3-14-51838/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51838 Otsuse kuupäev

6. veebruar 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Tanel Tetlovi kaebus Haaslava Vallavalitsuse 29.04.2014 korralduse nr 63 tühistamiseks ning Haaslava Vallavalitsuse kohustamiseks väljastada projekteerimistingimused vastavalt kaebaja 07.04.2014 esitatud taotlusele Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Tanel Tetlov Vastustaja – Haaslava vald, esindaja advokaat Robert Sarv Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 9. märts 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. T. Tetlov esitas 07.04.2014 Haaslava Vallavalitsusele taotluse (tl 32) projekteerimistingimuste väljastamiseks Haaslava vallas Aardlapalu külas asuvale Toomu kinnistule (katastritunnus 18501:001:0509) ühepereelamu ja abihoone ehitamiseks.

2. Haaslava Vallavalitsus keeldus 29.04.2014. a korraldusega nr 63 projekteerimistingimuste väljastamisest.

3. T. Tetlov esitas 03.06.2014 Haaslava Vallavalitsusele vaide vallavalitsuse 29.04.2014. a korralduse nr 63 „ Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine“ peale. Haaslava Vallavalitsus jättis 22.07.2014. a (vaideotsuses ekslikult märgitud 22.06.2014) vaideotsusega nr 121 T. Tetlovi vaide rahuldamata.

4. T. Tetlov esitas 25.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Haaslava Vallavalitsuse 29.04.2014 korralduse tühistamiseks ning Haaslava Vallavalitsuse kohustamiseks väljastada projekteerimistingimused vastavalt kaebaja 07.04.2014 esitatud taotlusele.

Kaebuse esitaja põhjendused

5. Toomu maaüksuse sihtotstarbeks on „maa-tulundusmaa“. Haaslava valla üldplaneeringu p 3.3.7 kohaselt on lubatud vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel maatulundusmaa kasutusotstarbega katastriüksusele ehitada üks ühepereelamu kuni 3 abihoonega. Valla üldplaneeringu p 3.4 järgi ei nõua kavandatud tegevus detailplaneeringu koostamist.

6. Puuduvad seadusest tulenevad piirangud, mis keelaksid Toomu maaüksusele ühe elamu ja abihoone ehitamist. Haaslava valla üldplaneering ei sätesta kitsendusi Toomu maaüksuse suhtes. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi seonduvad Toomu maaüksusega looduskaitselistest piirangutest üksnes Aardla jõest lähtuvad piirangud, kuid Maa-ameti kitsenduste kaardilt ei nähtu piiranguid kavandatavas ehitusalas. Vaatamata sellele, et Toomu maaüksus asub kõrge üle-ujutusriskiga piirkonnas, ei seondu selle asjaoluga mingeid seadusest ega valla õigusaktidest tulenevaid piiranguid.

7. Maa-ameti mullakaardil on ekslikult märgitud Toomu maaüksuse tingmärgiks AM''' ja turbakihi paksuseks 100-150cm. Maa-ameti arhiivis puuduvad andmed, millise metoodika või uuringute alusel on antud maa-ala tähistatud Maa-ameti mullakaardil lammi soomullana. Nii Keskkonnaamet kui ka Maa-amet on kinnitanud, et Maa-ameti mullakaart ei ole õigusliku tähendusega ning on võimalus alluviaalsete soomuldade leviala kindlaks teha ka muudes pädevates mõõdistamistes ja hinnangutes sisalduvaid andmeid kasutades. Detsembris 2010 teostatud rakendusgeoloogia uuringu (tl 34-36) tulemusel võib väita, et Toomu kinnistul levib mullakaardi seletuskirja (tl 37-59) p-le 12.2 vastav lammi-gleimuld (AG). Rakendusgeoloogia uuring tõestab, et Toomu maaüksusele ei levi alluviaalsed soomullad, mis Vabariigi Valitsuse 28.05.2004. a määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt oleks kaldast tulenevate piirangute piiri määramise aluseks.

8. Keskkonnaameti selgituse (tl 63) kohaselt langetab Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse jaoks siduva otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse menetlemise raames, mistõttu Keskkonnaameti seisukoht ei saa olla siduv enne vastava taotluse esitamist.

Vastustaja vastuväited

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Haldusasjas nr 3-12-1865 on ammendavalt tuvastatud Toomu kinnistu asumine ehituskeeluvööndis ning ehitustegevuse lubamatus tulenevalt valla üldplaneeringust ja Keskkonnaameti keeldumisest ehituskeeluvööndit vähendada. Käesolevas asjas taotleb kaebaja vastustaja kohustamist projekteerimistingimuste väljastamiseks – kaebuse eesmärk on saavutada ehitustegevuseks vältimatute ettevalmistamistoimingute läbiviimine. Kuna võrreldes haldusasja nr 3-12-1865 alusega ei ole faktiliselt mitte midagi muutunud (ehitustegevus Toomu kinnistul on jätkuvalt ehituskeeluvööndi tõttu välistatud), siis on kaebus õiguslikult perspektiivitu, sest projekteerimistingimusi pole mõtet väljastada olukorras, kus kinnistul nagunii ehitada ei saaks.

10. Kuna Keskkonnaametilt saadud teabe kohaselt asub Toomu kinnistu täies ulatuses ehituskeeluvööndis ning ehituskeeluvööndi vähendamiseks on vältimatuks tingimuseks Keskkonnaameti luba, ei saa vastustaja ehituskeeluvööndit ilma Keskkonnaameti vastava nõusolekuta muuta. Kuna Keskkonnaameti seisukoht on teada juba projekteerimistingimuste väljastamise küsimuse otsustamise juures, ei ole mõistlik ega põhjendatud raisata poolte ressurssi projekteerimistingimuste väljastamisele, kui on teada, et kaebaja soovitud tulemust (ehitustegevuse lubamine Toomu kinnistul) saavutada ei saa.

11. Kohalikul omavalitsusel on lai kaalutlusruum valla ruumilisel planeerimisel ning hoonestuse paiknemise ja rajamise tingimuste määramisel. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda projekteerimistingimuste väljastamist kinnistule, kuhu vald hoonestuse rajamist ette ei näe. Vastustaja on lisaks Toomu kinnistu ehituskeeluvööndis paiknemisele arvestanud projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel, et kavandatav ehitustegevus toimuks kalda kaitse eesmärki evival alal ja kalda piirkonnas, kus pole ajalooliselt hoonestust olnud, see eeldaks olulises ulatuses maaparandustöid ning tähendaks seni hoonestamata kaldaala liigendamist. Kaebusele lisatud Toomu maaüksuse kitsenduste kaart näitab, et Toomu kinnistu jääb eemale Aardlapalu tiheasustusalast ning ükski Aardla jõe äärde jääv (naaber)kinnistu pole hoonestatud. Potentsiaalse reostusohu vältimiseks tuleb kalda kaitse-eesmärkidest lähtuvalt hoiduda igasuguste reostusallikate kavandamisest ja nende rajamisest üleujutusalale. Vastustaja on avaliku ja erahuvi kaalumise tulemusel seisukohal, et praegusest ehitusjoonest kaugemale ehitamine ei ole põhjendatud.

12. Kaebaja teadis või pidi teadma kinnistu mõttelise osa omandamisel kinnistule seatud piirangutest, sh sellest, et kinnistu asub piirkonnas, kus ehitustegevus on välistatud. Kinnistu asub piirkonnas, mille eripära seisneb perioodilises üleujutuses, mis seab kinnistu kasutamisele, sh hoonestuse rajamisele, selged piirangud. Samuti ei asu kinnistu maa-alal, kus on lubatud ja võimalik tõsta ühe katastriüksuse maapinna kõrgust teistest kinnistutest oluliselt kõrgemale. Kaebaja täiendavad seisukohad

13. Kaebaja esitas 05.01.2015 täiendavad seisukohad, milles taotles menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ning lisas seni esitatud väidetele järgneva.

14. Käesoleva vaidluse teemaks ei ole vallavalitsuse planeerimisdiskretsiooni teostamine, vaid see, kuidas vallavalitsus tagab üldplaneeringust (p-st 3.3.7) tulenevate subjektiivsete õiguste realiseerimise. Väide, et Toomu kinnistul on ehitustegevus välistatud, on vastuolus vastustaja poolt kehtestatud üldplaneeringuga, mis annab õiguse ehitada Toomu kinnistule ühepereelamu koos abihoonetega. Vastustaja kaalus avalikku huvi üldplaneeringu kehtestamisel, andes kinnistu omanikule p-s 3.3.7 nimetatud hoonestamise võimaluse. Kaebaja omandiõigust rikub vastustaja tegevus, millega suurendatakse nn avaliku huvi määra vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja ei taotle ehituskeeluvööndi vähendamist, kuna soovitud ehitusala ei asu ehituskeeluvööndis. Võrreldes eelmise haldusasjaga on välja selgitatud, et Maa-ameti mullakaardil puudub õiguslik tähendus. Kuivõrd Toomu kinnistu soovitud ehitusala ei asu faktiliselt ehituskeeluvööndis ning soovitud ehitusalal puuduvad piirangud ehitamiseks, siis ei pea kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama ebaõigete lähteandmete alusel koostatud arvamustega, sh Keskkonnaameti seisukohaga. Alusetu on vastustaja viide, et kaebaja pidi teadma kinnistu piirangutest. Maa-ameti kitsenduste kaart ega üldplaneering ei sea kinnistule piiranguid, mis keelaks ehitustegevuse soovitud ehitusalas. Asjaolu, et Toomu kinnistu jääb üleujutusalale, ei ole iseenesest ehitustegevuse piiramise aluseks – üleujutusalasse on ehitatud nt Tartu Vangla ning Aardlapalu küla Krooni ja Liivaku maaüksuse elamud jne. Väide, et ehitustegevus toimuks kalda kaitse eesmärki evival alal on väär, kuna soovitud hoonestusala jääb jõgede piiranguvööndist väljapoole ja ehitustegevus ei toimuks kalda piirkonnas. Reostusriskid on maandatavad ning ühest elamust lähtuv mõju on väike. Võimalikust üleujutusest tulenevad riskid on maandatavad pinna tõstmisega. Vastustaja täiendavad seisukohad

15. Vastustaja esitas 19.01.2015 täiendavad seisukohad, milles vaidles vastu õigusabi eest tasutud kulude väljamõistmisele, kuna kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu välise õigusabi kasutamine.

16. Toomu kinnistu asub ehituskeeluvööndis (tuvastatud haldusasjas nr 3-12-1865) ning piirkonnas, kus üldplaneeringu ja faktiliste asjaolude kohaselt ei saa ehitustegevust lubada. Kaebaja on teinud üldplaneeringu pinnalt meelevaldse järelduse, justkui võiks igale maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule ehitada ühepereelamu ja kuni kolm abihoonet. Kõik maatulundusmaa otstarbega kinnistud ei ole omavahel võrreldavad ning nendel ehitamise tingimused võivad erineda. Kuna vastustaja pädevuses ei ole seadusest tuleneva ehituskeeluvööndi ulatuse määramine ega selle vähendamine, siis on vastustajale siduv Keskkonnaameti seisukoht (eelhaldusakt) ehituskeeluvööndi vähendamata jätmise kohta.

Kohtu otsus ja põhjendused

17. Tanel Tetlov esitas 07.04.2014 Haaslava vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Haaslava vallas Aardlapalu külas asuvale Toomu kinnistule ühepereelamu ja abihoone ehitamiseks.

Haaslava Vallavalitsus keeldus 29.04.2014 korraldusega projekteerimistingimuste väljastamisest. Seega on vaidluse all küsimus, kas Haaslava Vallavalitsuse keeldumine projekteerimistingimuste väljastamisest oli õiguspärane.

18. Projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus ulatuslikku diskretsiooni, mistõttu on selliste otsuste kohtulik kontroll piiratud, nii nagu on piiratud kohtulik kontroll ka kohaliku omavalitsuse planeerimisotsuste tegemisel.

19. 25.09.2007. a esitas kaebaja Haaslava vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga muuta kinnistu sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks ja rajada sellele elumaja koos kõrvalhoonetega. Vastustaja pöördus Keskkonnaameti poole 10.06.2011. a kirjaga nr 7-1.2/181-1 (tl 76) eesmärgiga selgitada välja, kas Keskkonnaamet peab võimalikuks vähendada ehituskeeluvööndit vaidlusaluses piirkonnas. 28.06.2011. a kirjas nr JT 14-9/21009-

2 (tl 77) teatas Keskkonnaamet, et ei pea võimalikuks ehituskeeluvööndit vähendada.

20. Vaidlustatud korralduses on vastustaja keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest, kuna haldusasjas nr 3-12-1865 on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et Toomu kinnistul ei ole ehitustegevus lubatud. Korralduse kohaselt tuvastasid kohtud haldusasjas nr 3-12-1865: - Toomu kinnistu asub alal, millel ei ole ehitustegevus võimalik tulenevalt avalikõiguslikest piirangutest; - Haaslava vallal puudus õigus eirata Keskkonnaameti arvamust ehituskeeluvööndi vähendamisel – Keskkonnaamet keeldus ehituskeeluvööndi vähendamisest, mistõttu vald ei saanud kaaluda ehitustegevust antud alal; - vallal puudub alus kahelda riiklike registrite andmete õigsuses ja tõele vastavuses. Korralduses on ka märgitud, et pärast kohtuotsuse jõustumist viidatud haldusasjas ei ole faktilised asjaolud Toomu kinnistu osas muutunud. Vastavalt kohtute poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele ja neile antud õiguslikult siduvale hinnangule, et Toomu kinnistul ei ole võimalik ehitada, ei ole vallavalitsusel võimalik väljastada Toomu kinnistu tarvis projekteerimistingimusi.

21. Kohus on seisukohal, et Haaslava Vallavalitsuse keeldumine Toomu kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise osas oli õiguspärane. Kohus nõustub vastustajaga, et faktilised asjaolud Toomu kinnistu osas peale haldusasjas nr 3-12-1865 tehtud otsust ei ole muutunud. Nimetatud haldusasjas tunnistasid kohtud õiguspäraseks vastustaja 25.05.2012 otsusega nr 71 tehtud keeldumise Toomu kinnistule detailplaneeringu algatamisest, kuna kogu Toomu kinnistu asub ehituskeeluvööndis ning Keskkonnaamet ei ole andnud nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Haldusasjas nr 3-12-1865 oli kaebaja eesmärgiks detailplaneeringu koostamise algatamine eesmärgiga ehitada kinnistule hooned. Vastustajale 29.04.2014 esitatud taotlus projekteerimistingimuste algatamiseks on lõppeesmärk sama – saada võimalus ehitada Toomu kinnistule hooned. Projekteerimistingimuste väljastamist on taotletud ühepereelamu ja abihoone ehitamiseks (tlk.32).

22. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et Haaslava valla üldplaneeringu järgi on maatulundusmaa kasutusotstarbega katastriüksusel lubatud ehitada üks ühepereelamu kuni 3 abihoonega. Toomu kinnistu asub Aardlapalu külas Aardla jõe lammialal, kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Üldplaneering ei nõua selleks detailplaneeringu koostamist. Kuid kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Toomu maaüksuse soovitud ehitusala ei asu mistahes piiranguvööndis, ning et Keskkonnaameti seisukohti ei saa pidada siduvaks. Haldusasjas nr 3-12-1865 on kohtud kinnitanud, et Toomu kinnistu asub tervikuna ehituskeeluvööndis, mis on olnud nii detailplaneeringu algatamisest keeldumise, kui ka projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise aluseks. Ehituskeeluvööndi ulatus tuleneb LKS § 35 lg-st 4, millest tulenevalt koosneb korduva üleujutusega veekogu kalda ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast (kuni kõrgveepiirini) ja seaduses sätetatud vööndi laiusest. Suur-Emajõgi koos vanajõgedega on kogu ulatuses suure üleujutusalaga siseveekogu. Suur-Emajõe kõrgeim veetase Toomu kinnistu piirkonnas on u 33,11m (üle mere pinna), mis on ka tegelikuks kõrgveepiiri ehk üleujutusala piiri määramise aluseks. Maapinna kõrgus Toomu kinnistul on umbes 31,5 m üle mere pinna, mistõttu jääb Toomu kinnistu täies ulatuses üleujutusalale. Vastavad asjaolud on leidnud kinnitamist juba haldusasjas nr 3-12-1865.

23. Eelpool toodud asjaolud projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamise ja läbivaatamise ajaks muutunud ei ole. Seega ei tulene piirangud Toomu maaüksusele ehitamiseks mitte valla üldplaneeringust, vaid seadusest. Kaebaja on ka ise teadlik, et kogu tema kinnistu asub kõrge üleujutusriskiga piirkonnas, mille kohta on kaebaja esitanud ka üleujutuspiirkonna kaardi (tlk.25). Sellest nähtub, et Tooma kinnistu asub üleujutuspiikonna alas. Kohus on seisukohal, et eelnevalt tuvastatud faktiliste asjaolude ega õiguslike asjaolude muutumist ei saa järeldada ka Keskkonnaameti vastusest T. Tetlovi 25.07.2014 esitatud selgitustaotlusele (tlk.63). Keskkonnaamet on selles selgituses märkinud, et Maa-ameti mullakaardi näol on tegemist ajaloolise kaardiga ja see on informatiivne, omamata õiguslikku tähendust. Samas on Keskkonnaamet nii Maa-ameti kaardirakenduse mullakaardi kui ka 2008 keskkonnamõju hindamise aruande alusel seisukohal, et alaliselt liigniisked alluviaalsed soomullad levivad Toomu kinnistule Suur-Emajõe veepiirist alates ning Toomu kinnistu jääb praktiliselt kogu ulatuses alluviaalsete muldade esinemisalale, ehk Emajõe üleujutusalale. Keskkonnaamet on ka selles vastuses asunud seisukohale, et uute ehitiste püstitamist üleujutusalale tuleb LKS § 34 nimetatud kaldaeesmärkidest lähtuvalt vältida. Lisaks on Keskkonnaamet märkinud, et Keskkonnaametil on olemas fotod 07.04.2010 üleujutusest

Toomu kinnistul, mistõttu pole Keskkonnaametil alust kahelda Maa-ameti geoportaali mullakaardi andmete õigsuses ja selles, et Toomu kinnistu jääb Emajõe üleujutusalale.

24. Ka kaebaja enda poolt 2010 aastal OÜ-lt Rakendusgeoloogia tellitud ehitusgeoloogilise uuringu aruandes (tlk 34-36) on märgitud, et ehitusgeoloogilised tingimused hoonete ja teede rajamiseks kinnistule on raskendatud (keerulised), tingimusi raskendavad aastaringselt kõrge pinnavee tase ning väikese kandevõimega pinnase esinemine geoloogilise lõike 1,5 m osas. Samuti on märgitud, et piirkonnas vett pinnasese juhtida ei ole võimalik, liigvee ärajuhtimiseks tuleb rajada kraavid või drenaaž. Oluline on, et nimetatud OÜ Rakendusgeoloogia 2010 aruanne oli vastustajal olemas juba detailplaneeringu algatamise taotluse menetluses, samuti kohtumenetluses ning nendes lahendites on hinnatud ka seda aruannet. Seega on õige vaidlustatud korralduses esitatud vallavalitsuse seisukoht, et peale haldusasjas nr 3-12-1865 tehtud otsust ei ole faktilised asjaolud Toomu kinnistu osas muutunud. Samuti nähtub selgelt, et samas haldusasjas on kohtud juba hinnanud kõiki asjaolusid, mida kaebaja on esitanud käesolevas kaebuses, seda ka kinnistul olevate muldade koostise osas. Vastustaja on lähtunud otstarbekuse seisukohalt ja jätnud projekteerimistingimused väljastamise menetluse läbi viimata, kuna vastustajale on teada Keskkonnaameti seisukoht. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et haldusorganil tuleb selgitada välja asjakohane info ja teha otsustus menetluse kõige varasemas staadiumis, et vältida üleliigseid kulutusi menetlusosalistele. Nagu eelpool märgitud, on Keskkonnaamet ka 2014 vastuses kaebajale seisukohal, et üleujutusalale ehitamine ei ole võimalik ning et Toomu kinnistu asub üleujutusalal. Nähtuvalt vallavalitsuse vastusest, ei toeta vallavalitsus ka ise Toomu kinnistul mingit ehitustegevust.

25. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse täienduses välja toodud ülejäänud väiteid ja vastustaja vastavaid seisukohti analüüsida, kuna vaidlustatud 29.04.2014 korralduses ega ka 22.06.2014 vaideotsuses selliseid seisukohti ja kaalutlusi esitatud ei ole.

26. Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 415 eurot, sellest riigilõiv 15 eurot ja õigusabi kulud 400 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kuna menetluskulude välja mõistmise taotlus jääb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu välja mõistmata, ei pea kohus vajalikuks hinnata menetluskulude taotluse sisulist põhjendatust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 12. aprill 2016.a otsusega.

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.02.2015. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.