3-14-51367/45 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51367 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 06.02.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.R. kaebus Valga Linnavalitsuse linnamajandusameti 30.06.2014 korralduse nr 139, mille alusel anti ehitusluba nr 27-14 ehitise laiendamiseks ja ehitusloa nr 27-14 peale Asja läbivaatamine 21.01.2015, kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.R., esindaja J.R.; Vastustaja: Valga Linnavalitsus, esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus

3. isik A.J. Resolutsioon Jätta S.R. kaebus haldusasjas 3-14-51367 rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Saata 3. isiku 21.01.2015 esitatud seisukoht teadmiseks vastustajale (kaebajale saadetud) Saata vastustaja 21.01.2015 esitatud seisukoht teadmiseks 3.isikule (kaebajale saadetud).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 09.03.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Valga Linnavalitsuse Linnamajandusameti korraldusega nr 139 30.06.2014 „Ehitusloa väljastamine“ on otsustatud väljastada ehitusluba Valga linnas Kungla tn XX kinnistul asuva vana elamu laiendamiseks.

A.J. on esitanud 28.11.2013 Valga Linnavalitsusele ehitusloa taotluse Valga linnas Kungla XX kinnistul asuva vana elamu (ehitusregistrikood 111014895) laiendamiseks. Nimetatud alal kehtib Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korraldusega nr 266 kehtestatud Valga linna Kungla XX ja selle lähiümbruse detailplaneering. Ehitusloa taotluse lisana on esitatud vana elamu laiendamise eelprojekt. Valga Linnavalitsuse Linnamajandusameti korralduse nr 139 kohaselt on A.J., Kungla tn. XX omanikule, väljastatud 03.04.2006 ehitusluba nr. 63-05 Kungla tn XX kinnistul oleva vana elamu laiendamiseks.

Hilisemalt on tuvastatud linnamajandusameti poolt eelmärgitud kinnistul ehitusloa taotlusele lisatud ehitusprojektis esinevaid puudusi. Ajavahemikul detsember 2013 kuni veebruar 2014 toimus taotlejaga linnamajandusametil pidev suhtlus ning puudused tuli kõrvaldada. Valga Linnavalitsus on pidevalt suhelnud ka ehitusloa küsimuses naaberkinnistu Karja tn. X omanikuga. Tulenevalt Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 kohaselt on vajalik ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. 02.09.2009 korraldusega nr 266 kehtestas Valga Linnavalitsus Valga linna Kungla tn XX ja selle lähiümbruse detailplaneeringu.

Kungla XX vana elamu laiendamise eelprojekt on koostatud samal alal kehtiva detailplaneeringu alusel, mistõttu projekteerimistingimusi ei väljastata. Projekteeritud on kahekorruseline elamuhoone, krundi täisehitus on maksimaalselt 20%, kavandatav ehitus on kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga ja krundile kehtestatud detailplaneeringuga. Valga Linnavalitsus on seisukohal, et kavandatav ehitise laiendamine ei riku naabrite asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi. Korralduses on asutud seisukohale, et ehitusprojekt on koostatud ehitise laiendamiseks ning hoone laiendamisega ei ole taotlenud Kungla tn.

XX omanik hoone kasutusotstarbe muutmist. Laiendatava ehitusprojektiga ei rikuta detailplaneeringus määratletud ehitusõigusi. Samuti ei too kavandatav ehitise laiendamine kaasa ümberkaudsete elanike elukvaliteedi halvenemist ega kinnistute väärtuste vähenemist. Korralduses nr 139 on Valga Linnavalitsus leidnud, et ehitusloa väljastamine Kungla tn. XX kinnistul vana elamu laiendamiseks on kooskõlas seadustega ja õigusaktidega. Korralduses on märgitud, et eelprojekt on kooskõlastatud Päästeametiga ja eelprojektiga on saanud tutvuda naaberkinnistute omanikud.

Valga Linnavalitsus on otsustanud anda Valga linnas Kungla tn. XX kinnistul asuva vana elamu laiendamiseks ehitusloa. Valga Linnavalitsuse Linnamajandusamet on korraldusega nr 139 30.06.2014 otsustanud väljastada ehitusluba Kungla tn XX kinnistul asuva elamu laiendamiseks ning väljastatud on ehitusluba nr 27-14. S.R. , naaberkinnistu Karja X omanik, esindaja J.R. on esitanud halduskohtule eelnimetatud korralduse ja ehitusloa peale kaebuse.

Kaebaja seisukohad, taotlused ja põhjendused

Kaebusega on taotletud tühistada Valga Linnavalitsuse Linnamajandusameti 30.06.2014 korraldus nr 139 „Ehitusloa väljastamine“ ja ehitusluba nr 27-14. Kaebuse kohaselt on kaebaja tutvunud Kungla tn. XX ehitusloa taotluse aluseks olevate materjalidega linnavalitsuse ruumides 11.04.2014 ja 14.04.2014. Kaebaja on esitanud ka linnavalitsusele kirjalikke pöördumisi dokumentide saamiseks, mis puudutasid ehitusloa taotluse menetlemist Kungla tn. XX krundil asuva vana elamu laiendamiseks. Kaebaja on märkinud, et talle ei ole esitatud kõiki dokumente projektmaterjalidega tutvumiseks ning 25.06.2014 selgus Valga Linnavalitsuses, et kaebajale ehitusloa väljastamise alusena esitatud projektmaterjal ei eksisteeri seadustatud vormistamisnõuetele vastavalt koostatud dokumendina, vaid see oli olemas ainult arvutis. Kaebaja arvates võivad arvutis olevad dokumendid hävida. Kaebaja märgib, et talle ei tutvustatud ka Päästeameti kooskõlastust projektile.

Kaebuse kohaselt on linnavalitsus rikkunud haldusmenetlust ja Põhiseaduse § 14, mille kohaselt peavad olema tagatud hea halduse põhimõtted. Kaebaja seisukohalt peab ehitusloa väljastamisele eelnema ka projekti naabritega kooskõlastamine. Ehitusluba saab kinnistul Kungla XX väljastada ainult lähtudes kinnistu Kungla XX ja selle lähiümbruse detailplaneeringus fikseeritud andmetest. Ehitusloa taotluse aluseks olev ehitusprojekt ei vasta ehitusaluselt pinnalt ega korruselisuselt detailplaneeringus kehtestatud tingimustele, mistõttu on ehitusloa väljastamise korraldus ja väljastatud ehitusluba õigusvastased ja tuleb tühistada. Kaebaja märgib ka , et Kungla tn XX kinnistul kasutatakse kõrvalhoonet – sauna elamuna, mida kõrvalhoone omanik A. J. kasutab majutushoonena. Majutushoone ehitamine kinnistul suurendab seal viibivate inimeste hulka. Kaebaja peab nii kaevatavat korraldust kui ehitusluba õigusvastaseks ning taotleb kohtult nende tühistamist ning taotleb välja mõista ka menetluskulud kolmel põhjusel: 1)kaebajat esindab FIE J.R., kuna kallimat advokaati ei suuda kaebaja palgata; 2) kui kaebaja jaoks ei mõisteta välja menetluskulusid, on tegemist põhiseaduslike õiguste rikkumisega, sest kaebaja ei suuda end kaitsta riigivõimu omavoli eest; 3) Valga Linnavalitsus on kaotanud kõik kohtuprotsessid Kungla XX ehitusja kasutuslubade vaidlustes kuna linnavalitsus ei ole lõpetanud hea halduse tava rikkumist. Kaebuse täienduses (04.08.2014) ja vastuses vastustaja esialgsele seisukohale ei pea kaebaja vastustaja esindajat pädevaks esindajaks ning peab vastustaja esindaja seisukohti õigusvastaseks, samas esitab solvavaid väljendeid vastustaja aadressil. Kaebaja peab vastustaja ehitusloa taotluse menetlemist õigusvastaseks ja enda subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Kaebaja väidete kohaselt ei vasta hoone kõrgus (korruselisus) ja ehitusalune pind ehitusnõuetele.

Kaebaja on esitanud 10.12.2014 täiendava arvamuse ehitisealuse pinna suhtes.

Kaebaja on esitanud (17.12.2014) vastuväited vastustaja 28.11.2014 seisukohtadele ning palub jätta kohtul Valga Linnavalitsuse esindaja poolt esitatud seisukohad tähelepanuta ning süüdistab linnavalitsuse esindajat ja linnavalitsuse töötajaid ebakompetentsuses.

Kaebaja on esitanud 29.12.2014 taotluse saada eelprojekti muutuste kooskõlastamise kohta dokument ning 04.01.2015 on esitanud seisukohad vaidlusaluse hoone korruselisuse kohta ning on esitanud vastuväited vastustaja poolt esitatud Lõuna päästekeskuse juhtivinspektori seisukohtadele. Kaebaja on taotlenud arvestada ekspert Ain Luhse ekspertarvamusega ning on esitanud selle asja materjalide juurde.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav korraldus ja ehitusluba on õiguspärased. Vastustaja arvates ei saa vaidlusaluse elamu laiendamine kuidagi riivata kaebaja subjektiivseid õigusi, sest elamu laiendamine toimub kaebaja kinnistust üle 20 m kaugemal. Tulenevalt ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p 2 tuleb projekteerimistingimused väljastada siis kui puudub detailplaneering. Detailplaneering vaidlusaluse kinnistu osas on kehtestatud juba 02.09.2009 korraldusega 266, see on enne vaidlusaluse ehitusloa väljastamist. Ehitusloa väljastamisest saab keelduda kui ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. Vastustaja viitab ka autoriõigusele, mis kaitseb autoritööd ehitusprojekti koostamisel. Samuti viitab vastustaja menetluskuludele ning peab ebamõistlikuks menetluskulude taotlust, kus üks abikaasa annab teisele üle õigusabi eest tasutud summa. Vastustaja on esitanud kohtule taotluse (13.11.2014), kus palub kohtul jätta kaebaja solvavad väljendid tähelepanuta. 28.11.2014 on vastustaja esitanud kaebaja 04.08.2014 esitatud kaebuse täiendusele vastuväited, kus märgib, et kehtiv detailplaneeringu menetlus on läbinud kõik kohtuastmed ning detailplaneering lubab tegeleda kinnistul ka kodumajutusega. Vastustaja märgib, et kaebaja süüdistused vastustaja ja 3. isiku aadressil on alusetud ning kaebaja pidevad sekkumised 3. isiku kinnistu kasutusse on absurdsed. Vastustaja märgib, et kaebaja ajab teadlikult või ekslikult segamini ehitusaluse pinna ja ehitisealuse pinna mõiste ning ebaõige on kaebaja seisukoht, et elamu oleks justkui kolmekorruseline ja pole projektikohane.

Vastustaja on vastanud (18.12.2014) kaebaja 10.12 2014 esitatud seisukohtadele ning käsitleb uuesti ehitusaluse pindala ja ehitisealuse pindala mõistet ning esitas Lõuna päästekeskuse juhtivinspektori seisukohad.

Vastustaja on vastanud 21.01.2015 täiendavad seisukohad, milles märgib, et ekspert A. Luhse poolt koostatud dokumenti ei saa pidada usaldusväärseks, kuna kasutatud on ainult kaebaja poolt esitatud lähteandmeid. Vastustaja märgib, et detailplaneeringu kohaselt on 3. isikul lubatud osutada kinnistul kodumajutuse teenust. Vastustaja esitab paikvaatluse 26.06.2014 akti ja Valga linnas Kungla tn XX ja selle lähiümbruse detailplaneeringu materjalid.

3. isiku seisukohad ja põhjendused

3. isik A.J. on viidanud asjaolule, et ekspert A. Luhse on lähtunud kaebaja huvidest ning on kasutanud ainult kaebaja poolt antud lähtematerjale, seega on ekspert kasutanud ebaõigeid algandmeid. 3. isik on märkinud, et ei ole saanud tutvuda eksperdi käsutusse antud materjalidega ning samuti ei ole ekspert lähtunud kehtivast detailplaneeringust.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel asjaoludel.

2.Valga Linnavalitsuse Linnamajandusameti korraldusega nr 139 30.06.2014 „Ehitusloa väljastamine“ on otsustatud väljastada ehitusluba Valga linnas Kungla XX kinnistul asuva vana elamu laiendamiseks. Väljastatud on ehitusluba nr 27-14 30.06.2014 vana elamu laiendamiseks. Ehitusloa väljastamise aluseks on Valga Linnavalitsuse linnamajandusameti 30.06.2014 korraldus nr 139 ning dokumentidena on märgitud ehitusprojekt, Valga maakonnas Valga linnas Kungla tn. XX kinnistul asuva vana elamu laiendamise eelprojekt, töö nr 1304 26.05.2014. Ehitusluba on väljastatud A.J. taotluse alusel.

3.Kungla tn. XX kinnistu omanik A.J. on esitanud taotluse Valga Linnavalitsusele nimetatud kinnistul asuva vana elamu (ehitusregistrikood XXXXXXXXX) laiendamiseks. Nimetatud alal kehtib Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korraldusega nr 266 kehtestatud Valga linna Kungla tn XX ja selle lähiümbruse detailplaneering. Naaberkinnistu Karja tn X omanik S.R. on käesolevas asjas kaebuse esitaja, kes taotleb ehitusloa väljastamise korralduse ja ehitusloa tühistamist, kuna leiab , et see rikub tema, kui naaberkinnistu omaniku, subjektiivseid õigusi. Põhiargumendina on kaebaja poolt välja toodud asjaolud, et hoone korruselisus ei vasta nõuetele ning samuti on ehitusalune pind lubatust suurem. Kaebaja arvates ei vasta eelprojekt detailplaneeringu nõuetele ning järgitud ei ole täpseid nõudeid.

4.Asja materjalide kohaselt on Kungla tn. XX vana elamu, kavandatav üksikelamu laiendus arvestab piirkonnas väljakujunenud üldist hoonestuse tihedust ja stiili. Projekti kohaselt on krundi täisehitus maksimaalselt 20%, mis on kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga ja krundile kehtestatud detailplaneeringuga. Kungla tn. XX kinnistul asuva vana elamu laiendamise projekt on koostatud elamu laiendamiseks, elamu omanik ei ole taotlenud seonduvalt hoone laiendamisega hoone kasutusotstarbe muutmist. Elamu laiendamine on kavandatud sama vundamendi mõõtmetega, mis on esitatud eelprojektis. Detailplaneering, mis on käeolevas asjas kinnistule antud vaidlusaluse hoone laiendamiseks, on läbinud avaliku arutelu, seda on käsitletud teistes kohtuvaidlustes ning see on jõus. Ka kaebaja on osalenud detailplaneeringu menetluses. Tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1 koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Sama elamu laiendamiseks eraldi detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik ning projekteerimistingimusi on eraldi vajalik väljastada kui puudub detailplaneering (EhS § 19 lg 1 p 2). Vastustajal on õigus keelduda ehitusloa väljaandmisest juhul kui projekt ei vasta detailplaneeringule.

5.Ehitusprojekti alusel on ehitisealune pindala on 182,3 m2 ning väiksem korruste arv on 2, hoone kõrgus vundamendist kuni 8,9 m. Samas vastab hoone tuleohutusnõuetele. Vastustaja on märkinud, et ehitusjärelevalve käigus kontrollib vastustaja ehitise vastavust ehitusprojektile ja kui tuvastatakse puudusi, tuleb need likvideerida.

6.Asja materjalide kohaselt on Valga Linnavalitsus teinud mitmeid kordi 3. isikule ettepanekuid projekti parandamiseks, mis tähendab, et linnavalitsus kontrollib igati elamu laiendamise projekti vastavust nõuetele.

7.Mis puudutab projekteeritud ehitise laiendamisel korruselisust, on vastustaja märkinud, et tuleohutusnõuetega ei ole keelatud TP3 hoone pööningukorruse viimistlemine, tehnosüsteemide paigaldamine või selle kasutamine. Lõuna Päästekeskuse Insenertehnilise büroo juhtivinspektor on andnud sellise hinnangu ning on märkinud, et standardi EVS 812-7:2008 ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus jaotise 7.3.2.3 kohaselt on aktsepteeritav lahendus kui korrusest kõrgemal on pööning (pööningukorrus), mis paikneb peamiselt fassaadi ja katuse lõikejoonest ülevalpool katuse all ja mille põrandaks on hoone pööningu vahelagi. Sama standardi jaotise 7.3.2.4 kohaselt on võimalik pööningutasandile projekteerida peakasutusviisi kohaseid ruume. Vastustaja on märkinud, et käesoleval juhul ei vasta hoone katusealused ruumid eluruumidele esitatavatele nõuetele ja sellega seoses ei käsitleta hoonet kolmekorruselisena, kuna inimeste alaline viibimine ei ole katusealustes ruumides lubatud. Vastustaja on viidanud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a. määrusele nr 38, mis kehtestab eluruumidele esitatavad nõuded.

8.Mis puudutab kaebaja poolt märgitud väidet, et ehitusaluselt pinnalt on hoone laiendamise projekt lubatust suurem, märgib kohus, et projektdokumentatsiooni järgi on ehitusalune pindala

149 m2 ja ehitisealune pindala 182,3 m2. Vastustaja on siin selgelt eristanud kahte mõistet viidates Riigikohtu lahendile 3-3-1-59-13. Ehitisealune pindala tuleneb ehitusseadusest ja ehitusalune pindala mõiste tuleneb planeerimisseadusest. Asja materjalide kohaselt olid kõik kinnistul olevad hooned detailplaneeringu koostamisel olemas ja mõõtmistel ei ole eksitud. Antud asjas on paikvaatluse teinud ehitusekspert Mati Kull (paikvaatluseakt 1-26.06.14), kes spetsialistina on teostanud mõõtmisi ja kinnitanud mõõtmistulemuste õigsust, ka ehitise kõrgus jääb alla 9 meetri, mis vastab eelprojektile ja detailplaneeringule. Asja materjalide kohaselt on läbi viidud vaidlusalusel objektil järelevalvemenetlust, mille käigus on kõrvaldatud esinevad puudused

9.Mis puudutab kaebaja poolt esitatud ekspertarvamust, on 3. isik ja vastustaja seisukohal, et seda dokumenti ei saa usaldusväärseks pidada. Kohus nõustub esitatud väidetega ning märgib, et usaldusväärseks ei saa pidada ekspertarvamust seetõttu, et ekspert on lähtunud ainult S.R.

poolt esitatud lähteandmetest, seega on algdokumendid ühepoolsed ning ekspert ei ole saanud olla erapooletu. Kaasatud ei ole 3. isikut , kes pole saanud tutvuda eksperdile esitatud dokumentidega. 3. isikule ei ole teada, millise projekti variandi alusel on ekspert oma arvamuse andnud ning seega ei kajastu asjas tegelik olukord. Seega on ekspertiisiakt, mis puudutab 3. isiku kinnistut ja tema õigusi, tehtud 3. isiku tagaselja. Kohus peab usaldusväärseks Valga Linnavalitsuse poolt kogutud dokumente asja menetlemisel, kuna selles menetluses on saanud osaleda kõik menetluspooled ning asja otsustamiseks on kasutatud usaldusväärseid dokumente.

10.Kokkuvõttes märgib kohus , et 3. isiku kavandatav ehitise laiendamine ei saa rikkuda naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Vastustaja on õigesti märkinud, et äärmisel juhul võiks naaberkinnistu elaniku õigusi rikkuda asjaolu, kui puudub ehitisel kooskõlastus tuleohutusnõuete osas. Antud juhul on olemas kõik vajalikud kooskõlastused. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja suhtes ei ole rikutud ka Põhiseaduses § 14 tulenevat õigust, mille kohaselt tuleb isikute õigused ja vabadused tagada seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu poolt, samuti ei ole rikutud kaebaja suhtes hea halduse tagamise põhimõtteid. Kaebaja on saanud osaleda kogu aja vältel Kungla tn XX põhielamu laiendamise ehitusloa väljastamise menetluses ning nõudnud selle kohta dokumente ning teinud järelepärimisi, millele on haldusorgan vastanud.

11.Eeltoodu alusel on Valga Linnavalitsuse Linnamajandusameti 30.06.2014 korraldus nr 139, mille alusel otsustati väljastada ehitusluba Valga linnas Kungla tn XX kinnistul asuva vana elamu laiendamiseks ning selle alusel antud ehitusluba nr 27-14 õiguspärased, kuna ehitusloa väljastamine Kungla tn. XX kinnistul vana elamu laiendamiseks on kooskõlas seadustega ja õigusaktidega. Eelprojekt on saanud vajalikud kooskõlastatud ja eelprojektiga on saanud tutvuda naaberkinnistute omanikud.

12.Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja põhiprobleemiks on see, et naaberkinnistul hakatakse osutama kodumajutuse teenust, kus rohke rahva liikumine ning tihe liiklus ja parkimine võiks kaebajat häirida. Kohus märgib, et kui kaebajat hakkab tulevikus häirima kodumajutusest tingitud asjaolud, on kaebajal võimalus pöörduda vastava tegevuse korral õiguskaitseorganite poole enda õiguste kaitseks. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebaja pöördunud kohtu poole kõikvõimalike haldusaktide vaidlustamiseks, mis puudutavad 3. isiku kinnistul toimuvat ehitustegevust.

13.Kaebaja väide, et Kungla tn. XX kinnistu omanik kasutab õigusvastaselt kõrvalhoonet, see on sauna , elamuna ning saab sellega kasutada hoonet 10-kohalise majutushoonena, ei ole käesolevas asjas asjassepuutuv, kuna vaidlusesemeks on käesolevas asjas põhielamu laiendamine ning kuidas tulevikus 3.isik oma hooneid kasutab, ei ole samuti käesolevas asjas vaidlusobjektiks.

14.Kohus märgib, et kõik asja lahendamiseks olulised dokumendid on kohtule esitatud, mis kohtu arvates olid vajalikud asja otsustamisel. Kohus ei pea hindama kõiki kaebaja poolt esitatud väiteid ja dokumente, millel pole asja otsustamise seisukohast määravat tähtsust, samas ei ole kohus välja nõudnud kõiki kaebaja poolt nõutud dokumente milles ei ole antud asjas tähendust.

15.Samas jätab kohus tähelepanuta kaebaja poolt esitatud laimavad ja inetud väljendid vastustaja tegevuse ja vastustaja esindaja aadressil, kuna esitatud kaebuse raames ei ole seda vajalik hinnata. Samas ei puuduta kaebajat asjaolu, kuidas linnavalitsus on 3.isiku projektdokumentatsiooni koostanud ning kas dokumentide köitmine ja hoidmine vastab seadustatud vormistamisnõuetele.

16.Kaebaja on esitanud ka kahel korral pärast kirjaliku menetluse algust, see on pärast 21.01.2015, täiendavad seisukohad 26.01.2015 ja 02.02.2015, mida kohus käesolevas asjas ei käsitlenud, kuna pöördumised olid esitatud hilinemisega. Kohus on nimetatud pöördumised lahendanud 29.01.2015 kohtumäärusega ja 02.02.2015 kirjaga.

17.Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

18.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning seega ei analüüsi kohus kas kaebajal oleks õigus saada tagasi menetluskulud, mida ta väidetavalt oma abikaasale on tasunud õigusabi eest. Vastustaja ja 3. isik ei ole menetluskulusid esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare priks kohtunik