmiga seotud vedu toimunud mööda Tellivere teed (katastritunnus 24504:003:1025; kinnistusraamatu number 14456102). Tellivere tee ehitaski 1985-1986 Tellivere farmi tolleaegne omanik (St Talleggi eelkäija Tallinna Näidislinnuvabriku Sovhoos) farmi opereerimiseks. Tellivere tee pikkus on Lagedi-Kostivere teest kuni Tellivere farmi pääsuni ca 2 km pikk ja kuulub alates 28.02.2014 Jõelähtme vallale. 14.06.2013 teatas Jõelähtme vald kirjaga nr 9-6/1713, et Tellivere teele paigaldatakse koormuspiirang /I kd tl 12-13/. 18.06.2013 teatas Tallegg, et koormuspiirang on ebamõistlik ning kahjustab ebaproportsionaalselt Talleggi õiguspäraseid huve /I kd tl 14-15/. 25.06.2013 toimus Talleggi ja Jõelähtme valla vahel kohtumine, milles Tallegg selgitas oma seisukohti koormuspiirangu osas /I kd tl 16/. 22.09.2013 esitas Tallegg Jõelähtme vallale järelepärimise seoses Tellivere teele paigutatud ajutise koormuspiiranguga /I kd tl 17-18/. 07.10.2013 vastas Jõelähtme vald Talleggile /I kd tl 19-20/. 05.12.2013 esitas Tallegg Jõelähtme vallale täiendava järelepärimise seoses ajutise koormuspiiranguga Tellivere teel /I kd tl 21-22/. 13.12.2013 esitas Jõelähtme vald Talleggile vastuse, milles hoiatas, et kaalub Tellivere teele

10 t massipiirangu kehtestamist /I kd tl 23-24/. 17.12.2013 Tallegg vastas Jõelähtme valla kirjale, et Talleggi seisukohad jäävad endiseks, s.o massipiirang piiraks õigusvastaselt Talleggi õigusi ja huve /I kd tl 25/ 16.04.2014 koostas Jõelähtme vald Talleggile kirja, mille kohaselt plaanib vald 05.05.2014 Tellivere teele paigaldada liiklusmärgi „341 massi piirang

10 t“. Jõelähtme vald paigaldas Tellivere tee mõlemasse otsa liiklusmärgid „341 massi piirang

10 t“, mis keelavad sõiduki, mille tegelik mass on suurem kui 10 t, liikluse Tellivere teel (vt Majandusja Kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 8 ja § 9 lg 1 p 24). Kaebaja sai Liiklusmärkide olemasolust teada 07.05.2014. Liiklusmärk on üldkorraldus, mis on suunatud asja – antud juhul tee ehk kinnisasja – avalik õigusliku seisundi muutmisele – antud juhul üle 10 t tegeliku massiga sõidukite liiklemise keelamisele. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.

Asjaolu, et liiklusmärgid on üldkorraldused, kinnitab ka HMS eelnõu seletuskiri, mille kohaselt on „asja avalik-õiguslikku seisundit muutev üldkorraldus nt tee või tänava määramine avalikuks kasutamiseks, samuti kvalifitseeritakse teoorias üldkorralduseks liiklusmärke“. Seda on kinnitanud ka Õiguskantsler, märkides, et „Valgusfoori tuli või liiklusmärk on haldusakt (üldkorraldus), mis on järgimiseks kohustuslik kõigile.“ Kuna liiklusmärk on haldusakt, peab ka liiklusmärk vastama haldusakti kõikidele nõuetele, mh olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2) ning antud diskretsioonireegleid järgides (HMS 4 lg 2).

Jõelähtme vald rikkus liiklusmärkide paigaldamise nõudeid. LS § 12 tulenevalt võib vallavalitsus kehtestada liikluspiirangu kui on täidetud kõik järgmised tingimused: tegemist on avalikult kasutatava teega (LS § 12 lg 1); piirang kehtestatakse tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks (LS § 12 lg 1); kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest (pinnase sulamine, tormi-, vihmakahjustused või muu selline mõju) või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil (LS § 12 lg 2).

Käesoleval juhul pole vaidlust, et liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest või muudest erakorralistest asjaoludest, seega pidi Jõelähtme vald järgima ka LS § 12 lg 2 nõuet. Samuti ei ole Jõelähtme vald taganud kaebajale Tellivere tee kasutamise samas mahus teisel ajaperioodil või liikumisvõimalusega. Samuti tuleneb LS §-st 12, et liiklusmärgi paigaldamine on haldusorgani diskretsiooniotsus. Jõelähtme vallal on kaalutlusõigus otsustada, kas liiklusmärke paigaldada ja kui siis milliseid, arvestades seejuures liiklusmärgi paigaldamise eesmärke, õiguse üldpõhimõtteid, kõiki olulisi asjaolusid ja puudutatud isikute põhjendatud huvisid (HMS § 4 lg 2).

Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-72-13 p-s 21 märkinud, et „Juhul kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1- 54-03, p d 38–40, ja nr 3-3-1-81-07, p 16).“ Seega pidi Jõelähtme vald liikluspiirangu kehtestamisel hindama diskretsioonireegleid järgides kõiki olulisi asjaolusid, mh alternatiivse tee kasutamisega seonduvaid avalikke (alternatiivse tee seisukord, liiklusohutus, keskkonnakahju) ja huvitatud isikute huve, sh tagajärgi kaebajale.

Käesoleval juhul on Liiklusmärgid kui üldkorraldused materiaalselt õigusvastased, sest Jõelähtme vald on Liiklusmärkide kehtestamisel rikkunud LS § 12 lg 2 nõudeid ja diskretsioonireegleid. Liiklusmärgid kui üldkorraldused tuleb tühistada ning selle õigusvastased tagajärjed kõrvaldada. Tellivere tee seisukord ei ole ainuke kaalutlus, mida Jõelähtme vald pidi haldusmenetluses kaaluma. Jõelähtme vald on Liiklusmärkide paigaldamise põhjendusena viidanud ainult asjaolule, et üle 10 t veokite sõitmine Tellivere teel lõhub teekatet.

Tegemist on ebapiisava argumendiga, sest see ei arvesta kõiki olulisi asjaolusid ja tagajärgi, mida Liiklusmärkide paigaldamine puudutatud isikutele kaasa toob. Teeseaduse (edaspidi TeeS) § 25 lg 3 tulenevalt korraldab vald teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. TeeS § 37 lg 1 p 2 tulenevalt on tee omanik kohustatud hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 16 tulenevalt rahastatakse teehoidu riigieelarvest ning teehoiu rahastamiseks pärinevad rahalised vahendid kütuseaktsiisi laekumistest.

Seega on Tellivere tee ohutuse ja seisukorra eest vastutav Jõelähtme vald, kes on Tellivere tee omanik ning kes saab teehoiu tarvis rahastust riigieelarvest. Tellivere teehoiu kohustust ei ole kaebajal ega kohalikel majapidamistel. Samas on veokitega sõitmine avalikel teedel lubatud, tavaline ja vajalik, eriti põllumajanduslikus piirkonnas nagu seda on Tellivere. Samuti on arusaadav, et tee kasutamine sõidukitega kahjustab ja kulutab teekatet igal pool. Teekate kulub ka ilmastikuolude tõttu. On ka arusaadav, et veokite liiklemine kahjustab teed mõnevõrra rohkem kui tavasõidukite liiklemine, kuid see ei tähenda, et veokite liiklus tuleks sellel põhjusel tingimata ära keelata.

Teede parandamiseks ja hooldamiseks ongi kehtestatud teehoiu rahastamise süsteem, mille abil saab teeomanik (Jõelähtme vald) riigieelarvest vahendeid teede parandamiseks. Kui aga liikluspiirangu kehtestamiseks piisakski ainult asjaolust, et üle 10 t massi sõidukid kahjustavad teed, võiksid kõik teeomanikud mistahes teel kehtestada sarnase liikluspiirangu, sest iga sõiduk kahjustab mingil määral teed. Haldusorgan peab liiklusmärgi paigaldamisel kaaluma teehoiu kõrval ka kõiki muid olulisi asjaolusid ja tagajärgi ning võtma vastu kaalutlusotsuse, mis tagaks kõigi puudutatud isikute huvide kaalutletud arvestamise.

Jõelähtme vald on Liiklusmärkide kehtestamise põhjendusena märkinud veel, et kaebajal „on võimalik kanalate juurde sõita ka Tõnuvälja teed kasutades“. Tegemist on asjakohatu kaalutlusega, sest Tõnuvälja tee ei paku reaalset alternatiivi Tellivere teele ning selle tee kasutamine toob kaasa olulisi probleeme, mida vald ei ole arvestanud (vt pildimaterjal Tõnuvälja tee kohta I kd tl 37-89 ja Tellivere tee kohta I kd tl 90-103). Tegemist on sobimatu kaalutlusega, mis on diskretsiooniviga HMS § 4 lg 2 mõttes. . Tõnuvälja tee on väga halvas olukorras, tekitab täiendava ja ebaproportsionaalse liiklusohu kaasliiklejatele, kaebaja töötajatele ja elanikele.

Seda, et Tõnuvälja tee kasutamine tekitab täiendava liiklusohu, kinnitavad järgmised asjaolud. Esimeseks ohtlikuks kohaks on pime kurv Lagedi-Kostivere teel, mis ilmub vahetult enne Tõnuvälja teele keeramist, kui veok liigub Sahalt Maardu poole (s.o tavaline veoki liikumissuund Tellivere farmi). Selle kurvi äärde on eraisik (Vanaraja talu; katastritunnus 24504:003:0872) istutanud võimsad puud ja põõsad, mis takistavad nähtavust ja muudavad kurvi läbimise suurematele veokitele keeruliseks. Talvel riskid suurenevad libeduse ja halva nähtavuse tõttu.

Sellel kurvil on juba liiklusõnnetusi varasemalt toimunud. Ohutuse tagamiseks peaks vald nõudma eraisikult nimetatud puude mahavõtmist. Tellivere teed kasutades saavad kaebaja teenindavad veokid seda ohtlikku kurvi sootuks vältida. Tõnuvälja teel puudub teekate, mis võimaldaks ohutult farmini jõuda. Tõnuvälja tee on väga kitsas, kurviline, halva nähtavusega ning äärmiselt halvas seisus. Tellivere tee on seevastu paremas korras, praktiliselt sirge ja hea nähtavusega. Väga oluline on asjaolu, et veokite jaoks peab olema tee kasutatav aastaringselt.

Tõnuvälja tee on vihmaperioodil ja talvel aga väga ohtlik, sest see on kitsas, kumer, auklik, korraliku teekatteta jne. Mõned Tõnuvälja tee osad muutuvad märjaga mülkaks. Tõnuvälja tee servad on kohati sisse varisenud. Jõelähtme vald on viinud küll läbi ekspertiisi Tellivere tee kandevõime määramiseks. Samas ei ole Jõelähtme vald kordagi hinnanud ega analüüsinud (rääkimata ekspertiisi tellimisest) Tõnuvälja tee seisundit ja kandevõimet. Juba teede visuaalsest võrdlusest järeldub, et Tõnuvälja tee kandevõime on oluliselt väiksem kui Tellivere tee kandevõime.

Seega ei saa Jõelähtme vald väita, et liikluspiirangud kehtestatakse tee kahjustumise vältimiseks, kui vald pakub alternatiivina tee kasutamist, mille seisukord on oluliselt halvem ning millele veokite suunamine hävitaks viimasegi teekatte. Veokite suunamine Tellivere teele kahjustaks teed oluliselt vähem kui liikluskoormuse suunamine Tõnuvälja teele. Samas on oluline ka asjaolu, et kaebajale teadaolevalt ei kuulu Tõnuvälja tee Jõelähtme vallale, seega suunab vald liikluskoormust võõrale teele. Geoportaalist nähtuvalt läbib Tõnuvälja tee osaliselt ka Koplimetsa kinnistut (katastrinumber: 24504:003:0383), mis on eraomandis.

Seetõttu võib eraomanik Tõnuvälja tee kasutamise igal hetkel keelata. Tõnuvälja tee ei vii kanalate juurde, nagu väidab Jõelähtme vald, vaid kaebaja töökoja territooriumile (katastritunnus 24504:003:0841), kus ei asu kanalad. Seega peaksid veokid läbima otseselt töökoja kinnistut, millel asub mehhaanikatöökoda masinate ja kinnistute hooldamiseks. Tõnuvälja teed kasutades peaksid veokid sõitma läbi töökoja õueala, kusjuures ohutut möödapääsu töökojast ei ole. Töökoja õueala tee ei ole projekteeritud ega mõeldud Tellivere farmi teenindamiseks ega läbisõiduks, vaid ainult töökoja enda masinate opereerimiseks.

Töökoja mõlemal pool asuvad angaari uksed, millest sõidavad igapäevavaselt sisse-välja traktorid jm masinad, mida parajasti hooldatakse ning mis võivad liikluskoormuse suurendamisega sattuda liiklusõnnetustesse. Töökoja ümber pargitakse erinevaid masinaid. Töökoja ümber täidavad oma igapäeva töökohustusi töökoja töötajad (hetkel 17 töötajat), kelle elu ja tervis satuvad ohtu kui töökoja õue mööda sõidavad raskeveokid. Pimedast kurvist väljatulev söödaveok võib kellelegi otsa sõita, arvestades, et töökoda ja selle õueala (mida mööda Jõelähtme valla arvates peaks veokid sõitma) ei ole mingilgi viisil üksteisest eraldatud ega piiritletud.

Töökoja õueala ei ole projekteeritud läbisõiduteena kasutamiseks. Kui töökoja õuealal peaks veok sattuma vastamisi nt traktori või muu masinaga, ei oleks sõidukitel võimalik üksteisest ohutult mööda manööverdada. Tõnuvälja tee esimeses osas asub neli majapidamist (kinnistute katastrinumbrid 24504:003:0839; 24504:003:0257; 24504:003:0378 ja 24504:003:0336), kusjuures tee majapidamiste juures on kurviline ja ei ole kõvakattega. Seega kaasneb veokite läbisõiduga täiendav liiklusoht majapidamistele. Samuti kaasneb veokite suunamisega Tõnuvälja teele täiendav müra ja tolm, mis majapidamisi kindlasti häirima hakkaks.

