1-14-10798/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated19.jaanuaril 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Meelis Juursoo kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav R.Z , IK XXX; sünniaeg: 24.juunil 1993.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:
Legislator headnote
AI generated1-14-10798/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Seega pani R.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – löömisega, valu tekitamisega teise inimese tervise kahjustamise, s.o kehalise väärkohtlemise.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr. 1-14-10798
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
19.jaanuaril 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Meelis Juursoo kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav R.Z , IK XXX; sünniaeg: 24.juunil 1993.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:
XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 24.jaanuarist 2014.a, süüdistuses KarS § 121 ja § 215 lg 2 p 1 järgi.
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:
Süüdistus
R.Z-i süüdistatakse selles, et tema:
- 17.novembril 2013.a päevasel ajal Tartu maakonnas XXXX korteris pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi jalaga vastu A.K parema jala sääreluud. Selline R.Z-i käitumine tekitas kannatanule füüsilist valu.
- 17.novembril 2013.a kella 21 paiku Tartu maakonnas XXXX pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et haaras mõlema käega jõuliselt A.K õlgadest ja raputas. A.K rabeles R.Z haardest lahti, mille käigus sai A.K vasaku käe keskmine sõrm põrutuse. Selline R.Z-i käitumine tekitas kannatanule füüsilist valu.
- 28.detsembril 2013.a kella 14 paiku Tartu maakonnas XXXX kortermaja ees pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi T.K ühel korral jalaga vastu parema käe rannet. Selline R.Z-i käitumine tekitas kannatanule füüsilist valu.
- 31.detsembril 2013.a kella 19.45 paiku Tartu maakonnas XXXX asuvas korteris pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi H.R ühel korral rusikaga rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu trepi käsipuud. Selline R.Z-i käitumine tekitas kannatanule füüsilist valu.
- 31.detsembril 2013.a kella 20.15 paiku Tartu maakonnas Puhja vallas Rämsi külas Tiidriku tee maja juures pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi A.S vahuveini pudeliga vastu pead. Selline R.Z-i käitumine tekitas kannatanule peapõrutuse ja põhjustas füüsilist valu.
- 14.veebruaril 2014.a kella 22:30 paiku Tartus Turu tn 2 asuva Tasku Kaubanduskeskuse peaukse juures pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi R.K peaga ühel korral näo piirkonda ja surus oma sõrmed R.K mõlemasse silma. Selline R.Z-i käitumine tekitas kannatanule ninaluude murru, näopiirkonna põrutushaavad ning silmamunade põrutuse ning põhjustas füüsilist valu.
Seega pani R.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – löömisega, valu tekitamisega teise inimese tervise kahjustamise, s.o kehalise väärkohtlemise.
Samuti süüdistatakse R.Z-i selles, et tema KarS § 215 lg 2 p 1 täheldatud isikuna, ajavahemikul 03.veebruar 2014.a kell 22.30 kuni 04.veebruar 2014.a kell 08.30, kasutades eelnevalt V.P elukohast võetud sõiduauto Mercedes-Benz reg. nr. XXXX süütevõtit, võttis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Tartust Sõpruse pst 3 maja juurest ära V.P kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz reg. nr. XXXX väärtusega 8500 eurot, millega sõitis ringi ja mille jättis maha viaduktile Tallinn-Tartu-Luhamaa 258 kilomeetrile, kust see leiti 04.veebruaril 2014.a.
Seega pani R.Z toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise korduva kasutamise.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Prokurör taotleb kohtus R.Z-i süüditunnistamist KarS § 121 järgi ja karistamist 18- kuulise vangistusega ning süüditunnistamist KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistamist 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista R.Z-ile liitkaristuseks vangistus 2 aastat.
KarS § 68 lg 1 alusel kantud karistuse hulka lugeda R.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.veebruar 2014.a – 10.veebruar 2014.a, s.o 2 päeva. KarS § 74 alusel jätta 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkune vangistuskaristus R.Z-i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z ei pane
2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda R.Z katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg
1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: elada oma alalises elukohas aadressil XXXX; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Menetlus kohtus
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
R.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub.
Tsiviilhagi on esitanud kannatanu V.P summas 501,14 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud R.Z-i poolt kannatanule kuriteoga varalise kahju tekitamine. Samuti on tõendatud tema süü kannatanule varalise kahju tekitamisest ning et tekitatud varalise kahju suurus vastab kannatanu tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Asitõenditeks on sõiduauto Mercedes-Benz reg. nr. XXXX vaatlusel leitud sigaret Next Rose, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis nr 1 ning DNA proovid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakendites nr 2, 3 ja 4. Asitõendid tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
Menetluskuludena kuulub R.Z-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistataval töökoha puudumist, tema töövõimetuse ulatust ja ainsat sissetulekut XXX eurot pensioni näol ning samuti tema enda taotlust on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kaheksateist (18) R.Z kuud vangistust.
Süüdi tunnistada R.Z KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima R.Z-ile suurendamise teel kaks (2) aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09. – 10.veebruar 2014.a, s.o kaks (2) päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üks (1) aasta üksteist (11) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui
R.Z ei pane kahe (2) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse R.Z-i kuulutamisest.
Määrata katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu R.Z piirkonna talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
R.Z-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.
VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tsiviilhagina kannatanu R.Z-ilt V.P (IK 34903222726, arveldusarve XXXX Swedbank) kasuks viissada üks (501) eurot 14 senti.
KrMS § 126 alusel asitõendid – sõiduauto Mercedes-Benz reg. nr. XXXX vaatlusel leitud sigaret Next Rose, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis nr 1 ning DNA proovid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakendites nr 2, 3 ja 4 – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista
R.Z-ilt sundraha viiskümmend (50) eurot, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu viiskümmend (50) eurot ja kaitsjatasu ükssada (100) eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud R.Z
menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.
Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist
Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700001667. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum