3-13-872/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-872 Haldusasi P.K. kaebus Maksuja Tolliameti 5. aprilli 2013. a korralduse nr 12.2-3/342-7 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. augusti 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus P.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.K. , esindaja v. adv Helmut Pikmets Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Jätta P.K. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. augusti 2013. a otsus muutmata.

2. Võtta apellatsioonkaebuse vastuse lisana esitatud pangkonto väljavõte perioodi

1. aprill 2012 kuni 30. november 2012 kohta asja materjalide juurde.

3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. märts 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 5. aprilli 2013. a korraldusega nr 12.2-3/342-7 kohustati P.K. t esitama oma lapse K.K. AS Swedbank pangakonto nr XXXXXXXXXXX perioodi 1. aprill 2012 kuni 30. november 2012 väljavõte, et kontrollida täiendavalt Teepress OÜ-lt, OÜ-lt Vanakivi Kaubandus ja Eesti Aknakeskus OÜ-lt saadud andmeid ja selgitada välja eelpool nimetatud äriühingute maksukohustusega seotud asjaolud.

2. P.K. esitas kaebuse, milles palus korralduse tühistada osas, millega teda kohustati vastava perioodi osas oma alaealise lapse pangakonto väljavõtet esitama. Kaebuse kohaselt:

2.1. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 62 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse nõuda kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate dokumentide esitamist. Riigikohus on kolmandatelt isikutelt teabe nõudmisega seonduvates vaidlustes leidnud, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 24. mai 2011. a otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Analoogne põhimõte kehtib kaebaja hinnangul ka kolmandatelt isikutelt dokumentide esitamise nõudmisel. Seega on maksuhalduril õigus nõuda dokumente, mil on olemas seos läbiviidava maksumenetlusega.

2.2. Korralduse andmise eesmärgiks on kontrollida osaühingutelt saadud andmeid ja välja selgitada nende maksukohustusega seotud asjaolud. Kaebaja leiab, et K.K. pangakonto väljavõttel olevad andmed tehingute kohta muude isikutega ei oma kontrollialuste osaühingute maksustamise seisukohast tähtsust. Seega ei ole põhjendatud nõuda kogu K.K. pangakonto väljavõtet eelnevalt nimetatud perioodi osas. Maksuhalduril ei ole tulenevalt proportsionaalsuse printsiibist õigust nõuda kolmandatelt isikutelt sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. aprilli 1998. a otsus nr 3-3-1-14-98, p 3). Maksuhaldur ei ole esitanud põhjendusi, milleks on vaja esitada andmeid, mis iseloomustavad kaebaja eraelu. Lisaks ei ole haldusakti põhjenduste esitamine kohtumenetluse käigus piisav.

2.3. Kaebaja hinnangul on vastustaja väited K.K. pangakonto võimaliku väärkasutuse osas paljasõnalised. Asjaolu, et äriühingute raha kandmine läbi äriühingutega mitteseotud kolmanda isiku pangakonto ei ole väidetavalt tavapärane, ei tekita kontrollialuste äriühingute maksukohustuse ja kolmanda isiku pangakonto väljavõtete vahele Riigikohtu praktikast nõutavat seost. Kui korraldusest ei selgu teabenõude eesmärk ning soovitud teabe enda koosseis, ei ole kolmandat isikut dokumentide esitamiseks kohustav korraldus õiguspärane ega proportsionaalne ja koormab kolmandat isikut ülemääraselt. Maksuhalduril on kontrollialuste äriühingute tehingute kohta informatsiooni võimalik saada äriühingute pearaamatutest või pöörduda asjassepuutuvate andmete saamiseks kontrollialuste äriühingute tehingupartnerite poole.

3. Tartu Halduskohtu 30. augusti 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3.1. MKS § 62 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks dokumentide esitamist. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist peab maksuhaldur üritama seda saada maksukohustuslaselt (MKS § 61 lg 2). Samas on lubatud pöörduda otse kolmanda isiku poole, kui maksuhaldur soovib saada kinnitust maksukohustuslase väitele või kui on teada, et kolmas isik valdab teavet, mida maksukohustuslasel endal ei ole.

3.2. Maksuhaldur on kaebajat kohustanud esitama oma alaealise lapse pangakonto väljavõtet. Kaebaja on äriühingute Teepress OÜ, OÜ Vanakivi Kaubandus ja Eesti Aknakeskus OÜ juhatuse liige. MTA kontrollib nimetatud äriühingute maksustamisperioodide oktoober ja november 2012 käibening tulumaksukohustuse õigsust. Nimetatud äriühingute ja kaebaja lapse pangakontode vahel on tehtud mitmeid makseid. Halduskohus nõustus vastustajaga, et äriühingute raha kandmine läbi äriühinguga mitteseotud kolmanda isiku pangakonto ei ole tavapärane ning on ka ebavajalik, sest sularaha on võimalik sisse maksta otse osaühingute endi pangakontodele. Maksuhaldur on leidnud, et tegemist ei ole üksikute juhuslike ülekannetega, vaid K.K. pangakontot on kasutatud äriühingute huvides pidevalt ning ülekandeid on kokku tehtud 35 799,38 euro ulatuses. Halduskohus leidis, et nimetatud väljavõtte esitamine on proportsionaalne ja omab maksumenetluses tähendust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. P.K. u apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt:

4.1. Korralduses ei ole esitatud põhjendusi, miks on vaja esitada andmeid kõikide tehingute kohta, sh ka nende kohta, mis iseloomustavad kaebaja eraelu. Halduskohus ei ole otsuses analüüsinud kaebaja eraelu riive lubatavust.

4.2. Korraldus on puudulikult motiveeritud ning põhjenduste esitamine kohtumenetluse käigus ei ole piisav asendamaks haldusorgani seadusest tulenevat põhjendamiskohustust. Kohtumenetluse käigus on esitatud hulgaliselt põhjendusi, mis haldusaktist ei nähtu, kusjuures halduskohus on suuremas osas oma otsuse just neile põhjendustele rajanud. Kohtumenetluses esitatud põhjendustele võib tugineda, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest ka haldusakti andmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-29-12). Haldusorgan peab vastavat asjaolu tõendama, kuid antud juhul ta seda teinud ei ole. Ka kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks veendunud selles, et kohtumenetluses esitatud põhjendusi võeti arvesse juba haldusakti andmisel.

4.3. Vastustaja seisukohad K.K. pangakonto võimaliku väärkasutuse osas on paljasõnalised ja oletuslikud. Maksuhaldur ei ole välja toonud ühtki konkreetset kahtlust seoses pangakonto võimaliku väärkasutusega kontrollialuste äriühingute huvides. Olukorras, kus ei selgu teabenõude eesmärk ning soovitud teabe koosseis, ei ole kolmandat isikut dokumentide esitamiseks kohustav korraldus õiguspärane ega proportsionaalne ja koormab kolmandat isikut ülemäära.

5. MTA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt:

5.1. Vaidlusaluses korralduses on viitatud selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 62 lg 1 ja lg 3 p 2) ning piisavalt on selgitatud ka korralduse andmise faktilist alust.

5.2. Kuigi kaebaja on väitnud, et vastustaja ei ole esitanud konkreetset kahtlust seoses K.K. pangakonto võimaliku väärkasutusega kontrollialuste äriühingute huvides, leiab vastustaja, et maksuhaldur ei ole kohustatud kolmandale isikule antavas korralduses esitama konkreetset uurimisversiooni. MKS § § 11 lg-st 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur, milliseid tõendeid tal on vaja koguda ja milliste tõendite alusel ta loeb asjaolu piisvalt tõendatuks.

5.3. Halduskohus ei ole hinnates korraldusega nõutava teabe seost maksumenetlusega lähtunud üksnes vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustest. Kohus on järelduste tegemisel arvesse võtnud ka vaidlusaluses korralduses esitatud asjaolusid, mis on selgunud kontrollitavate äriühingute pangakontode väljavõtete ja kaebaja seletuse põhjal. Maksuhalduril on kohustus välja selgitada, kuidas kolmanda isiku kontot tegelikult äriühingute huvides kasutatud on. Siinkohal ei saa ta tugineda ainult P.K. u seletusele.

5.4. Kaebaja ei saa teha etteheiteid eraelu puutumatuse nõude rikkumisele, kuna ta ise on loonud olukorra, kus on kasutatud äriühingutega mitteseotud isiku pangakontot äriühingute huvides. Kaebaja pidi arvestama, et äriühingute tegevuse kontrollimisel tunneb maksuhaldur huvi ka K.K. pangakonto vastu. Maksuhaldurit huvitab pangakonto väljavõtte puhul ainult see teave, mis võib mõjutada kontrollitavate isikute maksukohustust. Seega ei ole maksuhaldur rikkunud proportsionaalsuse printsiipi.

5.5. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid tõendeid halduskohus vääralt hinnanud on.

5.6. Asjas on praeguseks hetkeks leidnud tõendamist, et K.K. pangakonto väljavõtte nõudmine oli õigustatud. Maksuhaldur andis kontrolli jätkamise huvides 9. septembril 2013 AS-le Swedbank korralduse esitada maksuhaldurile K.K. AS Swedbank pangakonto väljavõte perioodi 1. aprill 2012 kuni 30. november 2012 osas. K.K. pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kontol toimunud hulgaliselt kandeid, mille puhul on ilmselge, et need ei ole seotud pangakonto kasutamisega alaealise kontoomaniku poolt, vaid kandeid on teinud tema vanemad. Seejuures on tehtud hulgaliselt ülekandeid, mis suure tõenäosusega on seotud kontrollitavate äriühingute tegevusega. Näiteks nähtub pangakonto väljavõttelt väljamakseid kontrollitava äriühingu töötajale ja töötajaga seotud isikule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjenduste ja järeldustega, ei pea ta vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele vastab ringkonnakohus järgnevat.

8. Antud haldusasjas on vaidlus selle üle, kas maksuhaldur oli õigustatud andma korraldust, kus nõuti kaebajalt kui kolmandalt isikult, et viimane esitaks oma alaealise lapse pangakonto väljavõtte, et maksuhalduril oleks võimalik kontrollida eelnevalt nimetatud äriühingute maksukohustusega seotud asjaolusid. Sellega seonduvalt puudutavad nii kaebuse kui ka apellatsiooni väited seda, et korraldus oli motiveerimata ning ka sisuliselt ebaproportsionaalne, kuivõrd pangakonto väljavõte sisaldab eraelulisi andmeid, mis ei puuduta kuidagi kontrollitavate äriühingute maksukohustust.

9. MKS § 62 lg 1 ls 1 annab maksuhaldurile õiguse nõuda kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks dokumentide esitamist. Nimetatud sätte valguses on dokumendina kahtlemata käsitletav ka pangakonto väljavõte. Sealjuures ei välista see sellise isiku pangakonto väljavõtte küsimist, kelle maksude tasumise õigsust ei kontrollita. Ühtlasi ei leia ringkonnakohus, et pangakonto väljavõtte küsimine, kust nähtuvad ka muud tehingud, mis ei ole otseselt kontrolli teostamise eesmärgi saavutamiseks vajalikud, tooksid kaasa isiku eraelu riive. Maksusaladuse hoidmise kohustusest tulenevalt ei ole maksuhalduril õigust oma tööülesannete täitmise käigus teatavaks saanud teavet avalikustada (vt MKS § 26 lg 1), mistõttu ei saa väita, et pangakonto väljavõtte puhul tuleks sealt mingeid tehnilisi võimalusi kasutades kõrvaldada kõik andmed, mis ei oma puutumust kontrollitavate tehingutega. Ilmselt ei saa pangakonto väljavõtet küsides tõsikindlalt teada ka seda, millised pangakontolt nähtuvad ülekanded võiksid olla täiesti asjakohatud.

10. Kuna kaebaja on eelnevalt nimetatud äriühingute juhatuse liige, võis ta eeldada, et maksude tasumise õigsuse kontrolli läbiviimise käigus võidakse huvi tunda ka pangakontode suhtes, mida ta on käsutanud tehingute sooritamiseks mainitud äriühingutega seoses. Korraldusest nähtub, et maksuhaldurile oli teatavaks saanud, et kaebaja alaealise lapse kontot on kasutatud maksete tegemiseks alaealise lapse konto ja äriühingute kontode vahel. Kontrollimaks maksuhaldurile teatavaks saanud andmeid ja kaebaja 27. veebruaril 2013 antud seletuse (vt protokoll maksukohustuslase suuliste seletuste kohta, tl 26–17) paikapidavust, oli põhjendatud vastava korralduse andmine.

11. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka sellega, et korraldus oleks motiveerimata. MKS § 62 lg 1 nõuab, et nõutavatel dokumentidel oleks seos läbiviidava maksumenetlusega. Korraldusest selgub, millist teavet küsitakse, millega seoses seda küsitakse ja miks seda küsitakse just korralduse adressaadilt. Korralduses on lühidalt välja toodud maksuhaldurile senini teatavaks saanud asjaolud, st faktiline alus. Ühtlasi on esitatud ka õiguslik alus – MKS § 62 lg 1. Vaidlusaluse korralduse andmisel ei saa maksuhaldurilt oodata ega nõuda, et ta esitaks kõik talle teatavaks saanud informatsiooni, võimalikud uurimisversioonid ja kahtlused, mis tal maksumenetluse käigus on tekkinud. Piisab, kui antakse üldsõnaliselt teada, miks on korralduse täitmine nõutav. Maksuhalduri ülesandeks on MKS § 10 lg 2 p 1 järgi kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust. Vastava ülesande täitmiseks otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid (MKS § 11 lg 2 ls 1). Järelikult on maksuhaldur kohustatud koguma tõendeid, mis aitavad kindlaks teha, kas maksukohustuslane on maksude tasumisel käitunud seaduse kohaselt. Kui maksuhaldurile saavad teatavaks asjaolud, mille tõttu on vajalik koguda tõendeid, mis kinnitavad või lükkavad ümber juba varasemalt teatavaks saanud informatsiooni, on tal selleks seadusest tulenev õigus olemas, kuid sealjuures peab maksuhaldur arvesse võtma just seda, et kogutav teave/dokument omaks maksumenetluses tähtsust. Eelnevalt esitatu põhjal ei nähtu ringkonnakohtu arvates kohtule esitatud asjaoludest seda, et vastavat seost dokumentide esitamise nõudmiseks ei oleks esinenud.

12. Samuti ei jaga ringkonnakohus vastustaja seisukohta nagu oleks korraldust hakatud põhjendama alles kohtumenetluse käigus. Eelnevas lõigus esitatu kohaselt oli korraldus piisaval määral põhjendatud. Kohtumenetluse käigus ei ole välistatud, et haldusorgan selgitab täiendavalt korralduse andmise tagamaid, kuid seda ei saa lugeda olukorraks, kus alles kohtumenetluse käigus selguvad asjaolud, mis tingisid haldusakti andmise. Täiendavate põhjenduste esitamine kohtumenetluse käigus aitab kohtul kontrollida, kas MKS § 62 lg 1 rakendati korrektselt ning kas järgiti ka kaalutlusnõudeid, mis tõid kaasa korralduse andmise pangakonto väljavõtte esitamiseks. Järelikult on halduskohtu otsuses õigustatult viidatud ka asjaoludele, mis aitavad paremini mõista haldusakti andmise vajalikkust. Näiteks on halduskohus oma otsuses viidanud maksuhalduri seisukohale, mille kohaselt ei ole äriühingute raha kandmine läbi äriühingutega mitteseotud kolmanda isiku pangakonto tavapärane ning see on ühtlasi ka ebavajalik. Täiendavalt on märgitud, et vastavaid kandeid on tehtud korduvalt ning summas 35 799,38 eurot. Siiski on need faktid taandatavad korralduses märgitud asjaoludele.

13. HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Vastustaja on vastuses apellatsioonile märkinud, et sai soovitud pangakonto väljavõtte AS-lt Swedbank. Vastustaja on ringkonnakohtule esitanud kaebaja alaealise lapse pangakonto väljavõtte, mis kajastab perioodil 1. aprill 2012 kuni

30. november 2012 kontol teostatud tehinguid. Nimetatud dokumendi võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde. Korraldus pangakonto väljavõtte väljastamiseks esitati pangale 9. septembril 2013 ning see täideti 16. septembril 2013, st pärast halduskohtu otsuse tegemist antud haldusasjas. Kaebaja alaealise poja pangakonto väljavõttest (apellatsioonkaebusele esitatud vastuse lisa) nähtub tõepoolest, et nimetatud konto ja äriühingute kontode vahel on sooritatud arvukaid ülekandeid. Ühtlasi on kontolt tehtud makseid äriühingu töötajale ja töötajaga seotud isikule. Seega leiab ringkonnakohus, et nimetatud pangakonto väljavõtte küsimine oli seotud maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisega.

14. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. augusti 2013. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja esimeses ja teises kohtuastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene