1-15-982/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-15-982

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2015 . .a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number

1- -982 (15750000007) Kohtukoosseis

Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär

Kadi Neeme Kriminaalasi

T.V

298 lg 1 süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Eriasjade prokurör

Küllike Kask Süüdistatav T.V

Isikukood või sünniaeg:

xxx

Kaitsja

RESOLUTSIOON Mart Missik

KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, §

313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi mõista karis T.V

298 lg 1 ning tuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära (päevamääraga 6,76 €), s.o 405 (nelisada viis) eurot ja 60 senti.

Karistuse kandmise aja algust arvata alates 06.02.2015.a.

V T.V-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS

179 lg 1 p 2 alusel älja mõista § sundraha .

585 €

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700008990. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is või a/a nr: -

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

1-15-982

maksekorraldusele viitenumber 99915400001695. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest.

30 päeva Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada

Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr

selles, et T.V andis 15750000007 süüdistatakse T.V altkäemaksuna vara, s o raha selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo.

Vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu.

Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus.

Maanteeameti x regiooni Liiklusregistri x ˇ büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooriaja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A kategooria juhtimisõigust taotlev isi - k peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on -

rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B kategooria juhtimisõigust taot - lev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on -

rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut

1-15-982

sõidueksamile ei lasta. C kategooria juhtimisõigu - st taotlev isik peab vastama 35-ne minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30 le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on -

rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile.

Korra § 5 lg 4 kohaselt ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt.

Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast.

Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maant büroo peaspetsialistide eeameti x regiooni Liiklusregistri x ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2012 a maksis T.V x x sularahas 650 eurot. T.V ja x x vahelise kokkuleppe kohaselt pidi x x talle antud sularaha eest tagama, et T.V läbib igal juhul positiivselt A ja sõidueksami. -kategooria teooria- X x kandis

T.V poolt antud sularahast 550 eurot x x, kes vahendas eksamite sooritamist ja altkäemaksu andmist, võttes vahendamise eest 150 eurot tasu ja teatas Maanteeameti eksamineerijale x x eksamite sooritamise aja ning andis üle x x A-kategooria teooria-ja sõidueksami eest altkäemaksuna 400 eurot. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija x x, kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. Sõidueksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb selle eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima sõidueksami kaardile eksami tulemuseks „mittesooritatud“, loeb Maanteeameti eksamineerija x x eksami „sooritatuks“. T.V taotles sularaha maksmisega x x seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. T.V andis x x üle 650 eurot altkäemaksuna, millest x x jättis vahendamise eest endale

100 eurot. 22.06.2012 andis x x oma abikaasale x x 550 eurot, et x x paneks selle oma

Swedbank AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kannaks x x Nordea arvelduskontole xxxxxxxx x x B-kat. teo. T.V A- kokku 850 eurot selgitusega „ kat.teo.sõit“. 22.06.2012 võttis , kes vahendas T.V poolt altkäemaksu andmist ja x x eksami toimumist, talle x x poolt kantud rahast 600 eurot pangaautomaadist välja, millest

1-15-982

andis x x eksamite (A üle altkäemaksuna mõeldud ja T.V -kategooria teooria-ja

sõidueksam) eest 400 eurot. Maanteeameti x regiooni x.x.2012 kell x toimus T.V Liiklusregistri x büroos x mnt x, x alevik,x vald, xmaa A-kategooria teooriaeksam ja x.x.2012 kell x sooritas positiivselt. toimus sõidueksam, millised T.V

Seega T.V, altkäemaksu andmisega, s.o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, s.o ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime Ka rS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eriasjade prokurör ja süüdistatav jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe T.V

juur KarS järgi de, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus

T.V-le § 298 lg 1 karistuseks rahalist karistust 60 päevamäära ulatuses (1 päevamäär on 6,76 €), s o 405.60 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada T.V KarS § järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

298 lg 1

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha

585 €. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik