1-14-10946/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

06. veebruar 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-10946 (kohtueelses menetluses nr 14284000335) riik M.D versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav M.D

(isikukood XXX; elukoht - xxxx xxxxx xx-xx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada M.D (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 13.- KarS §

15.12.2014, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka lugeda kandmata ja karistuseks vangistus 5 (viis) kuud

74 lg 1 ja lg 3

27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.D-le katseaeg 18 (kaheksateist)

ei kuud ning mõistetud vangistust 5 kuud 27 päeva pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS M.D §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

75 lg-s M.D-le käitumiskontrolli

ajaks alaliseks elukohaks -xxxxx xx-xx xxxxxxxxxx M.D-le xxxx ; tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista M.D-lt sundraha 585 eurot riigi (viissada kaheksakümmend viis) ja õigusabi tasu 24 (kakskümmend neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud

609 ( eurot tasumisele ositi aasta jooksul kuussada üheksa) järgmiselt: 1) alates 2015.a.

märtsi viiskümmend kuust igakuise menetluskulu osa 50 ( ) eurot 75 senti tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes ikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks tasumis graaf e , menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 M.D-le ajatasu ja 117,60 eurot õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu (s.h käibemaks ) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtu -des 318 321, mille kohaselt otsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi lnõudeid või ei täida talle kontrol

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi - vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.7 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt

on M.D toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis selles, et tema juhtis 13.12.2014 kella KarS § 424 järgi, mis seisnes

10.10 ajal Viljandimaal Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt 70,7 kilomeetril mootorsõidukit VW

Passat registreerimisnumbriga XXX XXX seisundis kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga tuvastatuna oli 1,16 mg/l kohta, põhjustas liiklusõnnetuse ja ei omanud juhtimisõigust.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 68 ja karistamiseks lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 13.12.2014 – 15.12.2014. Seega lugeda kandmata karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui M.D 18 - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt ko

kkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p- 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja le

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks k

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

Kriminaalmenetluse kulud h ; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on ke eurot kuus. htestatud töötasu alammääraks 390

4.1.2. R

iigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 k kohtu taotlusel Eesti aitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud se - kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud ulude (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava M.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 141,60 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus M.D-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 24 eurot (s.h käibemaks). M.D-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu

117,60 eurot ( tuleb s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused (s.h ajatasu) ületavad kordades kohatult sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asja koormav

ad ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

4.2. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s M.D menetluskuludeks kokku: sundraha üüdistatavale

585 eurot ja riigi õigusabi tasu 24 eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetlus kohaselt s kulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine o ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. M.D on kahtlustatavana kinni peetud 13.12.2014 15.12.2014, seega on M.D – viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja

3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint

Kohtunik