Märjal perioodil, mis on Eestis valdav, muutub majapidamiste juures olev tee mülkaks. Tõnuvälja tee ääred on puudest ja põõsastest puhastamata, mistõttu on kurvidel nähtavus halb ja see tekitab täiendava liiklusohu. Osa põõsastikust asub teele liiga lähedal, mis ei võimalda veokite ohutut möödasõitu. Nimetatud majapidamistelt hakkab kindlasti tulema kaebusi, kui Tõnuvälja katteta teel peaks liikluskoormus veokite näol suurenema. Tõnuvälja tee äärsed majapidamised ei ole valla plaanist liikluskoormust suurendada arvatavasti isegi teadlikud ning pole saanud sellel teemal vallale oma arvamust avaldada.

Samuti jääb täiesti arusaamatuks, millistel erilistel põhjustel on Tõnuvälja tee äärsetele majapidamiste huvid vähemtähtsad kui Tellivere tee äärsete majapidamiste huvid. Tellivere tee äärsed majapidamised peavad arvestama kaebaja veokitega, sest farmi opereerimisega seotud veod on alates 1970ndatest aastatest toimunud mööda Tellivere teed. Tõnuvälja teed ei ole kaebaja ega tema eelkäijad reeglina söödaja munavedudeks kasutanud ning Tõnuvälja tee elanikud ei ole pidanud sellise liikluskoormusega arvestama. Töökojast edasi Tellivere farmi väravani liikudes jääb tee peale veel üks alaliseks elamiseks kasutatav majapidamine (katastrinumber: 24504:003:0271).

Veokid hakkaksid nimetatud talu elanikke häirima müra ja tolmu tõttu ning jällegi suureneks liiklusõnnetuse oht. Kuna teel puudub mistahes arvestatav teekate, muutuks see teeosa märgadel perioodidel mülkaks ja paljuski läbimatuks. Lisaks eeltoodule pidanuks vald arvestama ka kaebaja õigustatud huvisid Tellivere tee kasutamise jätkamiseks. Tellivere farmi opereerimisest alates (1970ndatel) on vedudeks kasutatud Tellivere teed, veelgi enam, Tellivere tee ehitatigi farmi opereerimiseks. Sellega pidid arvestama kõik majapidamised, mis Tellivere tee ääres asuvad.

Samuti on tegemist pika aja jooksul väljakujunenud tava ja praktikaga. Tellivere tee kasutamine on veokite jaoks ohutum, sest Tellivere tee on sirge ja lai, mitte kitsas, kurviline ja halva nähtavusega nagu Tõnuvälja tee. Tellivere tee kasutamine toob kaasa lühema teekonna. Kui veokid kasutaksid Tellivere teed, kujuneks teekonna pikkuseks vaidlusalusest liiklusmärgist kuni Tellivere farmi väravani 2,1 km. Tõnuvälja teel kujuneks teekonna pikkuseks samast liiklusmärgist kuni Tellivere farmi väravani 4,6 km. Teekonna võimalik lühidus on oluline, sest sellega kaasneb suurem liiklusohutus ja väiksem keskkonnakahju, mis on mõlemad avalikes huvides.

Kuna Tõnuvälja tee on pikem ja selle kasutamine ohtlikum, kulub vedudeks rohkem aega, mis toob kaebajale kaasa suurema kulu. Kaebaja kasutab vedudeks veoteenust, mille eest maksab vedajale tunnihinna põhiselt. Kui veod toimuvad Tellivere tee asemel läbi Tõnuvälja tee, suureneks ajakulu sõltuvalt ilmaoludest 20 – 30 minutit ühe edasi-tagasi reisi kohta. Kõiki vedusid nädalapõhiselt arvestades tekiks Tõnuvälja teed kasutades kaebajale lisakulu pelgalt veolepingu alusel ca 225 EURi/nädalas. Jõelähtme vald on jätnud täielikult arvestamata, et Tellivere tee lõppeb kaebaja pääslaga, mis takistab suvalise transpordi sisenemist farmi territooriumile.

Pääsla olemasolu on oluline, sest suvalise transpordi juurdepääsuga kaasneb bioloogiline oht (lindude haigused, salmonella jne), mida tuleb vältida. Töökoja territoorium on kaebaja jaoks n-ö „must“ territoorium, sest seal asuvad sõnnikut käitlevad ning kanalate puhastamise ja pesuga tegelevad seadmed ja masinad. Söödaja munavedu peab olema aga puhas ja töökoja territooriumilt läbisõit tekitab ristsaastumise ohu. Tõnuvälja teel pääsla või mistahes muud kontrollivõimalused puuduvad. Tõnuvälja teele täiendava pääsla ehitamine tooks kaebajale kaasa olulised lisakulud.

Kaebaja on korraldanud kogu Tellivere farmi tegevuse ning farmide ja abihoonete (sh töökojad) omavahelise paiknemise just õigustatud eeldusel, et söödaja munavedu toimub Tellivere tee kaudu, nõnda nagu ta alati toimunud on. Paigaldatud Liiklusmärgid rikuvad seda õiguspärast ootust. Kokkuvõtteks ei ole Tellivere tee kasutamine kaebaja jaoks mitte luksus, vaid hädavajalik variant.

Jõelähtme vald ei ole ülaltoodud asjaolusid isegi kaalunud ega uurinud. Ülaltoodust järeldub, et Jõelähtme vald on jätnud kaebajale tagamata reaalselt arvestatava juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, jättes seejuures arvestamata paljud olulised asjaolud. Veelgi enam, mingit erinevate huvide ja asjaolude sisulist kaalumist Jõelähtme vald Liiklusmärkide paigaldamise menetluses läbiviinud ei ole. Jõelähtme vald ei ole kaalunud vähemalt järgmisi olulisi asjaolusid:

1) Tellivere tee seisund vs Tõnuvälja tee seisund – Jõelähtme vald peab tuvastama, milline on Tõnuvälja tee seisund ning kas tegemist on reaalse alternatiiviga Tellivere teele. Tuvastamata on Tõnuvälja tee kandevõime.

2) Kaebaja õiguspärane ootus ja õigustatud huvid – milliseid investeeringuid on kaebaja teinud Tellivere tee kasutamiseks, milliseid tagajärgi toob talle kaasa veokite suunamine Tõnuvälja teele, jne.

3) Muud olulised asjaolud – nt millise tee kaudu on ajalooliselt vedusid teostatud, jne. Tegemist on olulise diskretsiooniveaga. Nagu Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-54-03 p-s 40 selgitanud: „Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta.“ Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-81-07 p-s 20 täiendanud, et „Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks.“ Samadel põhjustel on tegemist ka uurimiskohustuse olulise rikkumisega (HMS § 6), sest Jõelähtme vald on kõik need olulised asjaolud jätnud tuvastamata.

Liiklusmärkide paigaldamine on ebaproportsionaalne ning vald ei ole kaalunud leebemaid alternatiive. Arvestada tuleb, et Tellivere tee on loodud nimelt Tellivere farmi teenindamiseks ning muid veokeid kui Tellivere farmi söödaja munaveokeid Tellivere teel üldiselt ei liigu, seega puudutavad Liiklusmärgid tegelikkuses ainult Talleggi veokeid, mis Tellivere farmi teenindavad. Jõelähtme vald on faktiliselt keelanud kaebajal Tellivere tee kasutamise. Paigaldatud Liiklusmärgid on kaebaja jaoks on võrdsed keelumärgiga, sest kõik kaebaja poolt kasutatavad veokid farmi teenindamiseks ületavad Liiklusmärgi massipiirangut.

See asjaolu oli teada ka Jõelähtme vallale, kellele Tallegg tema poolt kasutatavate veokite massi andmed edastas /I kd tl 30/. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-32-02 p-st 21 tulenevalt peab igasugune piirang olema sobiv ja vajalik eesmärgi saavutamiseks ning kaaluma üles kõik võimalikud vastuargumendid. Jõelähtme vald oleks pidanud analüüsima näiteks:

1) kas olukorda Tellivere teel leevendaks hoopis kiirusepiirang, mis tagaks Tellivere teekatte parema säilimise ja liiklusohutuse. Tegemist võiks olla mõistliku kompromissiga kõigi huviliste vahel;

2) kas olukorda Tellivere teel ei leevendaks kokkuleppe Talleggiga selles, millistel nädalapäevadel ja mis ajal veokid liiklevad. Tallegg on selles osas valmis mõistlikuks kompromissiks;

3) muud võimalikud alternatiivsed lahendused. Ülaltoodu on eraldiseisev põhjus üldkorralduse tühistamiseks. Jõelähtme vald ei ole Liiklusmärkide paigaldamist piisavalt motiveerinud (HMS § 56). Käesoleval juhul puudub mistahes motivatsioon, millest saaks välja lugeda, et Liiklusmärkide paigaldamine on igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Ainukene dokument, millest nähtub mingigi põhjendus Liiklusmärkide paigaldamiseks, on 16.04.2014 kiri kaebajale, kus sisalduvaid põhjendusi ei saa aga pidada piisavaks, sest dokumendist ei nähtu, et Jõelähtme vald oleks kaalunud (i) Tellivere ja Tõnuvälja tee seisukorda, (ii) Talleggi õigustatud huvisid ja (iii) muid olulisi asjaolusid. Lisaks sellele puudub vaidlustamise viide, mis on HMS § 57 lg

1 kohaselt ka üldkorralduse kohustuslik element. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-13-02 p-s 14 rõhutanud, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii õiguslikku kui ka faktilist motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-83-11 p-s 17 märkinud, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida, millistest kaalutlustest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Juhul kui haldusakt eelnevale ei vasta, esineb alus haldusakti tühistamiseks.

Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-57-07 p 18 kohaselt ei ole kaalutlusotsuste motiivide esitamine kohtumenetluse käigus piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-62-02 p-s 11 märkinud, et mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Praegusel juhul oli Jõelähtme vallal olemas diskretsiooniruum ja põhjendamiskohustus, kuid Liiklusmärkide paigaldamine on jäänud vajalikul määral põhjendamata. Kokkuvõtteks on Liiklusmärkide paigaldamine olulises osas põhjendamata, mistõttu ei ole tagatud ega tuvastatav haldusorgani enesekontroll, sh asjaolu, kas hindamisel järgiti kõiki kaalutlusreegleid. Motiveerimine tagab ametniku süvenemise konkreetsetesse asjaoludesse, mida antud juhul pole toimunud.

Kaebuse esitaja AS HKScan Estonia leiab 02.07.2014 kaebuses järgmist. Tellivere farmi opereerimiseks on hädavajalik transport, st:

1) söödavedu, koormaga veoki kaal täishaagisega on kuni ca 35 t; ja 2) sõnnikuvedu, koormaga veoki kaal on kuni ca 32 t. 27.05.2014 esitas kaebaja Jõelähtme vallale taotlused liikluspiirangu mittejärgmiseks Tellivere teel vastavalt Jõelähtme valla 16.04.2014 kirjas välja pakutud võimalusele, et tagada juurdepääs Tellivere farmile. 03.06.2014 esitas Jõelähtme vald kaebajale otsuse (edaspidi Otsus), millega jättis taotlused rahuldamata. Kaebaja ei vaidlusta Otsust osas, millega Jõelähtme vald jättis kaebaja ühe taotluse läbivaatamata (vt Otsuse resolutsiooni punkt 1).

Kaebaja märgib, et enamus tema argumentidest kajastub juba 30.05.2014 kaebuses ja seal esitatud argumendid on käesoleva kaebuse osaks, samuti põhinevad mõlemad kaebused samadel tõenditel, mida kaebaja on esitanud juba haldusasjas nr 3-14-424. Kõik need argumendid, mis on aluseks üldkorralduse tühistamiseks, on asjakohased ka käesolevas menetluses, sest kui kohus üldkorralduse tühistab ja kohustab Jõelähtme valda liiklusmärgid kõrvaldama, muutub sellest johtuvalt materiaalselt õigusvastaseks ka üldkorraldusel põhinev Otsus. Seega 30.05.2014 kaebuse rahuldamisel tuleb rahuldada ka käesolev kaebus.

Jõelähtme vallavalitsus rikkus Otsuse tegemisel oluliselt ärakuulamisõigust. Jõelähtme vald ei kaasanud kaebajat Otsuse andmise menetlusse ega andnud talle teada oma soovist koostada kaebaja jaoks negatiivseim Otsus võimalikest. Otsuse negatiivne sisu oli kaebaja jaoks üllatuslik ning kaebaja ei saanud Otsuse negatiivse sisu osas oma täiendavad seisukohti ja vastuväiteid esitada. Käesoleval juhul oli kaebaja ärakuulamine eriti oluline, sest kaebaja jaoks oli haldusmenetluse tulemus rangeim võimalikest, s.o Otsus keelab olemasolevate veokitega söödaja sõnnikuveod mööda Tellivere teed täielikult, tekitab kaebajale olulisi kulusid ja äri ümberkorraldamise vajaduse.

Arvestada tuleb ka, et vaidlustatud Otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega (HMS § 4 lg 2), mistõttu on ärakuulamisõigus eriti oluline ning selle rikkumine Otsuse tühistamise aluseks. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-80-06 p-s 20 märkinud, et „Ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest (vt Riigikohtu 17.11.2003. a otsust nr 3- 3-1-74-03 ja 25.11.2003. a otsust nr 3-3-1-70-03).“ Mõlemad Riigikohtu poolt märgitud alternatiivid on käesoleval juhul täidetud.

Riigikohtu praktikast tulenevalt (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-74-03 ja 3-3-1-70-03) on ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine oluliseks menetlusveaks. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1- 82-03 kohaselt eeldab ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada, ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid.

Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (vt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-72-10, punkt 17). Kui kaebaja oleks haldusmenetluses kohaselt ära kuulatud, oleks kaebaja vallavalitsusele selgitanud mh, et:

1) Tellivere tee seisukord ei ole põhiline ega määrav kaalutlus, mida vallavalitsus peab Otsuse tegemisel arvestama;

2) Vastupidi, enamus Eesti kohalikke teid on halvas olukorras ning sellel põhjusel liikluspiirangute kehtestamise hävitaks maaelu arengu täielikult. Antud juhul piiratakse ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust;

3) Veokitega sõitmine teedel on reegel, mitte erand ning tee eesmärgiks ongi liikluse võimaldamine. Põllumajanduslikus piirkonnas on veokite liiklus elutähtis;

4) Tellivere tee korrashoiu kohustus lasub seadusest tulenevalt vallal, mistõttu on valla kohustuseks tee seisukorda või koormusvõimet parandada. See ei tekitaks vallale antud juhul olulisi lisakulusid, sest AS Teede Tehnokeskus poolt teostatud Tellivere tee kandevõime analüüsist nähtub, et põhiline kandevõime probleem pärineb ühest Tellivere tee lõigust (mis asub 1200 m kaugusel Lagedi-Kostivere maanteest; tegemist on teelõiguga, mida Jõelähtme vald ei ole remontinud);

5) Tellivere tee jätkuvat kasutamist toetab väljakujunenud tava ja praktika, sest alates farmi rajamisest on veod toimunud mööda Tellivere teed;

6) Tellivere tee on rajatud farmi operaatori poolt (kaebaja eelkäija) eesmärgiga teostada vedusid;

7) Tellivere tee äärsed elanikud pidid arvestama kaebaja vedudega, sest veod on toimunud mööda Tellivere teed juba mitukümmend aastat;

8) Tõnuvälja tee osas ei ole läbiviidud tee kandevõime analüüsi, mis tuleks enne otsustamist läbi viia. Visuaalsel vaatlusel on Tõnuvälja tee seisukord oluliselt halvem kui Tellivere tee oma;

9) Tõnuvälja tee ei paku reaalset alternatiivi Tellivere teele, sest see on halvas seisukorras, pikem, kurvilisem, liiklusohtlikum, tekitab täiendava liiklusohu kaebaja töötajatele ja Tõnuvälja tee äärsetele elanikele, kes ei ole pidanud sellega arvestama;

10) Tõnuvälja tee viib Kaebaja töökoja juurde, mis on bioloogilise ohu mõistes „must“ territoorium (vt kaebaja poolt rakendatav „Meetmestik zoonooside leviku tõkestamiseks“, p 4.1.2; I kd tl 198-207), mistõttu tekitab vedude suunamine läbi Tõnuvälja teel asuva töökoja suurema bioloogilise ohu (nt lindude haiguste ja epideemiaohu suurenemine) ja ristsaastumise ohu;

11) Tellivere teel asub kaebaja rajatud farmi pääsla, mis Tõnuvälja teel puudub. Pääsla olemasolu on farmi opereerimiseks hädavajalik, sest väravakompleks hoiab eemal võõrad ja vähendab bioloogilist ohtu (vt „Meetmestik zoonooside leviku tõkestamiseks“ p 4.1.4 ja meetmestiku lisa 2 ptk 2). Uue pääsla rajamine Tõnuvälja teele tekitaks kaebajale olulise lisakulu;

12) Tõnuvälja tee kasutamine tekitab kaebajale täiendava lisakulu, sest veod muutuvad pikemaks ja aeganõudvamaks. Ainuüksi veoteenuse eest peaks kaebaja maksma teenuseosutajale lisatasu ca 225 EURi/nädalas, mis muutuks linnuliha omahinna komponendiks ja halvendaks kaebaja konkurentsipositsiooni Euroopa Liidu siseturul. Kogu farmi majandustegevuse ümberkorraldamise kulud oleks kaebaja jaoks oluliselt suuremad;

13) muid olulisi asjaolusid, mis on asja lahendamisel määrava tähtsusega. Riigikohus on lahendi 3-3-1-72-10 p-s 19 kinnitanud, et „ärakuulamise võimaldamine kohtumenetluses ei saa asendada ärakuulamiskohustuse tagamist haldusmenetluses“. Riigikohus on pidanud ärakuulamisõiguse mittevõimaldamist haldusmenetluse nõuete sedavõrd jämedaks rikkumiseks, mis haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumata toob kaasa haldusakti tühistamise (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-23-06 p 15). Jõelähtme vallavalitsus rikkus Otsuse tegemisel oluliselt kaalutlusreegleid, esitades mõned ebaõiged või asjakohatud kaalutlused, miks tuleks Taotlused erandi kohaldamiseks jätta rahuldamata.

Samuti on Jõelähtme vallavalitsus jätnud kaalumata mitmeid olulisi asjaolusid, mis on Taotluste lahendamisel määrava tähtsusega. Jõelähtme vallavalitsus märgib Otsuse lk 2, et „Tellivere tee kandevõime on suhteliselt väike“, süüdistades kandevõime kahjustamises kaebajat. Kaebaja selgitab, et teehoiu kohustus on seadusest tulenevalt (TeeS § 25 lg 3, § 37 lg 1 p 2 ja § 16) tee omanikul (Jõelähtme vallal), mitte kaebajal ega kohalikel majapidamistel. Kohalike teede teehoidu rahastatakse riigieelarveliste eraldistega, samuti saab kohalik omavalitsus kasutada omavahendeid.

Kohalike omavalitsuse ülesanne ongi hoida oma teid nõutavas seisukorras, et sellel saaksid liigelda kõik sõidukid. Seejuures on loogiline, et teed kuluvad - seda nii loomulikul teel (nt ilmastiku tõttu) kui ka sõidukite (sh veokite) liiklemise tulemusena, kuid see ei tähenda, et veokite liiklemine teel tuleks seetõttu üldse ära keelata. Tee on loodudki liiklemiseks (mh veokitega) ning veokite liiklemine Eesti teedel ei ole erand, vaid reegel. Järelikult on teekatte kulumise loogiliseks tagajärjeks tee parandamine, mitte teel liiklemise keelamine.

Põllumajanduslikus piirkonnas viib Jõelähtme valla loogika olukorrani, kus põllumajandusettevõtjad ei saagi enam maapiirkonnas ettevõtlusega tegeleda, sest valdav enamus põllumajandusettevõtjaid kasutab tehnikat, mille tegelik mass ületab 10 t. Nõnda oleks põllumajandusettevõtjad allutatud kohaliku omavalitsuse suvale, mis saaks igal hetkel kehtestada teekoormuse piiranguid ja nõnda ettevõtja kohaliku omavalitsuse territooriumilt minema ajada. Seejuures enamus Eesti kohalikke teid on sarnases olukorras kui Tellivere tee või veelgi halvemas olukorras.

Kõikidest Eesti teedest moodustavad kohalikud teed ca 40% (võrdluseks riigiteid on ca 16%) ning kohalikud teed on enamasti kruusakattega (ainult 19% kohalikest teedest on kõvakattega). Seega on väide, et Tellivere tee kandevõime on suhteliselt väike, iseenesest ebapiisav alus liikluspiirangu rakendamiseks ja Taotluste rahuldamata jätmiseks. Jõelähtme vallavalitsus süüdistab kaebajat selles, et viimane kahjustab Tellivere teed, jättes seejuures tähelepanuta, et kandevõime vähenemise peamiseks põhjuseks on siiski asjaolu, et tee omanik ei ole Tellivere teed väga pikka aega hooldanud ning on lasknud sellel laguneda.

Osaliselt (Tellivere tee lõik viimasest elamust kuni Kaebaja farmi pääslani) on siiani remontimata. Jõelähtme vallavalitsus märgib Otsuse lk 2, et on tellinud AS Teede Tehnokeskus analüüsi, mille kohaselt tuleks Tellivere teel lubada kuni 10 t kaaluga sõidukite liiklemist, ning et uue tee kaitseks liikluspiirang kehtestatigi. Esiteks hõlmab nimetatud kandevõime analüüs kogu Tellivere teed - seega nii teeosa, mille Jõelähtme vald lasi remontida Lemminkäinen Eesti AS poolt 2013 a. suvel (st Lagedi-Kosteivere maanteest kuni viimase elamuni Tellivere teel) kui ka käesoleva hetkeni remontimata teeosa.

Seega ei saa analüüsist teha mistahes järeldust remonditud Tellivere teeosa kohta, sh selle kandevõime kohta või et kaebaja poolt taotletud veokite liikumine lõhub uut ja remonditud teelõiku. Teiseks arvestab kandevõime analüüs kandevõime arvutuste tegemisel ainult Tellivere tee kõige nõrgimat lõiku. Kandevõime analüüsi lk 6 märgitakse, et „arvutused on tehtud tee nõrgima mõõdetud E-mooduli väärtuse põhjal“. Tellivere tee kõige nõrgima lõigu E-mooduli väärtus on 69 MPa’d, samas kui Tellivere tee keskmine näitaja on 99 MPa’d, mis lubaks ka 40 t kogumassiga sõidukitel Tellivere teel liigelda (vt analüüsi lk 6 tabel 1 ja analüüsi lisa 2 toodud tabel).

Tellivere tee nõrgim lõik asub 1200 m kaugusel Lagedi-Kostivere maanteest (vt analüüsi lisa 2), st tegemist on teelõiguga, mida Jõelähtme vald ei ole remontinud. Samas nähtub kandevõime analüüsist, et sellel Tellivere teelõigul, mille Lemminkäinen Eesti AS on remontinud, oleks kaebaja poolt taotletud veokite liiklemine lubatud, sest veokite liiklemine remonditud teeosal eelduslikult teekatet ei lõhu. Nimelt nähtub kandevõime analüüsi lisast 2, et Tellivere tee remonditud teelõigu keskmine kandevõime näitaja on 103 MPa’d (s.o kandevõime analüüsi lisas 2 toodud mõõtepunktide 1 kuni 12 keskmine E-mooduli väärtus).

Kui võtta aluseks kandevõime analüüsi lk 6 toodud tabel 1, millest nähtub, et 99 MPa puhul oleks lubatud ka 40 t kogumassiga sõidukite liiklemine, järeldub sellest, et remonditud teelõigul (mille keskmine E- mooduli väärtus on 103 MPa’d) taotletud veokitega (mille maksimaalseks kaaluks on 33 t) liiklemine seda teelõiku ei kahjusta ja seda tuleks lubada. Kõige suurema massiga veok, mille liiklemist Tellivere teel Kaebaja antud juhul taotles, kaalub 33 t. Lisaks, kuna Jõelähtme vald on Tellivere tee omanik, millel lasub teehoiu kohustus, peaks just Jõelähtme vald nimetatud nõrgima kandevõimega teelõigu parandama.

Arvestades, et tegemist on ainsa lõiguga Tellivere teel, mis on nõnda madala kandevõime näitajaga (vt analüüsi lisa 2), ei tooks nimetatud lõigu parandamine Jõelähtme vallale kaasa olulisi kulusid. Ka kandevõime analüüs kinnitab, et Tellivere tee kandevõime probleemid pärinevad just teekonstruktsiooni ülemiste kihtide ebakvaliteetsuses (vt analüüsi lk 5), mistõttu tuleks teed parandada. Kolmandaks ei arvesta kandevõime analüüs hinnangute andmisel muid olulisi asjaolusid, mida peab Otsuse tegemisel kaaluma, näiteks: tee hädavajalikkus ettevõtja jaoks; alternatiivteede seisukord; väljakujunenud praktika ja tava; asjaolu, kes on tee omanik ja kes on kohustatud teehoidu korraldama;

Tellivere tee äärsete elamute õiguspärane ootus; Kaebaja õigustatud huvid; bioloogiline oht ja pääsla olemasolu jne. Jõelähtme vallavalitsus lisab Otsuse lk 2, et „Lemminkäinen Eesti AS-i poolt Tellivere tee juures teostatud remonttööd ei suurendanud Tellivere tee kandevõimet“. Kaebajal tekib küsimus, mis tõenditel põhineb valla ülaltoodud väide. Kaebajale teadaolevalt Tellivere tee kandevõimet enne remonttöid analüüsitud ei ole. Samuti jääb selgusetuks, mis eesmärgil remonttöid teostati kui see ei suurendanud Tellivere tee kvaliteeti.

Tegemist võib olla ebakvaliteetse tööga, mistõttu võib olla vallal olla nõue töövõtja vastu. Samas Tellivere tee lõigu, mille võttis aluseks AS Teede Tehnokeskus kandevõime arvutamisel, parandamist ei olegi toimunud. Jõelähtme vallavalitsus lisab Otsuse lk 3, et „Jõelähtme vallale teadaolevalt on Tõnuvälja tee kandevõime Tellivere tee kandevõimest parem“. Kaebajale jääb täielikult arusaamatuks, mis tõenditel vallavalitsuse ülaltoodud järeldus põhineb? Kas vallavalitsus on Tõnuvälja tee osas tellinud vastava kandevõime analüüsi? Selline analüüs kaebajale teadaolevalt puudub, seega on ülaltoodud väide alusetu.

Tõnuvälja tee oluliselt halvemat seisukorda kinnitab juba Tõnuvälja tee visuaalne vaatlus. Samas tekitab vedude suunamine Tõnuvälja teele oluliselt suurema liiklusohu, sest Tõnuvälja tee on halvema teekattega, käänulisem, kitsam, kurvilisem, halvema nähtavusega ja halvema üleüldise seisukorraga kui Tellivere tee ja negatiivseid proteste Tõnuvälja tee äärsete elanike seas, millega Jõelähtme vald ei ole üldse arvestanud. Samuti tekitab see kaebaja töötajatele oluliselt suurema liiklusohu, mida tekitab vedude suunamine läbi töökoja territooriumi.

Kuna Tõnuvälja teel ei ole pääslat ja veod peaksid läbima „musta“ territooriumi (töökoja), tekitab vedude suunamine Tõnuvälja teele täiendava bioloogilise ohu. Vedude suunamine läbi Tõnuvälja tee toob kaasa pikema teekonna ja seega ka suurema majandusliku ja keskkonnakahju. Neid asjaolusid ei ole Jõelähtme vallavalitsus vajalikul määral kaalunud või jätnud üldse arvestamata, kuigi tegemist on Otsuse tegemisel oluliste asjaoludega. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-72-13 p-s 21 märkinud, et „Juhul kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-54-03, p d 38–40, ja nr 3-3-1-81-07, p 16).“ Kaalutlusvigade tegemine Jõelähtme valla poolt on iseseisev alus kaebuse rahuldamiseks.

Vastustaja Jõelähtme vald peab kaebusi põhjendamatuteks ja palub jätta need rahuldamata järgmistel asjaoludel ja põhjustel. On õige, et Jõelähtme vald on paigaldanud Tellivere teele kaks liiklusmärki nr 341 „Massipiirang“, mille kohaselt ei tohi Tellivere teel sõita 10 tonnist suurema tegeliku massiga sõidukid. Liiklusmärkide nr. 341 alla paigaldati kaks liiklusmärki nr 891b „Välja arvatud“, mille kohaselt ei kehti 10-tonnine massipiirang selliste rohkem kui 10 tonnise massiga sõidukite suhtes, mille Tellivere teel liiklemise lubamiseks on Jõelähtme Vallavalitsus andnud loa.

Liiklusmärkide nr 891b paigaldamisega soovis Jõelähtme vald saavutada olukorda, kus Tellivere teel massipiirangute kehtestamine ei oleks põhjendamatult jäik ning kui peaks esinema hädavajadus Tellivere teel erandlikult 10 tonnist raskema massiga sõidukite liiklemiseks, siis vallavalitsuse erilubade alusel oleks see erandkorras võimalik. Mõlema liiklusmärgi – liiklusmärk nr 341 „Massipiirang“ ning liiklusmärk nr 891b „Välja arvatud“ – tähendus on avatud majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 kehtestatud liiklusmärkide ja teemärgiste tähenduste ning nõuete fooridele § 9 lg 1 p-s 24 ja lisas 3 ning § 21 p-s 29 ja lisas 8.

Mis puutub Tellivere teele paigaldatud Liiklusmärkide õiguslikku olemusse, siis on Jõelähtme vald seisukohal, et tegemist on üldkorraldustega. Seisukohta, et liiklusmärkide näol on tegemist üldkorraldustega, toetavad muuhulgas HMS eelnõu seletuskiri, milles on toodud esile, et „[ü]ldiste tunnuste alusel kindlaksmääratavale isikute ringile suunatud üldkorraldus on nt alkoholi müügi keeld linnas seoses konkreetse sündmusega (ta on suunatud kõigile alkoholimüügiga tegelevatele ettevõtjatele), asja avalik-õiguslikku seisundit muutev üldkorraldus nt tee või tänava määramine avalikuks kasutamiseks, samuti kvalifitseeritakse teoorias üldkorralduseks liiklusmärke“ http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=003 672870);

Haldusmenetluse käsiraamat, milles on üldkorraldustena nimetatud ka liiklusmärke, tõkkepuid, foore ja muid liiklemist korraldavaid rajatisi Vt. A.Aedmaa, E.Lopman jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004, lk 265); Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2003 kohtuotsuse p 17 haldusasjas nr 3-3-1-31-03; Tallinna Halduskohtu 23.10.2012 kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-1757. Jõelähtme valla arvates on üldkorralduseks kui haldusakti eriliigiks liiklusmärk ise. See tähendab, et liiklusmärgi kui üldkorralduse paigaldamiseks ei ole tarvilik eraldi täiendava haldusakti olemasolu.

Jõelähtme valla selline seisukoht on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu poolt 10.10.2013 haldusasjas nr 3-13-1913 tehtud kohtumäärusega, milles on seonduvalt liikluskorraldusvahenditega (mille hulka kuuluvad ka liiklusmärgid, vt. LS § 2 p 29) märgitud järgmist: „[l]iikluskorraldusvahendi paigaldamine ei ole tõend haldusakti andmise kohta, vaid haldusakti andmine kui selline“ (määruse motiveeriva osa p 8); „[l]iikluskorraldusvahendid kui haldusaktid kehtivad nende teatavakstegemisest (s.o paigaldamisest) alates tähtajatult (s.o reguleerivad liiklejate käitumist kuni liikluskorraldusvahendite eemaldamiseni, välistamata siiski ka võimalust peatada nende kehtivus ajutiste liikluskorraldusvahenditega – vt LS § 14 lgd 3 ja 4)“ (määruse motiveeriva osa p 8);

„HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse viia läbi menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata muu hulgas juhul, kui haldusakt antakse üldkorraldusena. Üldkorraldusteks (HMS § 51 lg 2) on ka liikluskorraldusvahendid kui haldusaktid, sest nende adressaatideks on üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikud (liikluskorraldusvahendi mõjupiirkonnas olevad liiklejad). Üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele suunatud üldkorralduse puhul puudub personaalselt ja konkreetselt määratletud adressaatide ring, keda oleks mõistlikul viisil võimalik enne akti andmist ära kuulata ja kellest igaühe erilisi huve oleks võimalik välja selgitada ning põhjendamisel ära märkida (vt Riigikohtu 25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, p 19).

Sellele vaatamata lasub haldusorganil kohustus selgitada enne haldusakti andmist välja nende isikute olulised huvid, kelle õiguste eriline riive on haldusorganile ettenähtav (vrd Riigikohtu 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08, p 13)“ (määruse motiveeriva osa p 11). Tellivere teele Liiklusmärkide kui üldkorralduste paigaldamisel lähtus Jõelähtme vald Tallinna Ringkonnakohtu viimati toodud suunistest. Seega Jõelähtme vald selgitab, et Tellivere teele Liiklusmärkide kui üldkorralduste paigaldamisele eelnevalt ei ole välja antud eraldi haldusakte, millega oleks otsustatud liiklusmärkide kui üldkorralduste paigaldamine Tellivere teele.

Haldusaktideks, täpsemalt üldkorraldusteks, on antud juhul Tellivere teele paigaldatud kaks liiklusmärki nr 341 „Massipiirang“, millega keelatakse 10 tonnist raskema massiga sõidukite liiklus Tellivere teel ning kaks liiklusmärki nr 891b „Välja arvatud“, millega erandlikult võimaldatakse siiski Tellivere teel 10 tonnist raskema massiga sõiduki liiklus, kui sellise sõiduki suhtes on Jõelähtme Vallavalitsus väljastanud spetsiaalse loa.

16.04.2014 kirjaga soovis Jõelähtme Vallavalitsus üksnes teavitada AS Tallegg sellest, et Tellivere teel toimuvat liiklust kavatseb Jõelähtme vald hakata piirama, kehtestades massipiirangud Tellivere teel sõitvate sõidukite suhtes, ning juhtida AS Tallegg tähelepanu võimalusele esitada Jõelähtme Vallavalitsusele taotlus eriloa saamiseks erandkorras 10 tonnist raskema sõidukiga sõitmiseks Tellivere teel. Seega oli kirja eesmärkideks sellise olukorra vältimine, kus liikluspiirangute kehtestamine Tellivere teel toimuks AS Tallegg jaoks ootamatult, ning AS-ile Tallegg aja võimaldamine oma tegevuse ümberkorraldamiseks seonduvalt liiklussituatsiooni muutumisega Tellivere teel.

Mis puutub 16.04.2014 kirjas sisalduvasse lausesse – „Lähtudes liiklusseaduse §-ist 12 ning juhindudes Jõelähtme valla kohalikel teedel liikluspiirangute kehtestamise korrast, on Jõelähtme vald otsustanud piirata raskekaaluliste sõidukite liiklust Tellivere teel“ – siis seda tuleks mõista järgmiselt. Nimetatud lausega soovis Jõelähtme vald juhtida AS Tallegg tähelepanu sellele, et Jõelähtme valla arvates esineb tarvidus liikluspiirangute kehtestamiseks Tellivere teel ning sellest johtuvalt asub Jõelähtme vald Tellivere teel liiklust piirama.

Mingisugust haldusakti seonduvalt Tellivere teele Liiklusmärkide kui üldkorralduste paigaldamisega olemas ei ole ning sellisele olematule haldusaktile ei ole Jõelähtme Vallavalitsuse 16.04.2014 kirjas ka viidatud. Tellivere tee problemaatika ei ole uus. Kuivõrd Tellivere teel on sõitnud pikema aja vältel ja järjepidevalt AS Tallegg 10 tonnist tunduvalt raskema massiga sõidukid, siis on Tellivere tee halb seisukord olnud aastaid Jõelähtme valla ning AS Tallegg vahel arutlusteemaks. Nii pärineb ajavahemikust 19.-27.11.2012 Jõelähtme valla kommunaalnõuniku ning AS Tallegg administratsioonijuhi e-kirjavahetus, millest nähtub, et Tellivere tee seisukord on tõesti halb (seda tunnistab ka oma e-kirjas AS Tallegg administratsioonijuht), Jõelähtme vallal puuduvad rahalised vahendid Tellivere tee remontimiseks kogu ulatuses ning samas ei pea AS Tallegg kui Tellivere tee üks peamisi kasutajaid vajalikuks rahalist panustamist Tellivere tee remonti /I kd tl 125/.

Ka 2013 kevadel jätkus Jõelähtme valla ning AS Tallegg vaheline suhtlus seonduvalt Tellivere teega. 14.03.2013 on AS Tallegg administratsioonijuht teavitanud Jõelähtme valda sellest, et mööda Tellivere teed toimus söödavedu 300 tonni nädalas, munavedu 80 tonni nädalas, lindude vedu 50 tonni kuus /I kd tl 125 pöördel/. Jõelähtme valla ning AS Tallegg vaheline suhtlus seonduvalt Tellivere teega nähtub ka ajavahemikust 18.06.- 19.08.2013 pärinevast e-kirjavahetusest, millest muuhulgas selgub, et mööda Tellivere teed liikuva AS-i Tallegg söödaveoki ja täishaagise kaal koos koormaga kokku on 40 tonni ning munaveoki kaal koos koormaga kokku on 16 tonni /I kd tl 126-127/.

AS Tallegg poolt kasutatavate sõidukite mastaapsust ja kaalu aitavad paremini mõista fotod Tellivere teel liikunud AS Tallegg autodest ja haagisest /I kd tl 128-129/. Samuti on oluline, et Tellivere tee möödub Saha külast. 13.06.2013 on Saha küla külavanem pöördunud Jõelähtme Vallavalitsuse poole, viidates sellele, et Tellivere tee on pidevalt ja väga katki, Tellivere teed lõhuvad just raskeveokid ning ühtlasi on Saha küla külavanem teinud ettepaneku keelata rohkem kui 8 tonni kaaluvate sõidukite liiklus Tellivere teel /I kd tl 129 pöördel/. 14.06.2013 kirjaga on Jõelähtme Vallavalitsus teavitanud AS Tallegg asjaolust, et Jõelähtme vald tellib Tellivere tee 1,2 km pikkuse lõigu remondi Lagedi-Kostivere teest kuni Kirsimäe taluni ning peale tööde lõppu keelatakse raskemate kui 8 tonni kaaluvate sõidukite liiklus Tellivere teel /I kd tl 130/. 18.06.2013 vastuses Jõelähtme Vallavalitsuse kirjale AS Tallegg vaidles vastu massipiirangu kehtestamisele Tellivere teel liiklevatele sõidukitele /I kd tl 130 pöördel/.

Ajendatuna Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 kirjast ning AS Tallegg 18.06.2013 kirjas toodud ettepanekust kohtumiseks Jõelähtme Vallavalitsusega leidis aset Jõelähtme Vallavalitsuse ning AS Tallegg esindajate kohtumine 25.06.2013 ning sellele järgnenud suhtlus, mis kajastub e-kirjavahetusest perioodil 18.06.-19.08.2013. On kõnekas, et 09.07.2013 taotles AS Tallegg esindaja täiendavat kohtumist Jõelähtme Vallavalitsuse esindajatega, kuid 19.08.2013 loobus AS Tallegg esindaja täiendava kohtumise soovist.

19.09.2013 esitas Lemminkäinen Eesti AS Jõelähtme Vallavalitsusele Tellivere teel 1,2 km pikkuse lõigu remondi eest arve nr 0521/2564 kokku summas 64’831,34 eurot, mille Jõelähtme vald on tasunud /I kd tl 131/. Võttes arvesse, et 2013. a oli Jõelähtme valla eelarves nähtud ette rahalisi vahendeid teehoiuks Jõelähtme valla territooriumil kokku 1’036’395,99 euro ulatuses, millest riik eraldas 140’205 eurot, moodustab Tellivere tee 1,2 km pikkuse remondi lõiguks kulunud raha 6,25% 2013. a Jõelähtme valla eelarves teehoiuks ettenähtud vahenditest.

Seetõttu on Tellivere tee 1,2 km pikkuse lõigu remondiks 2013. a kulutatud rahasumma 64’831,34 eurot vaadeldav Jõelähtme valla olulise kulutusena teehooldusesse. Kuivõrd Jõelähtme valla ja Saha küla elanike arvamused ühelt poolt ning teistalt AS Tallegg arvamused selle kohta, kui rasked sõidukid võivad Tellivere teel sõita, lahknesid oluliselt, tellis Jõelähtme Vallavalitsus AS-ilt Teede Tehnokeskus Tellivere tee kandevõime määramise uuringu, mille leheküljelt 6 nähtub järgmine järeldus: „Eeltoodut arvestades on põhjendatud rakendada nimetatud teel koormuspiirang.

Arvestades Tellivere tee kandevõime suurust on põhjendatud rakendada antud teel koormuspiirang 10 tonni.“ Seonduvalt plaaniga kehtestada Tellivere teel liiklevatele sõidukitele kuni 10-tonnine massipiirang, saatis Jõelähtme Vallavalitsus 13.12.2013 Saha küla kinnistuomanikele, Lisaks AS-ile Tallegg veel 26 isikule, kirja nr 9-6/3787, paludes hiljemalt 30.12.2013 teada anda, millist mõju kinnistuomanikele sellise massipiirangu kehtestamine avaldaks. Tagasiside oli väga loid. Lisaks AS Tallegg vastusele vastas Jõelähtme Vallavalitsusele vaid üks Saha küla elanik.

Lisaks nimetatud dokumentidele lähtus Jõelähtme Vallavalitsus Tellivere teele Liiklusmärkide paigaldamisel muuhulgas alljärgnevast teabest: Tellivere tee kogu pikkuses sellisel viisil remontimine, et nimetatud tee kandevõime vastaks AS Tallegg linnufarme pidevalt teenindavate raskete ja väga raskete sõidukite massile, ei ole Jõelähtme vallale rahaliselt jõukohane; Tellivere teele pakub alternatiivi Tõnuvälja tee, mis on kõigile vabalt kasutatav. Seejuures toimub Tõnuvälja teed pidi niigi raske tehnika liiklus, kuna Tõnuvälja tee äärde jääb Koplimetsas farmikompleks, mille transpordiga teenindamine toimub Tõnuvälja tee kaudu; raskete sõidukite sõitmiseks on Tõnuvälja tee sobilikum kui Tellivere tee, kuna ühelt poolt on Tõnuvälja tee seisukord parem Tellivere tee omast ning teisalt paikneb Tõnuvälja tee lähiümbruses vähem elamuid ja elab vähem inimesi kui Tellivere tee puhul.

Seetõttu häirib raskete sõidukite liiklus mööda Tõnuvälja teed kohalikku elanikkonda vähem; juhul, kui mitte kehtestada Tellivere tee osas massipiiranguid ja lubada senise olukorra jätkumist, kus Tellivere teed igapäevaselt ja intensiivselt kasutavad 10 tonnist raskemad sõidukid, siis muutuks 64’831,34 euro suuruse rahasumma paigutamine Tellivere tee remonti mõttetuks. Seda põhjusel, et Tellivere tee kandevõimest raskemate ja oluliselt raskemate sõidukite pideva ja intensiivse liiklemise korral ei peaks Tellivere tee remonditud osa sellisele liikluskoormusele kuigi kaua vastu.

Hiljuti remonditud Tellivere tee osa sellisel viisil lagunemise ja lõhkumise aktsepteerimine raskete sõidukite poolt kujutaks endast ilmselgelt ebaperemehelikku suhtumist Jõelähtme valla rahalistesse vahenditesse; juhul, kui siiski peaks esinema erandlikke olukordasid, kus 10 tonnist raskema massiga sõiduk ilmtingimata peab saama liikuda üksnes Tellivere tee kaudu, siis saab Jõelähtme vald erandjuhul väljastada eriloa, mis annab õiguse 10 tonnist raskema massiga sõiduki liiklemiseks Tellivere teel. Eriloa andmise üle otsustamisel saab Jõelähtme vald seejuures igakülgselt kaaluda konkreetse juhtumi iseärasusi.

Mis puutub AS Tallegg poolt Jõelähtme Vallavalitsusele taotluste esitamisesse Jõelähtme Vallavalitsuse lubade väljastamiseks 10 tonnist raskemate sõidukite liiklemise lubamiseks Tellivere teel, siis soovime märkida järgmist. 27.05.2014 esitas AS Tallegg Jõelähtme Vallavalitsusele 10 taotlust lubade väljastamiseks, mis annavad õiguse mitte järgida Tellivere teel liikluspiirangut kehtestavat

liikluskorraldusvahendit. Seejuures nähtus Taotlustest, et ühe sõiduki mass jäi alla 10 tonni, kuid üheksa sõiduki massid olid suuremad kui 10 tonni, jäädes vahemikku 11 tonni kuni 33 tonni. 02.06.2014 tegi Jõelähtme vald otsuse, millega jäeti AS Tallegg taotlus läbi vaatamata, milles paluti loa väljastamist sellele sõidukile Tellivere teel liiklemiseks, mille mass jäi alla 10 tonni. Jõelähtme vald asus seisukohale, et sellisele sõidukile ei ole loa väljastamine vajalik, kuna sõiduk võib ilma Jõelähtme Vallavalitsuse eriloata Tellivere teel liigelda. Ülejäänud üheksa taotlust, milles paluti erilubade väljastamist sõidukitele, mille maasid olid suuremad kui

10 tonni, jättis Jõelähtme vald rahuldamata. Jõelähtme Vallavalitsus edastas 02.06.2014 otsuse 03.06.2014 e-postiaadressile tallegg@tallegg.ee, nagu seda oli palutud AS-i Tallegg 27.05.2014 taotlustes. Samal kuupäeval, 03.06.2014, saatis Jõelähtme Vallavalitsus kaaskirja ja otsuse ka tähitud postiga AS Tallegg õigusjärglase AS HKScan Estonia äriregistrijärgsele aadressile (Roodevälja küla, Sõmeru vald, Lääne-Viru maakond) ning nähtuvalt tähtkirja teatisest sai AS HKScan Estonia nimetatud otsuse posti teel kätte 06.06.2014 /I kd tl 147-150/.

Jõelähtme valla täiendavad seisukohad Vastustaja jääb 01.08.2014 esitatud protsessidokumendi ja selle lisade juurde ning palub kohtul neid arvestada. Liiklusmärkide nr 891b paigaldamisega soovis vastustaja saavutada olukorda, kus Tellivere teel massipiirangute kehtestamine ei oleks põhjendamatult jäik ning kui peaks esinema hädavajadus Tellivere teel erandlikult 10 tonnist raskema massiga sõidukite liiklemiseks, siis vastustaja erilubade alusel oleks see erandkorras võimalik. Seega on vastustaja arvates oluline, et ühelt poolt ei ole Tellivere teel sõidukite liiklust keelatud. Kõik sõidukid, mille tegelik mass on kuni 10 tonni, tohivad Tellivere teel jätkuvalt liigelda. 10 tonnist raskema massiga sõidukite liiklus Tellivere teel on võimalik vastustaja eriloa alusel. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga selles, et Tellivere teele paigaldatud Liiklusmärgid on vaadeldavad üldkorraldustena. Vastustaja arvates on üldkorralduseks kui haldusakti eriliigiks liiklusmärk ise. See tähendab, et liiklusmärgi kui üldkorralduse paigaldamiseks ei ole tarvilik eraldi täiendava haldusakti olemasolu. Vastustaja selline seisukoht on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu poolt 10.10.2013 haldusasjas nr 3-13-1913 tehtud kohtumäärusega. Vastustaja ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, nagu ta oleks liiklusmärkide nr 341 „Massipiirang“ paigaldamisega rikkunud liiklusmärkide paigaldamise nõudeid. Seonduvalt 30.05.2014 kaebuse p-des 24-77 tooduga soovib vastustaja märkida järgmist. Kaebuse esitaja on jätnud igasuguse tähelepanuta antud vaidluse lahendamisel olulist tähtsust omava tõiga, et lisaks liiklusmärkidele nr 341 „Massipiirang“ on vastustaja Tellivere teele paigaldanud ka liiklusmärgid nr 891b „Välja arvatud“. Antud juhul ei ole toimunud LS § 12 lg

2 rikkumist. Vastustaja toonitab veelkordselt, et Tellivere teed võivad jätkuvalt kasutada liiklemiseks kõik sõidukid, mille tegelik mass on kuni 10 tonni. Raskemad sõidukid, milliseid vastustaja kasutab, saavad sõita Tõnuvälja teed mööda. Samuti on 10 tonnist raskema tegeliku massiga sõidukite liiklemine Tellivere teel võimalik vastustaja erilubade alusel. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, nagu oleks antud juhul vastustaja Tellivere teele Liiklusmärkide paigaldamisel rikkunud kaalutlusõigust. Selgitamaks käesoleva kohtuasja menetlemisel välja, millistest kaalutlustest vastustaja lähtus Tellivere teele Liiklusmärkide paigaldamisel, palub vastustaja üle kuulata Jõelähtme valla kommunaalnõuniku Indrek Mäeküngas’e, kes oskab üksikasjalikult selgitada, millistest kaalutlustest lähtus vastustaja eelnimetatud liiklusmärkide paigaldamisel Tellivere teele ning kuidas toimus erinevate isikute huvide kaalumine.

Mis puutub kaalutlustesse, millest vastustaja muuhulgas lähtus liiklusmärkide paigaldamise üle otsustamisel Tellivere teele (tegemist ei ole lõpliku loeteluga), siis vastustaja märgib järgmist. Esiteks lähtus vastustaja tõigast, et Tellivere tee seisukord oli ajaliselt enne Tellivere tee osalist remontimist Tellivere tee täies ulatuses väga halb ja on käesoleval ajal Tellivere tee remontimata ulatuses väga halb. Seda, et Tellivere tee seisund on halb, on tunnistanud ka kaebuse esitaja. Teiseks võttis vastustaja arvesse seda, et Tellivere teed kasutati väga raskete sõidukitega liiklemiseks.

Nagu nähtub kaebuse esitaja 14.03.2013 e-kirjast ja kaebuse esitaja 19.08.2013 e-kirjast on kaebuse esitaja sõidukite kaaluks 16 tonni ja 40 tonni. Kolmandaks arvestas vastustaja sellega, et AS Teede Tehnokeskus arvutuste kohaselt on Tellivere teel põhjendatud rakendada koormuspiirangut 10 tonni. Neljandaks lähtus vastustaja tõigast, et 2013. a tellis vastustaja Tellivere tee osalise remondi, mis läks vastustajale kokku maksma 64’831,34 eurot, mis moodustab 6,25% 2013. a Jõelähtme valla eelarves teehoiuks ettenähtud vahenditest ning Tellivere tee 1,2 km pikkuse lõigu remondiks 2013. a kulutatud rahasumma 64’831,34 eurot on vaadeldav Jõelähtme valla olulise kulutusena teehooldusesse.

Siinjuures on samuti oluline, et Jõelähtme vallal puudusid ja puuduvad rahalised vahendid Tellivere tee sellisel kujul ümber ehitamiseks, et suurendataks Tellivere tee kandevõimet. 2013. a toimunud Tellivere tee osalise remondi tulemusena tee remonditud osa kandevõime ei suurenenud. Samuti on oluline, et Tellivere tee omanikuks on Jõelähtme vald ning kui Tellivere teel peaks juhtuma tee halvast seisukorrast ja/või vähesest kandevõimest tuleneval õnnetusi (näiteks vajub Tellivere tee vähesest kandevõimet tulenevalt liiga raske massiga sõiduk külili), siis võidakse hakata esitama kahju hüvitamise nõudeid Jõelähtme valla vastu.

Viiendaks pidas vastustaja silmas seda, et olukorras, kus peale Tellivere tee osalist remontimist jätkavad Tellivere tee regulaarset ja sagedast kasutamist väga rasked sõidukid, kuigi Tellivere tee kandevõimest lähtudes on Tellivere teel soovitatud kasutada koormuspiirangut 10 tonni, hakkab Tellivere tee remonditud osa uuesti kiiresti lagunema ning Tellivere tee osaline remontimine kaotab igasuguse mõtte. Sellises olukorras oleks avalike rahaliste vahendite eest Tellivere tee osaline remontimine ilmselgelt põhjendamatu. Kuuendaks arvestas vastustaja sellega, et Tellivere tee lähiümbruse elanikud on avaldanud protesti selle vastu, kus Tellivere teel sõidavad suured ja rasked sõidukid, mis teed lõhuvad.

Seitsmendaks lähtus vastustaja sellest, et Tellivere tee lähedal paikneb Tõnuvälja tee, mille seisukord on Tellivere tee seisukorrast parem ja mis sobib Tellivere teega võrreldes paremini kaebuse esitaja kanalaid teenindava raske transpordi liikumiseks. Seda muuhulgas põhjusel, et Tõnuvälja tee ääres ja lähiümbruses paikneb elamuid märksa vähem kui Tellivere tee ääres ja lähiümbruses. Samuti omas vastustaja arvates tähtsust, et Tõnuvälja teel juba niigi liikleb rasketransport seonduvalt Koplimetsa farmi kompleksi teenindamisega ning seetõttu oleks mõistlik koondada kogu rasketranspordi liiklus ühele teele.

Kaheksandaks pidas vastustaja silmas seda, et rohkem kui 10 tonni suuruse massiga sõidukite liiklemist Tellivere teel ei välistata täielikult ning kui peaksid ilmnema erandlikud asjaolud, mille tõttu osutub vajalikuks rohkem kui 10 tonni suuruse massiga sõidukite liiklemine Tellivere teel, siis on seda võimalik teha Jõelähtme valla erilubade alusel. Üheksandaks leidis vastustaja, et avalikkuse ja Tellivere tee läbiümbruse elanike huvid selle vastu, et remonditud Tellivere tee osa säilib pikemat aega heas korras ning ei saa kohe lõhutud raskete sõidukite poolt kaalub üle kaebuse esitaja soovi jätkata Tellivere tee kasutamist senisel moel.

Tõnuvälja tee näol on tegemist kaebuse esitaja jaoks reaalse alternatiiviga Tellivere teele ning Tõnuvälja tee on sobilikum raskete sõidukitega liiklemiseks. Juhul, kui siiski kaebuse esitajal jaoks peaks tekkima tungiv hädavajadus Tellivere tee kasutamiseks 10 tonnist raskemate sõidukitega, on seda võimalik erandkorras teha vastustaja erilubade alusel. Mis puutub kütuseaktsiisist Eesti Vabariigile laekuvasse rahasse, siis selgitab vastustaja veelkordselt, et 2013. a. oli Jõelähtme valla eelarves nähtud ette rahalisi vahendeid teehoiuks Jõelähtme valla territooriumil kokku 1’036’395,99 euro ulatuses, millest riik eraldas 140’205 eurot.

Seega on riigilt vastustajale teehoiuks eraldavata raha suurus tunduvalt väiksem sellest rahast, mis vastustaja eelarves oli 2013. a teehoiuks planeeritud, rääkimata rahast, mida vastustaja tegelikkuses vajaks iga-aastaseks tee hoiuks. Nõustuda ei saa 30.05.2014 kaebuses esitatud väidetega, mis seonduvad Tõnuvälja teega. Esiteks, fotomaterjal, mille kaebuse esitaja on seonduvalt Tellivere tee ja Tõnuvälja teega esitanud, on eksitav ja ei anna objektiivset ettekujutust nimetatud teede tegelikust olukorrast. Teiseks ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, nagu oleks Tõnuvälja tee Tellivere teest halvemas olukorras.

Tõnuvälja tee seisukord on Tellivere tee seisukorrast parem. Kolmandaks on asjakohatud kaebuse esitaja väited pimedast kurvist Lagedi-Kostivere maanteel enne Tõnuvälja teele pööramist. Ka enne Tellivere teele pööramist on Lagedi-Kostivere maantee kurviline. Neljandaks ei saa nõustuda väidetega, nagu oleks Tõnuvälja tee väga kitsas, kurviline, halva nähtavusega ja äärmiselt halvas seisus. Nähtuvalt vastustaja 01.08.2014 protsessidokumendi lisast nr 11 järske kurve Tõnuvälja teel ei ole. Vastustaja kinnitab, et väited Tõnuvälja tee kitsuse, halva nähtavuse ja väga halva seisukorra kohta on ebaõiged.

Viiendaks on ebaõige kaebuse esitaja väide, nagu muutuksid Tõnuvälja tee mõned osad märjaga mülkaks. Selliseid kohti Tõnuvälja teel ei esine. Kuuendaks on ebaõige, nagu läbiks Tõnuvälja tee Koplimetsa kinnistut. Koplimetsa kinnistu piirneb Tõnuvälja teega, kuid Tõnuvälja tee Koplimetsa kinnistut ei läbi. Mis puutub Tõnuvälja tee õiguslikku staatusesse, siis tegemist on reformimata riigimaaga, mille munitsipaliseerimist vastustaja soovib. Seitsmendaks on oluline, et Tõnuvälja tee viib kaebuse esitaja kinnistu juurde ning Tõnuvälja tee kaudu liigeldes on kaebuse esitajal võimalik jõuda linnufarmideni.

Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja viited Tõnuvälja tee ääres paiknevatele majapidamistele on asjassepuutumatud ning ei oma mingisugust puutumust kaebuse esitaja õiguste väidetava rikkumisega. Lisaks sellele Tellivere tee lähiümbruses elab tunduvalt rohkem inimesi kui Tõnuvälja tee lähiümbruses. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, nagu oleks vastustaja jätnud kaebuse esitaja huvidega arvestamata Tellivere teele Liiklusmärkide paigaldamisel. Nagu ilmneb 30.05.2014 kaebuse lisadest ning vastustaja 01.08.2014 protsessidokumendi lisadest on vastustaja korduvalt kaebuse esitajaga seonduvalt liikluse korraldamisega Tellivere teel suhelnud.

Paraku on kaebuse esitaja suhtumine olnud pealiskaudne ja kohati ka üleolev. Nii näiteks nähtub st ekirjavahetusest, et kaebuse esitaja esindajad ei ole pidanud tarvilikuks vastustaja esindajatega kohtuda, arutamaks Tellivere tee liikluskorraldusega seonduvat. Samuti nähtub neist, et kaebuse esitaja ei ole pidanud vajalikuks sisuliselt vastata vastustaja poolt esitatud küsimusele selle kohta, kas ja millist mõju avaldaks kaebuse esitajale Tellivere teel liiklevatele sõidukitele kuni 10-tonnise massipiirangu kehtestamine. Samuti ei ole kaebuse esitaja kohtueelse suhtlemise käigus teinud konstruktiivseid ettepanekuid selles osas, kuidas Tellivere tee problemaatikat lahendada.

Tellivere teele Liiklusmärkide paigaldamisel kaalus vastustaja nii kaebuse esitaja huve kui avalikke huve ja Tellivere tee ümbruses paikneva kogukonna huve ning jõudis järeldusele, et huvi Tellivere teel liikluse piiramise vastu on kaalukam vastustaja huvist jätkata Tellivere tee pidevat ja intensiivset kasutamist senisel viisil, lõhkudes järjepidevat Tellivere teed liiga raskete sõidukitega. Arusaamatuteks jäävad vastustajale kaebuse esitaja väited selle kohta, et Tellivere tee olevat kaebuse esitaja poolt rajatud ning kaebuse esitajal olevat õiguspärane ootus Tellivere tee kasutamiseks senisel viisil.

Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse selle kohta, et Tellivere tee kasutamisel olevat teekond lühem, siis ühelt poolt sõltub teekonna pikkus ära sellest kust kuhu sõidetakse. Seda küsimust kaebuse esitaja 30.05.2014 kaebuses käsitlenud ei ole. Isegi juhul, kui peaks selguma, et Tõnuvälja teed kasutades on sõiduteekond veidi pikem, ei saa kaebuse esitaja lähtuda eeldusest, et kõik kaebuse esitaja äritegevusele mõju avaldavad faktorid on ja jäävad muutumatuteks. Eluja ärikeskkond muutuvad pidevalt ning sellega tuleb kaebuse esitajal arvestada.

Eksitav on kaebuse esitaja väide suuremast liiklusohutusest ja väiksemast keskkonnakahjust, mis kaasnevat Tellivere tee kasutamisega. Võttes arvesse Tellivere tee remontimata osa väga halba seisukorda ning seda, et väga halvas seisukorras oleval teel sõites suureneb liiklusõnnetuste oht, ei ole sugugi välistatud, et Tellivere tee kasutamise jätkamisel senisel viisil liiklusoht ja keskkonnakahjude tekkimise oht hoopis suureneksid. Tõendamata ja paljasõnalised on kaebuse esitaja väited selle kohta, et Tõnuvälja tee kasutamisega suurenevat kaebuse esitaja kulud.

Samuti on kaebuse esitaja täielikult jätnud analüüsimata, milline on Tellivere tee remontimata osa, mille seisukord on jätkuvalt väga halb, kasutamise korral sõidukitele tee halvast olukorrast tekkiv kahju. Veenvad ei ole ka kaebuse esitaja väited niinimetatud puhtast ja mustast tsoonist kaebuse esitaja territooriumil. Vastustaja 01.08.2014 protsessidokumendi lisa nr 12 materjalide hulgas on ka taotlus eriloa väljastamiseks Tellivere teel liiklemiseks traktorile, millega veetakse linnusõnnikut. Seega soovis kaebuse esitaja kasutada Tellivere teed erinevate koormate vedamiseks.

Seega leiab vastustaja kokkuvõtlikult, et paljasõnaline ja ebaõige on kaebuse esitaja väide, nagu oleks Tellivere tee kasutamine kaebuse esitaja jaoks hädatarvidus. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, nagu ei oleks vastustaja liiklusmärkide paigaldamise käigus Tellivere teele erinevaid asjaolusid kaalunud, ega 30.05.2014 kaebuse p-des 72-77 avaldatud seisukohaga, nagu oleks Tellivere teele Liiklusmärkide paigaldamine ebaproportsionaalne. On rõhutamisväärne, et vastustaja on näinud ette võimaluse erilubade väljastamiseks Tellivere teel 10 tonnist raskema massiga sõidukitega liiklemiseks, kui selleks peaks tekkima erandlik hädavajadus.

Võttes samas arvesse Tellivere tee kandevõimet ei ole aga muude leebemate abinõude kasutamine võimalik. Vältimaks Tellivere tee edasist kahjustada saamist tuleb liiga raskete sõidukite regulaarne ja tihe liiklemine Tellivere teel lõpetada. Nõustuda ei saa 30.05.2014 kaebuse p-des 78-82 avaldatud seisukohaga, nagu oleks Tellivere teele Liiklusmärkide paigaldamine piisavalt motiveerimata. Tulenevalt liiklusmärgi kui üldkorralduse eripärast, ei ole tarvilik liiklusmärgi paigaldamist hakata mingi eraldi dokumendiga motiveerima. Haldusaktiks ongi liiklusmärk ning selle haldusakti teatavakstegemine toimub liiklusmärgi paigaldamise läbi.

Vastustaja märgib, et 30.05.2014 kaebuse lisana nr 12 esitatud neli fotot Tellivere teest on selles mõttes eksitavad, et fotodel on kajastatud üksnes seda osa Tellivere teest, mille vastustaja on 2013 lasknud ära remontida. Tellivere tee remontimata osast ei ole kaebuse esitaja ühtegi fotot esitanud. Vastustaja poolt esitatavatelt fotodelt /II kd tl 69-77/ nähtub ilmekalt, kui halb on Tellivere tee remontimata osa seisukord. Samade fotode põhjal on võimalik kujundada ka seisukoht selles osas, milliseks tõenäoliselt muutuks Tellivere tee remonditud osa, kui Tellivere tee kasutamine raskete sõidukitega jätkuks senisel viisil.

Õige ei ole 30.05.2014 kaebuse lk 6 ülevalt esimeses lõigus sisalduv väide, nagu läbiks Tõnuvälja tee Koplimetsa kinnistut. Koplimetsa maatükk II ja maatükk III eksplikatsioonidelt ja piiriprotokollidest nähtub, et Koplimetsa kinnistu piirneb Tõnuvälja teega ning seega Tõnuvälja tee Koplimetsa kinnistut ei läbi /II kd tl 80-81/. Jõelähtme valla maanõuniku koostatud nimekirjaga selle kohta, kui palju majapidamisi asub Tellivere tee lähiümbruses ning kui palju majapidamisi asub Tõnuvälja tee lähiümbruses /II kd tl 82-83/, soovib vastustaja tõendada, et Tellivere tee ääres ja lähiümbruses asub tunduvalt rohkem majapidamisi ning elab tunduvalt rohkem inimesi kui Tõnuvälja tee ääres ja lähiümbruses.

Ka see tõik räägib otsustuse kasuks piirata raskete sõidukite liiklust Tellivere teel. Samuti märgib vastustaja, et tema arvates omavad käesoleva kohtuasja lahendamisel tähtsust muuhulgas järgmised tõigad. Esiteks, vastustaja ei ole täielikult keelanud sõidukite liiklemist Tellivere teel. Ilma igasuguste piiranguteta võivad Tellivere teel jätkuvalt liigelda kõik sõidukid, mille tegelik mass on kuni 10 tonni. 10 tonnist raskema massiga sõidukid võivad Tellivere teel liigelda vastustaja sellekohase loa olemasolul. Teiseks, Tõnuvälja tee kaudu liigeldes on võimalik jõuda kaebuse esitaja farmideni.

Samuti, kui kaebuse esitaja peaks soovima kasutada farmide teenindamiseks Tellivere teed, on kaebuse esitajal kuni 10-tonnise massiga sõidukeid kasutades võimalik seda ilma piiranguteta teha. Samuti, kui kaebuse esitajal esineb tungiv vajadus Tellivere teel 10-tonnise massiga sõidukist raskema kaaluga sõidukiga liiklemiseks, on kaebuse esitajal võimalik taotleda vastustajalt sellesisulise loa väljastamist. Siiski märgib vastustaja, et loa väljastamine, mis võimaldab Tellivere teel liigelda 10 tonnist raskema massiga sõidukiga, on vaadeldav erandina.

Kolmandaks, Tellivere tee kandevõime määramisel on AS Teede Tehnokeskus soovitanud rakendada Tellivere tee puhul koormuspiirangut 10 tonni. Seevastu kaebuse esitaja on varasemalt kasutanud Tellivere teed kokku 40 tonni kaaluva veoki ja täishaagisega liiklemiseks sagedusega kaks korda nädalas ning

16 tonni kaaluva sõidukiga liiklemiseks sagedusega kaks korda päevas. Eelmises lauses nimetatud andmed on kaebuse esitaja vastustajale avaldanud. Neljandaks, ajaliselt enne Tellivere tee osalist remontimist oli Tellivere tee seisukord väga halb. See oli tingitud Tellivere tee jaoks liiga raskete sõidukitega Tellivere teel pidevast liiklemisest. Peale Tellivere tee osalist remonti paranes Tellivere tee seisukord remonditud osas. Siinjuures on aga oluline, et remonttööde tulemusena Tellivere teel remonditud osa kandevõime ei suurenenud. Niivõrd suuremahulisteks teeremonditöödeks, mille tulemusena Tellivere tee remonditud osa kandevõime suureneks, vastustajal rahalised vahendid puuduvad.

Tellivere tee remontimata osa olukord on jätkuvalt väga halb. Viiendaks, Tellivere tee osaline remontimine läks vastustajale maksma 64’831,34 eurot, mis moodustas 6,25% Jõelähtme valla 2013 eelarvest teehoiuks kasutatud rahast. Seetõttu on Tellivere tee osaliseks remondiks vastustaja poolt tehtud kulutus vaadeldav vastustaja jaoks olulise rahalise väljaminekuna. Juhul, kui lubada Tellivere tee remonditud osa kasutada väga rasketel sõidukitel, nagu see on toimunud varasemalt, siis muutuks Tellivere tee remonditud osa peagi uuesti halvas olukorras olevaks teeks.

See omakorda muudaks mõttetuks 64’831,34 euro suuruse raha kulutamise Tellivere tee osaliseks remondiks. Avalike rahaliste vahendite ebaotstarbekas ja mõttetu kasutamine ei saa olla aktsepteeritav. Kuuendaks, Tellivere tee vahetusläheduses asub kokku 23 elamut. Lisaks sellele näevad kehtestatud detailplaneeringud veel ette 17 uue elamu rajamise, samuti on menetluses veel kaks detailplaneeringut, millega soovitakse moodustada veel 5 täiendavat elamukrunti. Seevastu Tõnuvälja tee vahetusläheduses paikneb vaid 4 elamut. Ka Tellivere tee lähiümbruses elavate inimeste suurem arv räägib selle kasuks, et raskete sõidukite liiklust on mõistlik Tellivere teel piirata.

Siinjuures on oluline, et Tellivere tee vahetusläheduses elavad isikud on ajaliselt enne Tellivere tee osalist remonti pöördunud vastustaja poole seonduvalt Tellivere tee halva olukorraga ning on teinud ettepanekuid liikluspiirangute kehtestamiseks Tellivere teel liiklevate sõidukite suhtes. Seitsmendaks, Tõnuvälja teel toimub niigi raske tehnika liiklemine, kuna Tõnuvälja tee kaudu teenindatakse ka Koplimetsa farmikompleksi. Ka seetõttu ning võttes arvesse väikest asustatust Tõnuvälja tee lähiümbruses on põhjendatud liikluspiirangute kehtestamine liiklemisel Tellivere teel.

AS HKScan Estonia 17.11.2014 täiendavad seisukohad LS § 12 lg 1 ja lg 3 p 3 kohaselt on avalikult kasutataval kohalikul teel liikluse piiramise õigus (haldusakti andmise õigus) vallavalitsusel (haldusorganil). Vastustaja on viidanud ka sellele, et ta lähtus liikluse piiramisel Jõelähtme Vallavalitsuse 09.04.2014 määrusest nr 4 „Jõelähtme valla kohalikel teedel liikluspiirangute kehtestamise kord“. Õigusliku regulatsiooni kohaselt on liiklust piirava üldkorralduse kehtestamise ning sellest lähtudes ka vastavate pooltja vastuargumentide kaalumise õigus vallavalitsusel, mitte kommunaalnõunikul, kes ei kuulu vallavalitsuse koosseisu. Kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentaalne tõendist (30.05.2014 kaebuse lisa 9) nähtub selgesõnaliselt vallavalitsuse seisukoht: „Massipiirangu kehtestamise aluseks on valla poolt tellitud ja AS-i Teede Tehnokeskus poolt 2013.a tehtud uurimustöö „Kohaliku tee „2450024 Tellivere tee kandevõime määramine.“ AS Teede Tehnokeskus uurimustöö on halduskohtule esitatud vastustaja poolt dokumentaalse tõendina. Eelpoolnimetatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub ka, millest vallavalitsus liikluspiirangu kehtestamisel on lähtunud. Samuti nähtub kohtule juba esitatud dokumentaalsetest tõenditest

(30.05.2014 kaebuse lisad 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 13 ja vastustaja 01.08.2014 vastuse lisa 2) pooltevaheline suhtlus, mistõttu ei ole mõistetav, millist suhtlust vastustaja kommunaalnõuniku ütlustega veel lisaks tõendada soovib või mida nõuniku ütlused dokumentaalselt tõendatud suhtluse kohta asja õigeks lahendamiseks täiendavalt kaasa annavad? Antud juhul ei toimu vaidlus mitte poolte suhtluse üle vaid liikluspiirangu kehtestamise õiguspärasuse üle. Kaebaja on esitanud kohtule fotod, mis on tehtud Tellivere teest ja Tõnuvälja teest. Kaebaja ei ole fotografeerinud muid teid ega fotosid töödelnud ning neid ei saa kuidagi nimetada eksitavaks. Kaebaja fotod annavad tajutaval kujul edasi objektiivse reaalsuse, millises seisukorras teed on. Tõnuvälja tee ei ole kunagi olnud ette nähtud kaebaja linnufarmide veokitega teenindamiseks. Piirangu otseseks tagajärjeks (arvestades siinkohal avalikke teid, erateid, kaebaja suurtel kinnistutel väljakujunenud teedevõrgustikku ja farmide paikemist) on muuhulgas see, et kaebaja on väga olulisel määral pidanud muutma farmide veokitega teenindamist. Vaidluses ei ole asjassepuutuvateks asjaoludeks üksnes Tellivere tee ja Tõnuvälja tee seisukord, vaid väga oluline on, millise tegeliku olukorra (täiendava kulu, liiklusohu, keeruka manööverdamisvajaduse kaebaja kinnistutel jne) toob kaasa veokite suunamine Tellivere tee asemel Tõnuvälja tee kaudu teenindamist vajavate farmideni.

Jõelähtme valla 20.11.2014 täiendavad seisukohad Jõelähtme Vallavalitsus on 09.04.2014 määrusega nr 4 andnud välja Jõelähtme valla kohalikel teedel liikluspiirangute kehtestamise korra (https://www.riigiteataja.ee/akt/411042014033). Korra § 2 lg-s 1 on sätestatud, et liikluspiirangute kehtestamine, leevendamine või kehtetuks tunnistamine Jõelähtme valla kohalikel teedel on Jõelähtme valla ametniku pädevuses, kellele on vastavasisuliste küsimuste otsustamine ametijuhendiga ülesandeks tehtud. Jõelähtme valla kommunaalnõuniku ametijuhendi osa III „Teenistusülesanded“ punktist 6) ilmneb, et kommunaalnõuniku teenistusülesandeks on muuhulgas valla teede ja tänavate liikluskorralduse ja –märgistuse korraldamine /II kd tl 54-55/. Seega oli Jõelähtme valla kommunaalnõuniku Indrek Mäeküngase pädevuses Tellivere teele Liiklusmärkide paigaldamine. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga selle kohta, nagu oleks vastustaja sõidukite liiklemise piiramisel Tellivere teel lähtunud ainult AS Teede Tehnokeskus poolt 2013. a teostatud uuringust. Vastustaja 16.04.2014 kirjas on vastustaja viidanud uuringule eelkõige seetõttu, et selgitada, miks on jätkuvalt lubatud ilma erilubadeta kuni 10-tonniste sõidukite liiklemine Tellivere teel. Samuti ei saa vastustaja nõustuda kaebuse esitaja avaldatuga, et paigaldades Tellivere teele Liiklusmärgid, olevat vald rikkunud diskretsioonireegleid. Liiklusmärgi kui iselaadse üldkorralduse omapäraks on, et liiklusmärgi paigaldamise kohta ei ole tarvilik koostada mingisugust täiendavat haldusakti või seletuskirja. Seetõttu võivad omada tähtsust Jõelähtme valla kommunaalnõuniku I. Mäeküngase ütlused selle kohta, millest lähtudes ning milliseid asjaolusid kaaludes lasi tema Jõelähtme valla kommunaalnõunikuna paigaldada Tellivere teele Liiklusmärgid.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas kohtuasjas on algselt AS Tallegg ja hiljem tema õigusjärglasena kaebajana menetlusse astunud AS HKScan Estonia vaidlustanud Jõelähtme valla poolt Tellivere teele paigaldatud kaks liiklusmärki nr 341 „Massipiirang", mille kohaselt ei tohi Tellivere teel sõita

10 tonnist suurema massiga sõidukid, ning nimetatud liiklusmärkide alla paigaldatud kaks liiklusmärki nr 891b „Välja arvatud", mille kohaselt ei kehti 10-tonnine massipiirang selliste rohkem kui 10 tonnise massiga sõidukite suhtes, mille Tellivere teel liiklemise lubamiseks on Jõelähtme Vallavalitsus andnud loa. Kaebaja taotleb Liiklusmärkide kui üldkorralduste (poolte vahel ei ole vaidlust, et liiklusmärk on üldkorraldus) tühistamist ja valla kohustamist kõrvaldama need Tellivere teelt. Kui kohus leiab, et selles osas on kaebus põhjendamatu, siis soovib kaebaja alternatiivselt, et kohus tühistaks Jõelähtme Vallavalitsuse 02.06.2014 otsuse p 2, millega jäeti rahuldamata AS HKScan Estonia 27.05.2014 taotlused ja kohustaks Taotlused uuesti läbi vaatama. Samas on kaebaja seisukohal, et 30.05.2014 kaebuse rahuldamisel tuleb rahuldada ka 02.07.2014 kaebus. Kaebaja leiab, et Jõelähtme vald on eelmärgitud otsustuste tegemisel rikkunud uurimisja motiveerimiskohustust, on jätnud tagamata kaebajale ärakuulamisõiguse ning teinud kaalutlusvea, mistõttu Liiklusmärkide kui üldkorralduste paigaldamine ning Otsus Taotluste rahuldamata jätmisest on õigusvastased ja AS HKScan Estonia õigusi rikkuvad.

2. Vastustaja vaidleb kaebaja kõigile etteheidetele vastu ja on kokkuvõtlikult seisukohal, et mõlemad kaebused tuleb jätta rahuldamata, kuna vastustaja on õigesti ja õiguspäraselt piiranud liiklust Tellivere teel ning on jätnud põhjendatult rahuldamata ka Taotlused liikluspiirangust erandi kohaldamiseks.

3. Kohus, analüüsinud vaidlusaluseid Liiklusmärkide paigaldamist Tellivere teele ja Otsust ning asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke ja suulisi seisukohti, tunnistaja ütlusi ning kõiki asjas kogutud muid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et AS HKScan Estonia kaebused ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Liiklusmärkide paigaldamine Tellivere teele ja Otsus kaebaja Taotluste rahuldamata jätmise kohta on õiguspärased. Sealjuures kohus nõustub täielikult vastustaja põhjendustega vaidlustatud haldusaktides ning igakülgsel tõendite analüüsil baseeruva argumentatsiooniga kohtumenetluses, mida kohus ei pea vajalikuks tervikuna üle korrata. Kohus rõhutab eelkõige järgmist.

4. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Jõelähtme vald rikkus Liiklusmärkide paigaldamise nõudeid, sh sellega, et otsustuse Liiklusmärkide paigaldamiseks tegi selleks mittepädev isik. LS § 12 lg 1 kohaselt avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks.

Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2, kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest (pinnase sulamine, tormi-, vihmakahjustused või muu selline mõju) või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil. Teeomanikuks selle paragrahvi tähenduses on kohalikul teel – vallavõi linnavalitsus (LS § 12 lg 3 p 3). Vaidlust pole selles, et Tellivere tee on Jõelähtme valla munitsipaalomandis ja selle tee omanik on Jõelähtme Vallavalitsus, kes on 09.04.2014 määrusega nr 4 kehtestanud Korra, mille § 1 alusel Kord kohaldub Jõelähtme valla kohalike teede osas (lg 1), Korra eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub liikluspiirangute kehtestamine, leevendamine ja kehtetuks tunnistamine Jõelähtme valla kohalikel teedel.

Liikluspiiranguks käesoleva korra tähenduses on sõidukite liiklemise piiramine kohalikul teel massist, teljekoormusest, mõõtmetest või kategooriast lähtudes või jalakäijate liiklemise piiramine kohalikul teel või teel liiklemise keelamine (lg 2). Korra §-s 2 on sätestatud liikluspiirangute kehtestamine, leevendamine ja kehtetuks tunnistamine: muu hulgas lg 1 kohaselt liikluspiirangu kehtestamine, leevendamine või kehtetuks tunnistamine Jõelähtme valla kohalikul teel on Jõelähtme valla ametniku pädevuses, kellele on vastavasisuliste küsimuste otsustamine ametijuhendiga ülesandeks tehtud; lg 2 kohaselt liikluspiirangu kehtestamine toimub vastavate liikluskorraldusvahendite paigaldamisega.

Liikluspiirangu kehtestamise eeltingimuseks on, et liikluspiirangu kehtestamine on vajalik liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatise kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või elukeskkonna tagamiseks rahvatervise seaduse tähenduses. Liikluspiirangu kehtestamiseks piisab vähemalt ühe eelmises lauses nimetatud vajaduse esinemisest; lg 4 kohaselt juhul, kui Jõelähtme valla kohalikul teel kavandatav liikluspiirangu kehtestamine või leevendamine või kehtetuks tunnistamine võib oluliselt mõjutada seda teed pidevalt kasutavaid ja lihtsasti tuvastatavaid isikuid, võib ajaliselt enne liikluskorraldusvahendi paigaldamist, leevendamist või kehtetuks tunnistamist küsida nende isikute arvamust.

Lihtsasti tuvastatava isiku all on peetud silmas Jõelähtme vallas elavat või asuvat isikut, kelle puhul on mõistlik eeldada, et kavandatav liikluspiirang või selle leevendamine või kehtetuks tunnistamine mõjutab tõenäoliselt vahetult ja märkimisväärselt sellise isiku igapäevast elukorraldust või äritegevust. Tulenevalt Korra §-st 3 liikluspiirangut ettenägeva liiklusmärgiga koos on võimalik paigaldada lisatingimust ettenägev teatetahvel, millest nähtub, et liikluspiiranguga seonduvalt paigaldatav liiklusmärk ei kehti teatud tingimuste esinemisel.

Sellisteks teatetahvlil sätestatavateks tingimusteks, millal liikluspiiranguga seonduvalt paigaldatav liiklusmärk ei kehti, on p 1 järgi ka Jõelähtme Vallavalitsuse loa olemasolu. Jõelähtme valla kommunaalnõuniku (Indrek Mäeküngas) ametijuhendi osa III „Teenistusülesanded“ p 6) järgi on kommunaalnõuniku teenistusülesandeks muuhulgas valla teede ja tänavate liikluskorralduse ja –märgistuse korraldamine.

5. Antud juhul tegi otsustuse Liiklusmärkide paigaldamiseks (koos lisatingimusega) Jõelähtme valla kommunaalnõunik I. Mäeküngas, kelle pädevuses see oli tulenevalt ülalviidatud Korrast ja kommunaalnõuniku ametijuhendist. Asja materjalidest nähtuvalt Tellivere teele Liiklusmärkide paigaldamine, st liikluspiirangu kehtestamine raskekaalulistele sõidukitele (sõltuvalt sõidukite massist) toimus eelkõige tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks. 16.04.2014 kirjas on vallavalitsus selgelt, viitega Tellivere tee kandevõime uuringule märkinud, et rohkem kui 10 tonni suuruse tegeliku massiga masinate liiklemine Tellivere teel lõhub seda teed. Kuivõrd vald kordas kirjas varasemat teavitust, et kaebajal on võimalik sõita kanalate juurde ka Tõnuvälja teed kasutades, siis jääb kohtule arusaamatuks, milles seisnes vastustajapoolne LS §-s 12 sätestatu eiramine.

6. Kohus ei jaga kuidagi ka kaebaja väiteid Jõelähtme valla poolt uurimisja motiveerimiskohustuse rikkumisest ega ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest. Samuti puudub alus väita, et vastustaja on teinud ilmselge kaalutlusvea, st on juhindunud asjakohatutest kaalutlustest ja samas on jätnud olulised asjaolud kaalumata. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, mis on kookõlas õigusteooria ja kohtupraktikaga, et tulenevalt liiklusmärkide kui üldkorralduste eripärast ei ole nende paigaldamiseks vaja anda välja HMS-st tulenevatele vormija sisunõuetele vastavat eraldi haldusakti, mistõttu kaebaja etteheited väidetavale motiveerimispuudusele on tegelikult asjakohatud. Asjas esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja kui üks Tellivere tee kasutamisest enam huvitatud isik oli kaasatud juba aastate vältel nimetatud tee probleemide (halb seisukord) arutamisse ja lahendamisse, teda oli teavitatud valla kavatsustest selle tee suhtes (nii ajutised kui ka pikemaajalised piirangud) nii kirjalikult kui ka kohtumistel valla esindajatega ja küsitud kaebaja seisukohti. Asjaolu, et vastustaja ei pidanud kaebaja argumente, mis toetasid tema poolt vaidlusaluse tee samasugust kasutamist, kui kaebaja oli seni harjunud, kaalukamaks nendest argumentidest, mis rääkisid liikluspiirangute seadmise kasuks, ei tähenda kuidagi, et Jõelähtme vald ei taganud kaebajale sisulist ärakuulamisõigust või et vald oleks teinud kaalutlemisvea. Ehkki Riigikohus on senises kohtupraktikas (vt nt RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-74-11 (p 15), 3-3-1-13-11 (p 9), 3-3-1-49-08 (p 11), 3-3-1-81-07 (p 20), 3-3-1-62-07 (p 16), 3-3-1-57-

07 (p 18), 3-3-1-16-05 (p 17); Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-10 (p 44)) korduvalt rõhutanud haldusakti tagantjärele motiveerimise lubamatust, on kõrgem kohus teatud erandlikel juhtudel pidanud võimalikuks jätta niisugune vormipuudusega haldusakt jõusse, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt RKHK lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-74-11 (p 16), 3-3-1-57-09 (p-d 13 ja 23), 3-3-1-49-08 (p 11), 3-3-1-33-07 (p 16)). Nii on Riigikohtu halduskolleegium 29. novembri 2012 kohtuotsuse p-s 20 asjas nr 3-3-1-29-

12 asunud järgmistele seisukohtadele: „Käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades tuleb tõdeda, et erandina võib siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil.

Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel. Ka nendel tingimustel, lisaks punktis 19 viidatule, võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata.

Kolleegium rõhutab, et tegemist on erandliku olukorraga, mis ei vabasta haldusorganit HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest. On tõsi, et tagantjärele esitatud põhjenduse arvestamine kohtuliku kontrolli raames ei aita haldusakte puudutatud isikute silmis samaväärsel tasemel legitimeerida kui korrektselt esitatud põhjendus. See argument ei ole aga piisav, et sundida kohut ignoreerima võimalikke tõendeid, mis kinnitavad haldusorgani poolt haldusakti andmisel tegelikult aluseks võetud põhjendusi.“ Halduskohus leiab, et need kõrgema kohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesoleval juhul, kus Liiklusmärkide paigaldamiseks eraldi haldusakti välja anda polnud vajalik, kuid põhjused, miks nii toimiti, pidid olema asjassepuutuvatele isikute teatavaks tehtud ja vajavad nüüd kontrollimist.

Kohus on seisukohal, et vastustaja korduvad selgitused, tunnistaja ütlused ja esitatud muud tõendid kogumis veenavad kohut, et Jõelähtme vald tegelikult täitis eeskujulikult ka uurimiskohustust ja kaalus põhjalikult vaidlusaluse otsustuse tegemist ning selle tulemusena vastu võetud otsus vastab HMS §-st 54 tulenevate haldusakti õiguspärasuse eeldustele. Kohus on tuvastanud, et Tellivere tee seisukord ei olnud ainuke kaalutlus, millest Jõelähtme vald Liiklusmärkide paigaldamisel juhindus, kuid oli kahtlemata üks olulisematest. Kui kaebaja ei oleks loobunud konstruktiivsest suhtlusest vallaga ja näiteks kokku lepitud kohtumisest (21.08.2013 kell 14.00 vallamajas), olnuks tal võimalik saada täpsemat teavet valla kavatsuste tagapõhjast ja kõikidest asjaoludest, mis võimalike piirangute seadmisel kuuluvad kaalumisele, samuti esitada ka ise vallale oma täiendavad argumendid (nt nn puhta ja musta tsooniga seonduvad jms, mis on dokumentidest nähtuvalt esile toodud alles kohtuvaidluses).

7. Kohus leiab, et kaebaja tuginemine Tõnuvälja tee äärsete majapidamiste väidetavale huvile vältida seal suuremat liikluskoormust ja tagada liiklusohutus, ei ole päris asjakohane. Asjas puuduvad tõendid, et keegi selle tee äärsetest isikutest oleks pöördunud protestide või kaebustega vallavalitsuse poole (samas vastupidine on olukord Tellivere tee äärsete isikutega). Kaebaja saab kohtus kaitsta vaid enda õigusi ja tal puudub volitus esindada kolmandate isikute huve. Ka tuleb nõustuda vallaga selles, arvestades kumbagi tee ääres asuvate majapidamiste jm arvu, et Tõnuvälja teed kasutades on liiklusest häiritud isikute arv oluliselt väiksem. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal asjakohane tugineda ka õiguspärasele ootusele jätkata Tellivere tee raskete veokitega koormamist pelgalt põhjusel, et kaebajal on Tellivere farmi loomisest alates (1970ndatel) farmiga seotud veod toimunud mööda Tellivere teed. Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu, et võrreldes ca 40 aasta taguse ajaga on muutunud nii sõidukite mass oluliselt raskemaks kui ka liiklustihedus suuremaks, mis kahtlemata avaldavad tõsist mõju tee kandevõimele ja seisukorrale. Ehkki kohus möönab, et kaebaja raskeveokite suunamine teisele teele võib põhjustada kaebajale mingeid täiendavaid kulutusi (praegu on kaebaja sellekohased väited paljasõnalised), on see asjaolu kaebaja majandusrisk ja vaid üks paljudest muudest asjaoludest, mida tuleb liikluspiirangu kehtestamisel arvestada. Antud juhul on Jõelähtme vald kohtu hinnangul põhjendatult jõudnud järeldusele, et AS HKScan Estonia erahuvi ei kaalu üles avalikku huvi (et valla tehtud märkimisväärsed kulutused teeremondile ei läheks tühja) ega kolmandate isikute (Saha küla elanikud) huve. Seda enam, et kaebaja ise, olles suurim Tellivere tee kasutaja ja ka selle seisundi halvendaja ise ei näinud võimalust teesse investeerimises osaleda /I kd tl 125/ ning teisalt vastustaja ju ei keelanud kaebaja transpordivahendite liikluse Tellivere teel absoluutselt ära, vaid üksnes piiras kasutatavate sõidukite massi ja jättis võimaluse erandkorras ka loa alusel enam kui 10tonnise massiga sõidukite liikumiseks kõnealusel teel. Kohus nõustub täielikult vastustaja kohtukõne teesides märgituga, mille kohaselt „vastustaja ei ole andnud kunagi kaebuse esitajale soovitusi kuni 40 tonni ning kuni

16 tonni kaaluvate sõidukite kasutamiseks. Tegemist on kaebuse esitaja enda otsustusega kasutada just nii raskeid sõidukeid ning seda ilmselt oma äritegevuses kulude vähendamise eesmärgil. Selles, et kaebuse esitaja soovib oma äritegevuses võimalikult efektiivne olla, ei ole midagi etteheidetavat. Küll ei saa aga nõustuda olukorraga, kus kaebuse esitaja äriline efektiivsus võimalikult suurte ja raskete sõidukite kasutamisega saavutatakse teatavas mõttes vastustaja arvelt, soovides väga raskete sõidukitega jätkuvalt liigelda osaliselt remonditud Tellivere teel, mis Tellivere tee remonditud osa seisukorda halvendab.“ Asja materjalidest nähtuvalt ei ole veenev ka kaebaja tuginemine nn puhtale ja mustale tsoonile, kuna AS HKScan Estonia on taotlenud luba sõnnikuveoks ka Tellivere teel, sealses pääslas asuv desovann (sanitaarläbilaskla) ei ole kogu aeg kasutuses, Tõnuvälja teel ja läbi töökodade territooriumi liigub kaebaja kanalat teenindav tehnika jne. Seega kokkuvõtteks kohus on seisukohal, et puudub alus Jõelähtme valla kohustamiseks võtta Tellivere teele paigaldatud Liiklusmärgid maha.

8. Mis puutub Otsuse väidetavasse õigusvastasusse, siis on kohus tegelikult oma kokkuvõtliku seisukoha selles osas väljendanud juba kohtuotsuse p-s 3. Liiklusmärkidest nähtuvalt vallavalitsuse loa väljastamine 10 tonnist raskema massiga sõidukiga Tellivere teel liiklemiseks on vaadeldav erandina üksnes selleks mõjuvate põhjuste olemasolul. Kui taotletakse luba aga selleks, et jätkata tavavedusid (linnufarmide teenindamiseks, linnusõnniku, linnusööda ja munade veoks) sama raskete sõidukitega (täismass ületab 2- 3kordselt lubatu) kuni 1 aasta vältel vähemalt kas kaks korda nädalas või 2 korda päevas, olenevalt veosest, teel, mille kahjustumise vältimiseks on tee kandevõimet arvestades liikluspiirangud seatud, siis kahtlemata muudaks niisugusel juhul lubade väljastamine liikluspiirangud täiesti mõttetuks. Kohus leiab, et Jõelähtme vald on Otsuses õigesti järeldanud, et antud juhul puuduvad erandlikud ja kaalukad põhjused, mis selliste lubade väljastamist õigustaksid. Kohus rõhutab – soov lihtsalt jätkata endises mahus igapäevavedusid ei ole kahtlemata käsitatav mõjuva põhjusena erandi tegemiseks, kuigi kaebaja on oma taotluses just neid tavavedusid nimetanud ainsate mõjuvate põhjustena. Seetõttu on kohatu vastustajale ette heita taas põhjendamiskohustuse rikkumist ja kaalumisvigu – vald on niigi põhjalikult esitanud omapoolsed kaalutlused ja argumendid, ja seda tulenevalt kaebaja poolt hoopis varem esitatud vastuväidetest liikluspiirangutele. Kohtu hinnangul, kui vald oleks lähtunud üksnes kaebaja Taotlustes toodud nö „mõjuvatest põhjustest“, võinuks Otsuse motiveering olla oluliselt lakoonilisem. Seega on AS HKScan Estonia kaebused tervikuna alusetud.

9. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul jäävad AS HKScan Estonia kaebused rahuldamata, mistõttu kõik tema menetluskulud jäävad samuti kaebuse esitaja enda kanda ja kohtul puudub vajadus sellekohaseid dokumente hinnata.

Samas on Jõelähtme vald taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja mõista viimase kantud menetluskulud (õigusabikulud) summas 3787.20 eurot (koos käibemaksuga). Vastustaja on esitanud kohtule Advokaadibüroo Varul AS 3 arvet koos kulude aruannete ja väidetavalt arve tasumist tõendavate maksekorraldustega /II kd tl 118-122/. Kaebaja leiab, et kulud tuleks jätta välja mõistmata, sest tegemist on avaliku võimuga ja sellise vaidlusega, mis on avaliku võimu tavapärane tegevus, ning vastustaja esindaja ise ütles, et see vaidlus ei ole keeruline. Et halduskohtumenetluses kohus mõistab välja üksnes kantud menetluskulud ning seda juhul, kui need on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6) ning kohus jätab kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui nende väljamõistmine nö kaotanud poolelt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11), siis kohus on järgmisel seisukohal. Arve nr 141292 tasumine valla poolt ei ole tõendatud ja seega summa 1094.40 eurot jääb kindlasti vastustaja enda kanda. Õigustus, et maksekorraldusse ei mahtunud selle arve number ära /II kd tl 115, on kohatu, sest puudus vajadus iga muu arve puhul üksikasjaliselt selgitada, kelle nõustamise eest see on esitatud. Õige on iseenesest ka kaebaja seisukoht, et avalik võim peab oma igapäevategevuse peale esitatud kaebuste lahendamisel olema suuteline end ilma kõrvalise õigusabita kaitsma. Samas käesolevas asjas kaalul olevate huvide kaalukust ja põhimõttelisust, ka kaebuse esitaja mõjukust ja esindatust arvestades kohus antud juhul ei välista absoluutselt valla poolt täiendava õigusabi saamise. Kui võrrelda kaebaja menetluskulusid (9351.68 eurot) ja valla taotletut, siis kohtu hinnangul ei ole ebaõiglane mõista kaebajalt välja 2000 eurot (koos käibemaksuga) Jõelähtme valla menetluskulude katteks. Ülejäänud osas jäävad vastustaja kulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik