3-13-970/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-970 Haldusasi H.L. kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. septembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja H.L. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. septembri 2013. a otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus kaebaja nimi otsuses tähemärgi või initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. märts 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav H.L. esitas Viru Vanglale taotluse, milles palus tasuda tema laste elatisrahad kaebaja vabanemisfondi hoiustatud raha arvelt. Viru Vangla 13. veebruari 2013. a kirjaga jäeti taotlus rahuldamata põhjendusel, et vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-le 2 jäetakse kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekunud summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemisfondi kuni selle täitumiseni (960 eurot) ning 30% jääb kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Seetõttu ei saa kinnipeetav vabanemisfondi hoiustatud summasid saata oma lähedastele. Vaidemenetluses vangla oma seisukohta ei muutnud.

2. H.L. esitas kaebuse, milles palus kirjeldatud vastus õigusvastaseks tunnistada ning teha vanglale kohustav ettekirjutus tema taotluse rahuldamiseks. Samuti esitas H.L. kaebuses taotluse VangS § 44 lg 2 ja 3 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1, §-dega 10-14, 19, 26, 27 ja 32.

3. Tartu Halduskohtu 30. septembri 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud vabanemistoetuse eesmärk on tagada kinnipeetavale minimaalne rahasumma vabanemisjärgse elu korraldamiseks, soodustada kinnipeetava resotsialiseerimist ja toetada kinnipeetava sulandumist ühiskonda pärast karistusaja lõppemist. Kuna vangistusseadus ei näe ette võimalust kanda vabanemisfondist raha kinnipeetava lähedastele, siis on vangla keeldumine õiguspärane.

3.2. Vabanemistoetuse summade kinnipidamist on põhiseaduspäraseks pidanud õiguskantsler, märkides muuhulgas, et põhiseadus ei keela omandiõiguse riivet kinnipeetava resotsialiseerumise eesmärgil ning selline riive on ka proportsionaalne. Halduskohus nõustus selle seisukohaga.

3.3. VangS § 44 lg 3 sätestab, et vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära täitumiseni. Selline vabanemistoetuse suurus on mõistlik ja seega ei ole ka VangS § 44 lg 3 põhiseadusevastane.

3.4. Vabanemistoetuse hoiustamine on ajutine ja eesmärgipärane piirang ja seetõttu pole alust järelduseks, et selle tõttu jäid kaebaja alaealiste laste esmavajadused rahuldamata, nad pidid kannatama puudust, ja et sellega alandati kaebaja laste ja kaebaja inimväärikust. Sellega ei põhjustatud kaebajale rohkem kannatusi ja ebameelduvusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega. Seega ei ole rikutud ka VangS § 41 lg-t 1.

3.5. Vabanemistoetuselt ei ole intresside maksmist kaebajale ette nähtud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. H.L. esitas halduskohtu otsuste peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuste põhjendused on järgmised:

4.1. Kohus ei vastanud kõigile kaebuse seisukohtadele. Samuti ei kaasatud kohtumenetlusse õiguskantslerit, nagu kaebaja taotles.

4.2. VangS §-st 44 tulenev piirang takistas kaebajal oma alaealiste laste toimetuleku tagamist vabanemistoetusena hoiustatud isiklike vahendite arvelt olukorras, kus kaebajal puudusid muud vahendid oma alaealiste laste eest hoolitsemiseks. VangS § 44 sätestatud piirang teeb laste toimetuleku tagamise kohustuse võimatuks vaatamata sellele, et lähtuda tuleb alaealise lapse vajadustest.

4.3. VangS § 44 ei keela otseselt vabanemistoetusena hoiustatud raha kasutamist ülalpeetavate toimetuleku tagamiseks.

4.4. Kaebaja on ebavõrdses olukorras võrreldes vabaduses viibivate isikutega.

4.5. Õiguskantsler on oma seisukohas öelnud, et ei võta seisukohta küsimuses, kas riik peaks isikule vabanemistoetusena hoiustatud summalt intresse tasuma.

Samuti taotletakse kohtuotsuses kaebaja nime asendamist initsiaalide või tähemärgiga.

5. Viru Vangla vastustes palutakse apellatsioonkaebused rahuldamata jätta põhjendustel järgmistel põhjendustel.

5.1. VangS § 44 lg-st 4 tulenevalt on võimalik saata ülalpeetavatele summasid üksnes vabakasutuseks jäetud summade arvelt, mitte vabanemisfondist. Seega oli vangla keeldumine õiguspärane.

5.2. Kinnipeetavatel on ka muid võimalusi oma laste toetamiseks, näiteks vanglas töötamine ja seeläbi sissetuleku teenimine, kuid kaebaja ei kasuta seda võimalust aktiivselt.

5.3. Kaebaja poolt viidatud PS §-d 26, 27 ja 32 ei ole piiramatud põhiõigused ning neid on võimalik seaduse alusel piirata.

5.4. VangS § 44 lg-st 2 tulenevalt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, seega makstakse igast H.L. ile laekuvast summadest ka lastele elatist, kui H.L. il elatise maksmise kohustus on.

5.5. Vangistusseadus ei näe riigile ette kohustust maksta kinnipeetavale vanglas kasutamiseks jäetud või vabanemistoetusena hoiustatud rahalt intresse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub iseenesest kaebaja seisukohaga, et halduskohtu otsuses ei ole analüüsitud kõiki kaebuse seisukohti. See ei ole siiski halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kuna see rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, võttes vajalikus osas seisukoha ka halduskohtu poolt käsitlemata küsimustes.

8. Mis puudutab õiguskantsleri kaasamist käesolevasse kohtumenetlusse, siis tõepoolest oli kaebaja taotlenud õiguskantsleri kaasamist ning halduskohus selle taotluse osas mingisugust seisukohta ei võtnud. Ka see rikkumine ei tingi siiski halduskohtu otsuse tühistamist, kuna ringkonnakohus ei näe vajadust, miks tuleks asjas kaasata õiguskantsler. Teise haldusorgani kaasamine on HKMS § 24 lg 1 järgi kohtu kaalutlusotsustus, mitte kohustus. Kaebuses on põhjendatud õiguskantsleri kaasamise vajadust asjaoluga, et õiguskantsler tegutseb ka lasteombudsmanina. Pelgalt see asjaolu ei tingi õiguskantsleri kaasamist, kuna kohtul on kohustus lahendada asi ise õigesti, mitte lähtudes kaasatud haldusorgani seisukohast. Lisaks ei näe ringkonnakohus, millist käesoleva haldusasjaga seotud spetsiifilist informatsiooni saaks õiguskantsler asja lahendamisel anda.

9. Iseenesest võib õige olla kaebaja seisukoht, et kinnipeetava raha hoiustamine vabanemistoetusena kuni teatud määrani (kolmekordne kuupalga alammäär), ning keeld käsutada seda raha kuni vabanemiseni, võib sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest kaasa tuua mõningate kaebaja põhiõiguste riive (eeskätt omandiõiguse riive). See aga ei tähenda, et tegemist oleks nende põhiõiguste rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et sellel piirangul on legitiimne eesmärk – toetada kinnipidamisasutusest vabanenud isiku resotsialiseerumist ühiskonda. Vaieldamatult on sellisel isikul ühiskonda taassulandumiseks vaja mingil määral raha. Seda riivet ei saa lugeda ka ebaproportsionaalseks, sest sinna hoiustatakse vaid 20 protsenti kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest ning seda vaid kuni kolmekordse kuupalga alammäära suuruse summa täitumiseni (VangS § 44 lg 2-3).

Seega õigustab vajadus tagada kinnipeetavale vabanemisjärgselt võimalus ühiskonda taassulandmiseks selle, et vabanemisfondi kogunenud raha ei saa vähemalt kuni kinnipeetava staatuse lõppemiseni kasutada kinnipeetava lapsed. Ehkki sellega võib kaasneda kinnipeetava põhiõiguste mõningane piiramine, õigustab seda piiramist asjaolu, et läbi sellise piiramise kaitstakse kolmandate isikute põhiõigusi. Täpsemalt aitab vabanemisfondi olemasolu vältida seda, et vabanenud kinnipeetav võiks sattuda uuesti kuritegelikule teele, ning nii aitab see kaitsta kolmandate isikute selliseid põhiõigusi, mida võiks kuritegeliku ründega kahjustada. Seega on kaebaja poolt esile toodud põhiõiguste riive õigustatud kolmandate isikute põhiõiguste kaitse vajadusega ning seega on see põhiseaduspärane.

10. Ringkonnakohus märgib ka, et juhtumil, kui möönda kinnipeetava õigust käsutada vabanemisfondi oma lastele raha ülekandmiseks, on praktikas äärmiselt keeruline kui mitte võimatu tagada seda, et see raha tõepoolest lasteni jõuab. Põhjendatud on ka vastustaja märkus, et kui kaebaja soovib oma laste eest hoolt kanda, on tal võimalik oma sissetulekuid suurendada vanglas töötamise kaudu.

Siinkohal osundab ringkonnakohus samuti sellele, et kinnipeetava lastel või nende vabaduses viibival vanemal on võimalik taotleda laste heaolu tagamiseks selleks ettenähtud sotsiaaltoetusi.

11. Asjakohatu on kaebaja poolt esitatud väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest võrreldes vabaduses viibivate isikutega. Kaebaja on kinnipeetav ning ta ei ole seetõttu võrreldavas positsioonis vabaduses viibivate isikutega. Tegemist on erinevate isikugruppidega, mistõttu ei saa nende isikute gruppide puhul rääkida ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Kaebaja puhul õigustab vabanemisfondi raha kogumist ja selle käsutamise keelamist vajadus tagada tema resotsialiseerumine ühiskonda pärast vanglast vabanemist. Vabaduses viibivate isikute puhul sellist vajadust ei ole.

12. Samuti on eksitav kaebaja väide, justkui ei tuleneks VangS §-st 44 keeldu kasutada vabanemisfondis olevat raha laste toetamiseks. VangS § 44 lg-test 2-4 tuleneb selgelt, et vabanemistoetuse käsutamise õigust kinnipeetaval kuni kinnipidamise lõpuni ei ole ning ülalpeetavate toetamiseks võib kasutada vaid neid summasid, mis on jäetud tema arvele vanglasiseseks kasutamiseks.

13. Nõustuda ei saa ka väitega, justkui peaks vangla tasuma kinnipeetavale vabanemisfondis hoiustatud summalt intressi. Esiteks jääb arusaamatuks, kuidas intressi maksmise kohustamise puudumine kaebaja õigusi rikub, kuna kaebaja viibib jätkuvalt vanglas ega saa nagunii vabanemisfondis olevat raha kasutada. Teiseks ei tulene ühestki õigusaktist riigile kohustust selle summa pealt kinnipeetavale intressi maksta. Vabanemisfondi instituudi eesmärk ei seisne selles, et riik saaks seda raha investeerida tulu saamise eesmärgil. Vabanemisfondi eesmärk on, nagu ülal märgitud, kinnipeetava resotsialiseerumise toetamine tema vabanemisel. Vastavalt ei saa kuidagi tuletada riigile kohustust kinnipeetavale vabanemisfondis hoitud raha arvelt veel intressi maksmiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

15. Vastavalt kaebaja taotlusele ning HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada selles kaebaja nimi initsiaalide või tähemärgiga.

Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/