3-14-51371/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51371

Haldusasi

OÜ Omega Security kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

13.06.2014 otsuse nr 4.1-1/190-1 tühistamiseks või

õigusvastaseks tunnistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Omega Security, volitatud esindaja adv Artur

Sanglepp

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Sandra Raudsepp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Omega Security kaebus ning tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti

13.06.2014 otsus nr 4.1-1/190-1 õigusvastaseks.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt OÜ Omega Security kasuks välja menetluskulu

1786 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus) eurot ja 80 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.03.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-51371

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA; vastustaja) 25.05.2012 otsusega nr 4.1-1/147-1 (tl 12)

väljastati OÜ-le Omega Security (kaebaja) tegevusluba nr PA-762-TU kehtivusega

25.05.2012–29.06.2017 vallas- või kinnisvara valve ja kaitse teenuse osutamiseks.

2. PPA peatas 13.06.2014 otsusega nr 4.1-1/190-1 turvaseaduse (TurvaS) § 50 lg 1 p 2 alusel

kaebajale väljastatud tegevusloa nr PA-762-TU kehtivuse perioodiks 17.07.2014–17.10.2014.

Põhjendused:

2.1. PPA on alates 2013. a oktoobrist riikliku järelevalve käigus avastanud kaebaja tegevuses

mitmeid TurvaS rikkumisi: 10 juhul ei olnud töötajal nõutavat eesti keele oskust tõendavat

dokumenti, 10 juhul oli turvatöötaja võetud tööle ilma nõuetekohase tervisetõendita, 5 korral ei

olnud turvatöötaja läbinud enne tööle asumist esmaõpet, 4 juhtumil ei olnud turvatöötajaga

sõlmitud töölepingut, 8 korral rikuti turvatöötaja vormiriietuse ja nimesildi kandmise nõuet,

6 juhtumil ei olnud turvatöötajal kaasas töötõendit või oli see puudulikult vormistatud, 4 korral

jättis kaebaja PPA-le teatamata mehitatud valve alla võetud objektidest ja 1 valveobjekt oli

jäetud ka valveta. Rikkumised on fikseeritud 11.10.2013, 30.10.2013, 14.03.2014 ja 17.03.2014

järelevalveaktides. Riikliku järelevalve käigus kogutud materjalidest nähtub, et kaebaja

tegevuses on ilmnenud korduvaid ja süstemaatiliseks kujunenud rikkumisi, millele juhitakse

pidevalt tähelepanu, mille kohta tehakse järelevalveakte ja ettekirjutusi, aga kaebaja jätkab uute

samasisuliste rikkumiste toimepanemisega. Järelevalveaktides ja ettekirjutustes välja toodud

konkreetsed rikkumised küll enamjaolt kõrvaldatakse, kuid kaebaja jätkab uute rikkumiste

toimepanemist.

2.2. Kaebaja mehitatud valve objektide, juhtimiskeskuse töötajate ja patrullteenistuse 2014. a

märtsikuu töögraafikutest nähtub, et kaebajal ei jätku turvalepingutega võetud kohustuste

täitmiseks piisavalt ressurssi. Kaebaja tegutseb selgelt oma võimeid üle hinnates. Pärnus on töö

korraldatud põhimõttel, et üheliikmeline autopatrull peab täitma patrullimise ja

häireväljakutsete teenindamisega samaaegselt ka turvaülesandeid mehitatud valve objektil ja

juhtimiskeskuses. Sellise töökorraldusega ei ole kaebajal võimalik tagada mh TurvaS § 10 lg 2

p-s 5 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab juhtimiskeskuses pidevalt olema 2 turvatöötajat.

2.3. Mitme aasta jooksul riikliku järelevalve poolt välja toodud puudustest ja

järelevalveametniku nõustamisest ei ole vajalikke järeldusi tehtud ning TurvaS nõuetesse

suhtutakse tõsisemalt alles siis, kui politsei rikkumised avastab. Kaebaja senine tegutsemise

praktika lubab järeldada, et ta ei korralda omal initsiatiivil tegevust ümber selliselt, et TurvaS

nõuded oleks piisavalt täidetud ja teenuse kvaliteet paraneks. Kuna seni ei ole ettekirjutused ja

tähelepanu juhtimised riikliku järelevalve käigus kaebajale märgatavat mõju avaldanud, on

PPA arvates vajalik ja põhjendatud kohaldada kaebaja mõjutamiseks tõhusamat

järelevalvemeedet. Kaebajal on hetkel tegevusluba tegutsemiseks 4 turvateenuse valdkonnas –

juhtimiskeskuse pidamine, korra tagamine üritustel ja valveobjektil, valveseadmestiku

projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine ning vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse. Võttes

arvesse, et viimases valdkonnas on kaebaja pannud toime enim TurvaS nõuete rikkumisi, ning

kaaludes TurvaS-s sätestatud valikut võimalike meetmete kohaldamisel nii avaliku huvi kui

kaebaja edasise tegutsemise seisukohast, on asjakohane rakendada kaebaja suhtes vallas- ja

kinnisvara valve ja kaitse turvateenuse tegevusloa kehtivuse peatamist 3 kuuks. Selle aja

jooksul jõuab juhatus eeldatavasti oma tegutsemise põhimõtted ja ärimudeli üle vaadata, läbi

mõelda ning langetada vajalikud otsused edasiseks tegevuseks turvateenuse osutamisel.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 13.06.2014 otsuse nr 4.1-1/190-1

tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastaseks tunnistamiseks. Põhjendused:

3-14-51371

3(7)

3.1. Kaebaja on reageerinud järelevalveaktidele ja selgitanud rikkumise asjaolusid. Vastustaja

on kaebaja selgitusi aktsepteerinud ega ole täiendavaid selgitusi või täiendavate abinõude

tarvitusele võtmist nõudnud. Seega on vastustaja lugenud puudused kõrvaldatuks. Vastustaja

on ka vaidlusaluses haldusaktis möönnud, et puudused on enamjaolt kõrvaldatud, täpsustamata,

millised puudused on jäetud kõrvaldamata.

3.2. Vaidlustatav haldusakt on õigusvastane. Vastustaja ei ole käsitlenud sõnagagi kaebajale

kaasnevaid

üliraskeid

tagajärgi.

Tegemist

on

olulise

kaalutlusveaga.

Kaebaja

majandustegevusele avaldab olulist mõju just vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse teenuse

osutamine. Korra tagamine üritustel on kaebaja jaoks selgelt kõrvalise iseloomuga käibeallikas.

Ürituste vähesuse ja ajutise iseloomu tõttu ei ole võimalik üritustel korra tagamisega rahastada

ettevõtte tegevust ajal, mil vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse turvateenuse tegevusluba on

peatatud. Stabiilset käivet annavad ainult klientide vara kaitseks sõlmitud turvateenuse

osutamise lepingud. Tegevusloa kehtivuse peatamine põhjustab kaebaja majandustegevuse

seiskumise ja tema kõrvaldamise turvateenuste turult. Kaebajal on 150 klienti, neist mitmel on

tekkinud kaebajaga pikaajaline usalduslik kliendisuhe. Kehtivatest kliendilepingutest

moodustavad peatatud tegevusloa alusel osutatava turvateenuse lepingud ligi 100%. Seega

peatab vaidlustatava otsusega kohaldatud meede kaebaja ettevõtte tegevuse 3 kuuks pea

täielikult. Kuna kaebajal puuduvad reservid, toob see kaasa ettevõtte likvideerimise või

pankroti. Kaebaja 23 töötajat kaotavad sissetuleku, kliendid loobuvad kaebaja teenustest ja

leiavad uue pakkuja. Tõenäoliselt ei õnnestu kaebajal oma kliente enam tagasi saada. Samuti ei

ole kaebajal võimalik järgida lepingutest tulenevaid ülesütlemistähtaegu, mis tähendab

lepingute rikkumist. Faktiliselt ei ole võimalik tegevusloa peatamise järgselt teenuse

osutamisega uuesti alustada. Kaebajale kaasnevaid kõiki negatiivseid tagajärgi ei ole võimalik

pärast kaebuse rahuldamist ka rahaliselt hüvitada. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu kaalukaid

põhjuseid nii piirava meetme kohaldamiseks, samuti ei nähtu vastanduvate õiguste ja huvide

kaalumist.

3.3. Väide, et kaebaja tegutseb ilmselgelt üle oma võimete, on põhjendamata, sest kaebaja

majandustegevuse andmed kinnitavad, et ta on võimeline täitma ja täidabki igapäevaselt

turvaettevõtja põhiülesandeid. Kaebaja senine töökorraldus on võimaldanud adekvaatselt

häireteadetele reageerida.

3.4. Vaidlustatav otsus on ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. TurvaS § 50 lg 1

p-s 2 toodud meetme eesmärk on võimaldada vastustajal efektiivselt reageerida vältavatele

rikkumistele. Ebaõige ja sätte eesmärgiga vastuolus on rakendada seda abinõu olukorras, kus

rikkuja on olnud valmis rikkumised haldusorgani ettekirjutusel kõrvaldama. Kaebaja ei ole

rikkumiste kõrvaldamisest pahatahtlikult kõrvale hoidunud. Vastustaja ei ole vaidlusaluses

otsuses välja toonud, milliseid rikkumisi peab kaebaja tegevusloa peatamise ajal kõrvaldama.

Otsusest võib järeldada, et vastustaja eesmärk oli sundida kaebajat kujundama oma tegevust

TurvaS nõuetele vastavaks. Vastustaja valitud abinõu aga ei soodusta selle eesmärgi

saavutamist, sest oma tegevuse auditeerimise asemel peab kaebaja hakkama ettevõtet

likvideerima. Tegemist ei ole vajaliku meetmega. Tegevusloa kehtivuse peatamise eesmärk

peaks olema olemasoleva rikkumise kõrvaldamine, mitte karistamine varasema rikkumise eest.

Järelevalve eesmärk oleks saavutatav ka ettekirjutuse tegemise või sunniraha kohaldamisega.

Samuti ei ole kohaldatud meede mõõdukas. Tegevusloa peatamine on äärmuslik ja

ettevõtlusvabadust väga intensiivselt piirav meede. Kaebaja on talle ette heidetud puudused

kõrvaldanud ja tema tegevus on olnud jätkusuutlik.

3.5. Kui vaidlusalune haldusakt kaotab kohtumenetluse ajal oma kehtivuse, soovib kaebaja

minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Vaidlustatava otsuse õigusvastasuse

tuvastamine hõlbustab kaebajale põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõude esitamist. Ka

3-14-51371

4(7)

juhul, kui kohus peatab esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse otsuse kehtivuse, on kaebajal

põhjendatud huvi tuvastamiskaebus menetlemise vastu, sest kaebajal on tekkinud nii

kohtueelse- kui kohtumenetluse käigus õigusabikulud, mis on käsitatavad vastustaja

õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahjuna.

4. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Vastustaja kui järelevalveorgani ülesandeks on kaitsta klienti ebakvaliteetse turvateenuse

osutamise eest ja aidata turvaettevõttel toime tulla nõuetekohase turvateenuse pakkumisel

tekkivate

probleemide

lahendamisega.

Vastustaja

on

pika

aja

jooksul

mitmete

järelevalvekontrollide käigus tuvastanud rikkumisi, mis puudutavad ennekõike personaliga ja

teavituskohustuse täitmisega seonduvaid küsimusi. Samasisuliste rikkumiste toimepanemine

kaebaja poolt on muutunud süstemaatiliseks ja kujunenud tema ärimudeliks. Kaebaja äritegevus

peab igal hetkel olema kooskõlas TurvaS nõuetega. Kaebusest nähtuvalt mõistab kaebaja oma

tegevuse puudujääke, kuid eeldatavasti majanduslikel kaalutlustel keeldub oma äritegevust

püsivalt nõuetekohaseks kujundamast. Kaebaja tegevusest nähtub, et ta küll likvideerib

järelevalveaktides tuvastatud puudused, kuid TurvaS nõuete täitmine ei ole kestev.

4.2. Tegevusloa ajutise peatamisega antakse kaebajale võimalus töötada probleemid läbi

selliselt, et tegevusloa kehtivuse taastumisel oleks kaebajal võimalik osutada klientidele

nõuetekohast turvateenust. Varasemalt kohaldatud meetmed (järelevalveaktid ja ettekirjutused)

ei ole püsivaid tulemusi andnud ja seetõttu on tegevusloa ajutine peatamine viimane

võimalikest mõjutusvahenditest. Kohaldatav meede halvab paratamatult kaebaja tegevuse, kuid

seadus ei anna vastustajale võimalust rakendada teisi samaväärseid mõjutusvahendeid, mis

kaebaja majandustegevust vähem mõjutaks. Kaebajale väljastatud teised tegevusload annavad

talle võimaluse tegevusloa kehtivuse peatamise perioodiks ettevõtte tegevus ümber korraldada

selliselt, et ettevõtte majandusnäitajad ei halveneks. Vastustaja võttis otsuse tegemisel mh

arvesse, et tegevusloa peatamise periood langeb suvesse, mil toimub sageli väliüritusi, millel

turvateenuse korraldamiseks on kaebajal luba olemas.

4.3. Turvaettevõtte peamiseks kohustuseks on pidev valmisolek reageerida häireolukordadele

nõuetele vastava personali ja varustusega. Seega on turvaettevõtte toimimise peamiseks aluseks

nõuetekohane ja piisav personal. Pidevad samasisulised eksimused kinnitavad, et tegemist on

teadliku skeemiga, mitte kaebaja eksimustega. Pidev nõuetele mittevastava personali

värbamine ja vastustaja teavitamata jätmine uutest valveobjektidest on piisav ja mõjuv põhjus

tegevusloa ajutiseks peatamiseks, kuna varasemalt korduvalt rakendatud meetmed ei ole

andnud püsivaid tagajärgi. Kaebaja suhtes esitatud kaebuste arv on märkimisväärselt suur.

Seega on alust eeldada, et vaatamata kaebaja väitele nõuetele vastava teenuse osutamise

võimekuse kohta ei ole ta selleks siiski ümberkorraldusi tegemata suuteline.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebajale väljastatud vallas- või kinnisvara valve ja kaitse teenuse osutamise tegevusluba

peatati TurvaS § 50 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte (redaktsioonis kehtivusega kuni 30.06.2014)

järgi võib PPA peadirektor või peadirektori asetäitja tegevusloa kehtivuse peatada kuni 6 kuuks,

kui turvaettevõtja on rikkunud TurvaS-st.

6. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja on rikkunud korduvalt TurvaS nõudeid. Rikkumised

on tuvastatud riikliku järelevalve käigus koostatud järelevalveaktides. Kaebaja ei ole neid akte

vaidlustanud. Ta on esitanud vastustajale rikkumiste kohta selgitused ja rikkumised

kõrvaldanud. Vastustaja ei ole väitnud, et tegevusloa peatamise ajal oleks kaebaja tegevuses

olnud kõrvaldamata puudusi. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebaja tegevuses aastate

3-14-51371

5(7)

jooksul tuvastatud korduvaid ja süstemaatiliseks kujunenud rikkumisi, mis kõrvaldatakse alles

pärast seda, kui rikkumised järelevalve käigus avastatakse ja neile tähelepanu juhitakse. Kuigi

rikkumised alati kõrvaldatakse, jätkab kaebaja uute samasisuliste rikkumiste toimepanemisega.

Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole pidevatest tähelepanu juhtimistest vajalikke järeldusi teinud,

mistõttu tuli tema suhtes kohaldada rangemaid sanktsioone. Vastustaja pidas tegevusloa

kehtivuse peatamist vajalikuks põhjusel, et kaebaja juhatus vaataks üle ja mõtleks läbi oma

tegutsemise põhimõtted ja ärimudeli ning langetaks edasiseks tegevuseks vajalikud otsused.

7. Kohus nõustub vastustajaga selles, et TurvaS ei näinud vastustajale ette laiemat valikut

meetmetest, mida eelkirjeldatud olukorras kasutada, et tagada turvaettevõtja tegevuse

õiguspärasus ka tulevikus. Kaebaja tegevusest võib järeldada, et tal on kasulikum tegutseda

seadust rikkudes ja kõrvaldada rikkumised pärast seda, kui need avastatakse, kui et tegutseda

kohe seadust järgides. Seega võimaldavad rikkumiste tuvastamine ja neile tähelepanu juhtimine

kõrvaldada küll konkreetsed rikkumised, kuid ei taga, et ettevõtja ka edaspidi õiguspäraselt

käituks. Põhjendatud ei ole olukord, kus haldusorgan peab kulutama piiratud avalikke ressursse

ühe ettevõtja tegevuse pidevale kontrollimisele. Kaebaja käitumine rikub nii tema klientide

huve (vastustaja sõnul on kliendid esitanud kaebajale peale politseile korduvalt kaebusi) kui ka

konkurentide õigustatud huve, sest kaebaja saab õigusvastaselt käitudes põhjendamatu

konkurentsieelise. Vastustajale oli TurvaS § 58 lg-ga 1 (redaktsioonis kehtivusega kuni

30.06.2014) ette nähtud võimalus koostada kaebajale rikkumise tuvastamisel ettekirjutus, kuid

kuna rikkumised alati kõrvaldati, siis puudus vajadus rakendada sunniraha (TurvaS § 58 lg 5

(redaktsioonis kehtivusega kuni 30.06.2014)). Tegemist ei olnud väärtegudega TurvaS § 60 ja

601 (redaktsioonis kehtivusega kuni 30.06.2014) tähenduses, mille eest saanuks võtta kaebaja

vastutusele. Samuti oli vastustajal võimalik TurvaS § 53 alusel kaebajale väljastatud

tegevusluba kehtetuks tunnistada, kuid tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli veelgi

intensiivsem meede kui tegevusloa kehtivuse peatamine, sest keelas pärast tegevusloa kehtetuks

tunnistamist väljastada 3 aasta jooksul uut tegevusluba (TurvaS § 47 lg 2 p 5 (redaktsioonis

kehtivusega kuni 30.06.2014)).

8. Eeltoodule vaatama tuleb asuda seisukohale, et tegevusloa peatamine ei olnud praeguses

olukorras õiguspärane. Kuna turvateenust võib TurvaS § 43 lg 1 järgi osutada vaid vastava

tegevusloa

olemasolul,

siis

piirab

tegevusloa

kehtivuse

peatamine

turvaettevõtja

ettevõtlusvabadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31). Põhiõiguse riive peab olema

proportsionaalne. Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks

sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on

vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks

tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt

eesmärgi tähtsust (vt nt Riigikohtu üldkogu 26.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29).

9. Praeguses asjas jääb arusaamatuks, mis oli tegevusloa kehtivuse peatamise eesmärk, mida

vastustaja püüdis saavutada. Tegevusloa kehtivuse peatamine saab olla põhjendatud nt

olukorras, kus ettevõtja tegevuses on puudused, mis ei võimalda tal õiguspäraselt oma

tegevusega jätkata, samas võtab nende puuduste kõrvaldamine aega. Praeguses asjas ei

kohustatud kaebajat tegevusloa peatamise ajal mingeid tema tegevuses esinevaid puudusi

kõrvaldama. Samuti ei nõutud kaebajalt mingi tegevuskava või hoolsuskohustuse täitmise kava

(vt nt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 37 lg 5) koostamist ja esitamist,

mis peaks näitama kaebaja edasisi samme oma tegevuse ümberkorraldamisel ja rikkumiste

vältimisel. Kaebajalt ei nõutud täiendavate inimeste värbamist ega turvatöötajaks sobimatute

inimeste väljavahetamist. Tegutsemise põhimõtteid ja ärimudelit saab üle vaadata ning

tegevuskava või hoolsuskohustuse täitmise kava koostada ja esitada ka ajal, mil tegevusluba ei

ole peatatud. Samuti ei välista tegutsemise põhimõtete ja ärimudeli ülevaatamine tegevusloa

3-14-51371

6(7)

peatamise ajal seda, et kaebaja ka edaspidi TurvaS nõudeid rikub. Vastustaja põhjendustest ei

nähtu, mis on see kontrollitav tulemus, mis peab olema tegevusloa peatamise ajal saavutatud.

Praegusel juhul ei ole tegevusloa kehtivuse peatamisel kohtu hinnangul muud eesmärki peale

kaebaja karistamise varasemate rikkumiste toimepanemise eest. Riigikohtu halduskolleegium

selgitas 17.06.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-02 (p 21), et kauplemisloa peatamise

küllaldaseks ajendiks ei saa olla juba enne loa peatamist ettevõtja poolt kõrvaldatud puudused.

Kauplemisloa peatamise eesmärk võiks olla olemasoleva rikkumise kõrvaldamine, mitte

karistamine varasema rikkumise eest. Kohtu hinnangul kohalduvad eeltoodud põhimõtteid ka

käesolevas asjas. Seetõttu ei olnud tegevusloa peatamine sobiv ega vajalik meede.

10. Riigikohtu halduskolleegium on 10.03.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-77-04 (p 15)

selgitanud, et ettevõtja tegevuse peatamine on mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist

on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise. Ettevõtja tegevuse

peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustada ettevõtja

võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid. Ka praegusel juhul kaasneksid kaebajale

tegevusloa kehtivuse peatamisel tõsised tagajärjed. Kuna kaebajal puuduks tegevusloa

peatamise ajal õigus turvateenust osutada, tuleks tal kõik vaidlusaluse tegevusloa alusel

sõlmitud lepingud üles öelda. Ootamatu ja võimalik et ka ülesütlemistähtaega rikkudes lepingu

lõpetamine võib sundida lepingupartnereid kasutama kaebaja suhtes õiguskaitsevahendeid. On

väheusutav, et senised lepingupartnerid oleksid nõus jätma oma valveobjektid seniks valveta,

kuni kaebaja tegevusloa kehtivus taastub. Usutavasti leiavad nad endale uue teenusepakkuja ja

kaebaja jääks oma senistest lepingupartneritest ilma. Samuti on alust arvata, et lepingu ootamatu

lõpetamine toob kaasa lepingupartnerite usaldamatuse kaebaja suhtes, mistõttu oleks kaebajal

raske pärast tegevusloa kehtivuse taastumist uusi lepingupartnereid leida. Seega ei oleks

kaebajal võimalik pärast tegevusloa kehtivuse taastamist oma tegevusega lihtsalt jätkata, vaid

ta peaks oma tegevusega algusest peale alustama. Kaebaja selgituste kohaselt annavad peatatud

tegevusloa alusel osutatavad turvateenused pea 100% kaebaja sissetulekust. Muude

tegevuslubade alusel saadakse vaid marginaalne osa sissetulekust. Erinevalt nt üritustel korra

tagamisega võimaldavad vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse lepingud saada stabiilset

sissetulekut. Seega kaotaks kaebaja tegevusloa kehtivuse peatamisel sissetuleku, mis toob

vältimatult kaasa majanduslikud raskused. Kolmeks kuuks sissetuleku kaotamine olukorras, kus

kaebajal puuduvad enda sõnul reservid, võib suure tõenäosusega tuua kaasa ettevõtte

likvideerimise või pankroti. Lisaks kaotavad kaebaja töötajad töö ja sissetuleku. Seega ei too

tegevusloa kehtivuse peatamine kaasa vaid tegevuse ajutist peatamist, vaid tegevuse lõpetamise.

Vastustaja ei seadnud haldusakti andmisel eesmärgiks kaebaja tegevus lõpetada. Praeguses

asjas ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlusaluse haldusakti andmisel kaebajale kaasnevaid

eelnimetatud tagajärgi kaalunud. Kohus nõustub kaebajaga, et tegemist on olulise

kaalumisveaga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-d 2 ja 3).

11. Haldusakti aluseks olnud TurvaS § 50 lg 1 p 2 ja enamik muid tegevusluba reguleerivaid

TurvaS sätteid kaotas kehtivuse alates 01.07.2014 MsüS jõustumisega. Praegusel ajal reguleerib

tegevusloa peatamist MsüS § 43. Viidatud sätte lg 1 annab tegevusloa peatamiseks vaid kaks

alust: 1) majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva

kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse

keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni; 2) riikliku järelevalve

teostamise takistamisel kuni järelevalve teostamise võimaldamiseni, kui ettevõtja ei ole täitnud

talle eelnevalt takistamise lõpetamise kohta MsüS § 68 alusel tehtud kirjalikku ettekirjutust,

milles teda on peatamise eest hoiatatud. Seega lubab ka kehtiv regulatsioon tegevusloa peatada

vaid juhul, kui ettevõtja ei ole rikkumist kõrvaldanud.

12. Küll aga võimaldavad MsüS § 37 lg 2 p 2 ja § 38 tunnistada tegevusloa kehtetuks olukorras,

kus ettevõtja paneb korduvalt toime samalaadseid rikkumisi. Selline käitumine lubab arvata, et

3-14-51371

7(7)

ta ei kavatse ka edaspidi õiguspäraselt käituda, mistõttu ei ole põhjendatud lubada tal tegevusloa

alusel tegutseda. Kui ettevõtja soovib uuesti tegevusluba saada, tuleb tal MsüS § 37 lg 5 järgi

esitada koos taotlusega hoolsuskohustuse täitmise kava, milles sisaldub teave selle kohta,

kuidas ta kavatseb tagada edaspidi tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nende

majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise, mille rikkumine oli eelmise

tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Seega ei kaasne uue regulatsiooniga tegevusloa

kehtetuks tunnistamisel nii karme tagajärgi kui TurvaS kehtetuks tunnistatud sätete alusel.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine oleks sellises olukorras põhjendatum kui tegevusloa

peatamine, sest tegevusloa peatamisel puuduks eesmärk. Sisuliselt toob ka tegevusloa

pikemaajalisem peatamine kaasa tegevuse lõpetamise, seega oleksid tegevusloa kehtetuks

tunnistamisel arusaadavamad tagajärjed. Samuti sunniks tegevusloa kehtetuks tunnistamise oht

ettevõtjaid õiguskuulekamale käitumisele.

13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse. Kuna kohtuotsuse tegemise ajaks on

vaidlusalune otsus kaotanud tähtaja möödumise tõttu oma kehtivuse, siis ei saa seda enam

tühistada. Kohus rahuldab kaebuse alternatiivse taotluse ja tunnistab vastustaja otsuse

õigusvastaseks.

14. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb kaebaja menetluskulud jätta vastustaja

kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Kaebaja kandis menetluskuluna

riigilõivu 30 eurot (tl 40), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Lisaks palus

kaebaja mõista vastustajalt välja õigusabikulud 1756,8 eurot ja registripäringute tegemise kulu

2 eurot. Kohtule esitati Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ 31.07.2014 arve nr

1400039 (tl 90) summas 1766,4 eurot, sh käibemaks 294,4 eurot, ja selle arve tasumist tõendav

25.08.2014 maksekorraldus (tl 91) ning 31.08.2014 arve nr 1400161 (tl 92) summas 28,8 eurot,

sh käibemaks 4,8 eurot, ja selle arve tasumist tõendav 06.01.2015 maksekorraldus (tl 93).

Kaebaja ei ole esitanud registripäringu kulu tõendavat dokumenti ega selgitanud, millisesse

registrisse ja milline päring tehti. Kui kaebaja peab silmas äriregistrisse tehtud päringut kaebaja

majandusaasta aruande saamiseks, siis peab kohus seda kulu põhjendamatuks, sest tegemist on

kaebaja enda poolt registrile esitatud aruandega. Seetõttu tuleb vastav kulu jätta HKMS § 109

lg 6 alusel välja mõistmata. Arvel 1400039 kajastub lisaks õigusabikulule ka bürookulu 38,4

eurot (koos käibemaksuga). Kaebaja ei ole palunud seda kulu vastustajalt välja mõista ja

Riigikohtu praktika kohaselt ei kuulu bürookulud menetluskuluna teiselt poolelt

väljamõistmisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-61-

14, p 25; 31.07.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p 20.3), seega tuleb ka see kulu jätta

HKMS § 109 lg 6 alusel kaebaja enda kanda. Ilma bürookuluta on arve nr 1400039 summas

1728 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kaebaja õigusabikulud 1756,8 eurot. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulud ülemäära suured või põhjendamatud, seetõttu tuleb kaebaja

õigusabikulud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik