3-12-2614/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2015, Tartu Haldusasja number 3-12-2614 Haldusasi J.A. (.A. ) kaebus Viiratsi Vallavalitsuse 27.11.2012. a korralduse nr 477 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.03.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.A. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebaja J .A. vastustaja Viiratsi vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.03.2012. a otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.03.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Kaebajale kuulub Viiratsi vallas XXXXXXXX külas XXXXXXXXX kinnistu, millel asuvad ühepereelamu, abihooned ja aiamaa.

2. Alates 01.07.2010 toimub Viiratsi vallas korraldatud jäätmevedu. Viiratsi Vallavolikogu kinnitas 28.10.2010. a määrusega nr 24 jäätmehoolduseeskirja, mis sätestab jäätmevaldaja mõiste ja automaatse liitumise korraldatud jäätmeveoga.

3. 16.07.2012 esitas kaebaja Viiratsi Vallavalitsusele taotluse XXXXXXXXX kinnistu korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Kaebaja väitis, et kinnistul ei elata, mistõttu ei teki seal ka jäätmeid; kinnistuomanik kasutab vaid kinnistut – niidab seal muru.

4. 27.07.2012 käis valla keskkonnaspetsialist K. Saar kohapeal olukorraga tutvumas. Kohal viibis ka kaebajast kinnistu omanik. 27.07.2012 oli olukord kinnistul järgmine: kinnistu oli korralikult hooldatud, muru oli pügatud, rajatud ilupeenrad ja -aed, samuti oli haritud põllumaa köögiviljade kasvatamiseks, kinnistul oli suitsuahi ja grill ning ehitatud korralik varjualune.

5. Viiratsi Vallavalitsus otsustas 31.07.2012. a korraldusega nr 291 kaebajat Viiratsi valla korraldatud jäätmeveoga liitumisest mitte vabastada. 07.09.2010 esitas kaebaja sellele korraldusele vaide. Keskkonnaspetsialist K. Saar käis 13.09.2012 olukorraga kohapeal uuesti tutvumas. Viiratsi Vallavalitsus jättis 18.09.2012. a korraldusega nr 373 kaebaja vaide rahuldamata. 19.10.2012 esitas kaebaja Viiratsi Vallavalitsuse 31.07.2012. a korralduse nr 291 tühistamiseks kaebuse Tartu Halduskohtule (haldusasi nr 3-12-2203). Viiratsi Vallavalitsus tunnistas 06.11.2012. a korraldusega nr 446 oma varasema 31.07.2012. a korralduse nr 291 kaebaja osas kehtetuks, kuna kõnealuse korralduse preambulis oli põhjendustena väljatoodud vaid asjaolu, et keskkonnaspetsialist K. Saar käis 27.07.2012 olukorraga kohapeal tutvumas ja veendus asjaolus, et kinnistut kasutatakse.

6. Viiratsi Vallavalitsus andis 27.11.2012 korralduse nr 477, millega otsustas uuesti kaebajat mitte vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

7. 14.12.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles taotles Viiratsi Vallavalitsuse 27.11.2012. a korralduse nr 477 tühistamist ja vastustaja kohustamist uuesti lahendada kaebaja taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta. Kaebuse kohaselt on kaebaja elukoht Viljandi linnas, kuid ta käib soojal ajal XXXXXXXXX kinnistul, kus kasvatab köögivilja ja lilli ning hoolitseb kinnistu heakorra eest. Kinnistul asub küll elamu, kuid kaebaja seda eluasemena ei kasuta. Talvel ei viibi kaebaja kinnistul üldse. Ka sellel perioodil, kui kaebaja kinnistut kasutab, ei teki kinnistul segaolmejäätmeid. Kaebaja tegevus toob kaasa üksnes biolagunevate jäätmete tekkimise XXXXXXXXX kinnistul. Seega ei teki XXXXXXXXX kinnistul jäätmeid, mille kogumine on vajalik ja nõutav korraldatud jäätmeveo raames.

8. Tartu Halduskohus jättis 04.03.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuigi kinnistu ei ole kaebaja elukohaks, hooldab kaebaja kinnistut ja kasutab maatükki köögiviljade kasvatamiseks. Kinnistu kasutamist kinnitavad kinnistu ülevaatamisel 27.07.2012 ja 13.09.2012 tehtud fotod, millest nähtuvalt on kinnistu korrastatud, sellel asub elumaja ja kuur ning vaba aja veetmise võimalusele osutavad esemed (näiteks väligrill). Halduskohus asus seisukohale, et korraldatud jäätmeveoga seoses on jäätmevaldajaks muu hulgas sellise kinnisasja omanik, millel asub elamu.

Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmevaldaja eluvõi tegevuskoha kaudu. Tallinna Ringkonnakohus on 28.03.2011. a otsuses haldusasjas nr 3-09-2645 leidnud, et sellises olukorras tuleb JäätS § 69 lg 2 sisustamisel lähtuda eeldusest, et korraldatud jäätmevedu hõlmaks elukondlikku kinnisvara, mille kasutamisel eeldatavalt tekivad olmejäätmed. Jäätmeseadus ega Viiratsi valla jäätmekorralduseeskiri ei ole isiku jäätmevaldajaks ja seega korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist sõltuvusse seadnud sellest, kas või millist liiki jäätmeid isikule kuuluval kinnistul tegelikkuses tekib.

Vastavalt Viiratsi valla jäätmekorralduseeskirja § 25 lg-le 7 on erandina korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks väljastatud jäätmeluba või kompleksluba või, et ta oleks taotlenud selliste lubade väljastamist. Seetõttu on kaebaja JäätS § 69 lg-test 1 ja 2 tulenevalt Viiratsi vallas korraldatud jäätmeveoga liitunud juba seaduse ja valla jäätmekorralduseeskirja alusel. Vastavalt JäätS § 69 lg-le 4 sai vastustaja kaebaja taotlusel otsustada erandkorras vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest üksnes teatud tähtajaks juhul, kui oli veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

Samasugune regulatsioon korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks sisaldub ka Viiratsi valla jäätmekorralduseeskirja § 25 lg-s 3. Sama paragrahvi 4. lõige paneb vastustajale kohustuse eelnevalt kohapeal kontrollida, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Viiratsi valla keskkonnaspetsialist kontrollis kaebajale kuuluvat kinnistut 2012. aastal kahel korral ning tuvastas, et kinnistut kasutatakse. Kinnistu kasutamist on kaebaja ka ise järjekindlalt väitnud.

Kaebaja on leidnud, et kinnistu kasutamise tuvastamine ei ole piisav ning vastustaja oleks pidanud tuvastama ka selle, kas kinnistu kasutamisel jäätmeid tekib. Halduskohus leidis, et eelduslikult tekivad kinnistu kasutamisel seal ka jäätmed. Kinnistu ülevaatustel tuvastatut, kohtutoimikus olevat fotomaterjali ning kaebaja enda selgitusi arvestades ilmneb, kaebaja viibib XXXXXXXXX kinnistul maatüki ja sellel asuvate hoonete hoolduseks, maatükil kasvavate aedviljade ja puude hoolduseks vajalike tööde tegemise ajal, aga ka vaba aja veetmiseks.

Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et kinnistu sellise kasutamise korral tekivad kinnistul üksnes biolagunevad jäätmed. Kohtu hinnangul on ilmne, et jäätmed tekivad ka toiduja joogipakendite näol, aga ka kinnistul asuvate hoonete ja kasvavate taimede hooldamiseks kasutatavate tööriistade ja vahendite pakenditena. JäätS § 69 lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga vabastamist sõltuvusse sellest, kui suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Seega ei olnud vastustaja JäätS § 69 lg-st 4 tulenevalt kohustatud kaebaja taotluse lahendamisel selgitama, kas kaebaja kinnistu kasutamisel jäätmeid tekib.

Halduskohtu hinnangul ei tulene selline kohustus ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest. Kuna jäätmete hulga ja liigi tuvastamine ei ole isiku korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustamisel oluline, siis ei olnud vastustaja kohustatud asjaolu väljaselgitamiseks omal algatusel tõendeid koguma. Halduskohtu hinnangul ei oleks nimetatud kohustuse panemine vastustajale ka sisuliselt põhjendatud. Jäätmete hulga ja liigi tuvastamiseks peaks vastustaja isikut ja tema kasutuses olevat kinnistut kestvalt jälgima.

Selline tegevus oleks ilmselt vastustajale ebamõistlikult koormav ning kitsendaks ebaproportsionaalselt kaebaja eraelu puutumatust. Seetõttu, olukorras, kus kaebaja kinnistut kasutab, ei saa tema korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise aluseks olla väide, et kinnistul jäätmeid ei teki. Selline väide ei ole tegelikkuses kontrollitav ning tegemist ei ole vaidluses õiguslikku tähendust omava asjaoluga. Korraldatud jäätmevedu tugineb põhimõttele, et jäätmevaldaja kohustus maksta jäätmevedajale jäätmeveotasu peaks teda majanduslikult stimuleerima andma tekitatud jäätmed üle jäätmevedajale selle asemel, et kõrvaldada neid keskkonnale kahjulikumal viisil (nt ladustades jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohtades või andes jäätmed jäätmevedajale üle teises korraldatud jäätmeveo piirkonnas).

Halduskohus järeldas sellest, et korraldatud jäätmeveo otstarbega ei oleks kooskõlas see, kui kaebaja Viiratsi vallas korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks oleks asjaolu, et ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga Viljandi linnas. Seetõttu on vastustaja õigustatult jätnud kaebaja taotluse lahendamisel arvestamata sellega, et kaebaja elukohaks on Viljandi linn ning ta on seal ka korraldatud jäätmeveoga liitunud. Viiratsi Vallavalitsuse 27.11.2012. a korralduses nr 477 ei ole tõesti kaalutud, kas oleks alust vabastada kaebaja Viiratsi valla korraldatud jäätmeveoga liitumisest talveperioodiks.

Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud korraldus siiski selles osas õigusvastane. Kaebaja on märkinud taotluse vormil lahtri „Talveperioodi vabastamise taotlus/suvekodu“ kuupäevad, millest nähtub, et kaebaja soovib korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist ca kolmeks aastaks, s.o ajavahemikul 16.07.2012 kuni 23.06.2015. Kohtu hinnangul ei saa taotlusest järeldada, et kaebaja tahe oli suunatud hooajalise vabastuse saamiseks. Ka taotluse põhjendustest ei ilmne, et kaebaja seostas korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sellega, et kinnistut talvel ei kasutata.

Vastustaja oli taotluse lahendamisel kohustatud vajadusel ise välja selgitama asja otsustamiseks olulised asjaolud, kuid uurimispõhimõttest ei tulene vastustaja õigust ja/või kohustust formuleerida taotluse nõue kaebaja eest. Kohus nõustub, et hea halduse põhimõttega kooskõlas oleks see, kui vastustaja oleks korralduses selgitanud kaebajale võimalust taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist talveperioodiks. Kuid selgituse andmata jätmine ei muuda korraldust õigusvastaseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja pidi juba taotluse vormist mõistma, et tal on õigus taotleda vabastust ka üksnes hooajaliselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. 01.04.2013 esitas kaebaja halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Viiratsi Vallavalitsuse 27.11.2012. a korraldus nr 477, ning algatada asjas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tuvastamaks, kas JäätS § 69 lg 1 ja 2 on vastuolus põhiseadusega. Kaebaja väitel ei ela ega tegutse ta kinnistul viisil, mille tagajärjel tekib prügi. Kinnistu hooldamisest, muru pügamisest, ilupeenardest, köögiviljade kasvatamisest saavad tekkida vaid biolagunevad jäätmed. Vastustaja ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks suitsuahju ja grilli kasutamise tõttu jäätmetekitaja. Isegi kui kaebaja võtab XXXXXXXXX kinnistule kaasa pakendites asju, siis neid saab prügina ära anda Viljandis, kus need asjad tõenäoliselt ostetakse ja kus kaebaja on sõlminud prügiveolepingu. Kaebaja ei ole kordagi kinnitanud, et kasutab kinnistut talveperioodil. Selle kohta pole ka tõendeid. Kuna korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks perioodiks 16.07.2012 kuni 23.06.2015 esitatud avaldus hõlmab ka talveperioode, siis on halduskohus põhjendamatult lugenud vaidlustatud korralduse õiguspäraseks ka talveperioodide osas. Jäätmeseaduse eesmärgiks on vältida jäätmetest tulenevat terviseja keskkonnaohtu. Kaebaja arvates on jäätmeseaduse eesmärk täidetud ka siis, kui kinnisasja omanik võtab suvekodusse kaasatoodud pakendid peale sealt lahkumist uuesti kaasa ja paneb need oma elukohas, kus tal on vastav leping, prügikasti. JäätS § 69 lg-tega 1 ja 2 kehtestatud piirang ei ole kaebaja arvates vajalik ega mõistlik.

10. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ei jäätmeseadus ega ka Viiratsi Vallavolikogu 28.10.2010. a määrusega nr 24 kinnitatud jäätmehoolduseeskiri ei määratle kohalikule omavalitsusele kohustust kontrollida eraldi, milliseid jäätmeid täpselt kinnistul tekib, vaid oluline on, kes on kinnistu omanik ehk jäätmevaldaja, kes loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Samuti on oluline JäätS § 69 lg 4, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Ei jäätmeseadus ega ka jäätmehoolduseeskiri ei määratle kohalikule omavalitsusele kohustust kontrollida eraldi, kas ja milliseid jäätmeid täpselt kinnistul tekib. Vastustaja on seisukohal, et on ebamõistlik lähtuda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisel asjaolust, et tekkinud pakend on toodud nt Viljandi linnast, kust see osteti ja seetõttu peaks pakendi ka ära andma Viljandi linnas.

Kaebaja väide, et kuna ta oli vallale esitanud korraldatud jäätmeveoga liitumiseks vabastamise avalduse, mis hõlmab ka talveperioode, on kohus põhjendamatult lugenud vaidlustatud valla korralduse õiguspäraseks ka talveperioodil kaebaja mittevabastamise kohta korraldatud jäätmeveost, ei ole asjakohane. Viiratsi Vallavalitsuse 31.07.2012. a korralduse nr 291 p 2 näeb ette, et kinnistuomanik võib esitada taotluse kinnistu jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks talveperioodiks (01.11.2012 kuni 30.04.2013), kui nimetatud ajavahemikul kinnistut ei kasutata. Kaebaja ei ole vastavasisulist taotlust esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse üksikasjalike ja ammendavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

12. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja väitel ei ela ega tegutse ta kinnistul viisil, mille tagajärjel tekib prügi. Kinnistu hooldamisest, muru pügamisest, ilupeenardest, köögiviljade kasvatamisest saavad tekkida vaid biolagunevad jäätmed. Vastustaja ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks suitsuahju ja grilli kasutamise tõttu jäätmetekitaja. Isegi kui kaebaja võtab XXXXXXXXX kinnistule kaasa pakendites asju, siis neid saab prügina ära anda Viljandis, kus need asjad tõenäoliselt ostetakse ja kus kaebaja on sõlminud prügiveolepingu. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, et vastustaja ei pea tõendama, et kaebaja tekitab prügi. Kaebaja poolne tegelik prügi tekitamine ei ole JäätS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt oluline, vaid määrav on, kes on kinnistu omanik ja mis kinnistul asub. Kumbki asjaolu ei ole vaieldav: kaebaja on XXXXXXXXX kinnistu omanik ning sel asuvad eluhoone, abihooned ja aiamaa. Vaieldav on kinnistu kasutus. Halduskohus on tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2011. a otsusele haldusasjas nr 3-09-2645, kus Tallinna Ringkonnakohus lähtus JäätS § 69 lg 2 sisustamisel eeldusest, et korraldatud jäätmevedu hõlmaks elukondlikku kinnisvara, mille kasutamisel eeldatavalt tekivad olmejäätmed. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga ja leiab, et seaduse eesmärgiks on siduda liitumiskohustus nii isiku alalise kui ajutise eluja tegevuskohaga, kuna võib eeldada, et nii isiku elukui muus tegevuskohas tekib jäätmeid. Vaid mittekasutuse tõendatuse korral (JäätS § 69 lg 4) on süstemaatiliselt tõlgendades kohalikul omavalitsusel õigus isik liitumiskohustusest vabastada. Käesoleval juhul tähendab see seda, et kaebaja kannab tõendamiskoormust, et ta XXXXXXXXX kinnistul alaliselt või teatud perioodil ei ela ega seda ei kasuta. Vastavasisulisi tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Vastupidi, 27.07.2012 ja 13.09.2012 Viiratsi valla keskkonnaspetsialisti poolt läbiviidud paikvaatlused kinnitavad, et XXXXXXXXX kinnistu oli vabastamistaotluse üle otsustamise ajal kasutuses. Samuti kinnitab kaebaja ise järjepidevalt, et ta kasutab XXXXXXXXX kinnistut. Eelnevast tulenevalt on korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitatud taotlus jäetud õiguspäraselt rahuldamata.

14. Kaebaja väidab, et ei ole kordagi kinnitanud, et kasutab kinnistut talveperioodil. Selle kohta pole ka tõendeid. Kuna korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks perioodiks 16.07.202 kuni 23.06.2015 esitatud avaldus hõlmab ka talveperioode, siis on halduskohus põhjendamatult lugenud vaidlustatud korralduse õiguspäraseks ka talveperioodide osas. Ringkonnakohus selgitab, et JäätS § 69 lg 4 sätestab erandi. Et erandit saada, peab kaebaja väljendama konkreetselt, millise ajavahemiku osas ta erandit soovib, ning veenma kohalikku omavalitsust, et ta kinnistut taotletud perioodil ei kasuta. Käesoleval juhul soovis kaebaja erandit ajavahemikuks 16.07.2012 kuni 23.06.2015, kuid 27.07.2012 ja 13.09.2012 Viiratsi valla keskkonnaspetsialisti poolt läbiviidud paikvaatlused kinnitasid, et kinnistu on kasutuses. Kui kaebaja soovib hooajalist vabastust, siis tuleb esitada hooajalise vabastuse taotlus ja kohalik omavalitsus saab kontrolli läbi viia vastaval hooajal. Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks vastustaja rikkus küll hea halduse põhimõtet, jättes kaebajale vastava selgituse andmata, kuid ei käitunud otseselt õigusvastaselt.

15. Kaebaja taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist ja leiab, et JäätS § 69 lg-tega 1 ja

2 kehtestatud piirang ei ole kaebaja arvates vajalik ega mõistlik ning on vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta JäätS § 69 lg-te 1 ja 2 põhiseadusevastasuse osas ning selgitab, et jäätmeseaduse regulatsioon arvestab olulisel määral Euroopa Liidu õigusega. Jäätmeseaduse seletuskirja kohaselt lähtub jäätmeseadus eelkõige Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivist (Jäätmeseaduse (105 SE) seletuskiri seisuga 06.06.2003). Peale jäätmeseaduse vastuvõtmist vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 05.06.2006. a direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta (uus raamdirektiiv) preambulis on muuhulgas märgitud, et jäätmehooldust käsitlevate sätete põhieesmärk peab olema inimeste tervise ja keskkonna kaitse jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise, hoidmise ja ladestamisega seotud kahjuliku mõju eest (2); et tõhusaid ja järjekindlaid jäätmete kõrvaldamist ja taaskasutamist käsitlevaid eeskirju tuleks teatud erandeid arvesse võttes kohaldada vallasasja suhtes, mille omanik ära viskab või kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama (4); et jäätmete vedu tuleb vähendada ning liikmesriigid võivad selleks oma jäätmekavades näha ette vajalikud meetmed (10).

Raamdirektiivi art 4 lg 2 sätestab liikmesriikide kohustuse võtta vajalikud meetmed, et keelata jäätmete hülgamine, kaadamine või kontrollimata kõrvaldamine. Raamdirektiivi art 8 p a) esimene alternatiiv kohustab liikmesriike tagama, et iga jäätmevaldaja annaks jäätmed käitlemiseks eravõi avalikule jäätmekogumisettevõtjale. Ringkonnakohus leiab, et kuigi Euroopa Liidu õigus jätab käesoleval juhul liikmesriigile küllaltki ulatusliku diskretsiooniruumi, tuleb Euroopa Liidu õigusega arvestada jäätmeseaduse tõlgendamisel ja jäätmeseaduse põhiseaduspärasuse hindamisel.

Käesoleval juhul on seadusandja näinud jäätmeseaduses ette fiktsiooni, mille kohaselt loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks igaüks, kes ei tõenda, et ta konkreetsel eluhoonega kinnistul ei ela ega seda muul viisil ei kasuta. Sellega on seadusandja valinud kõige tõhusama viisi, et saavutada raamdirektiiviga püstitatud eesmärgid. Kuigi kaebaja on seisukohal, et ta võiks XXXXXXXXX kinnistul tekkinud jäätmed transportida ise Viiratsilt Viljandisse, oleks sellise lahenduse lubamine vastuolus raamdirektiivi preambuli eesmärgiga nr 10, mille kohaselt tuleb jäätmete vedu vähendada.

Samuti peab olema tõhusalt minimeeritud risk, et jäätmevaldaja jäätmeid ei hülgaks ega neid kontrollimatult ei kõrvaldaks. Liitumiskohustus aitab seda riski tõhusalt vähendada. Samuti tagab korraldatud jäätmeveoga liitumine, et jäätmevaldaja annaks jäätmed käitlemiseks üle jäätmekogumisettevõtjale. Nimetatud fiktsioon ei ole käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades ka ebamõõdukas, kuna inimeste tervise ja keskkonna kaitse on olulised eesmärgid, korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustust kui sellist ei saa lugeda ülemääraselt koormavaks, JäätS § 69 lg 4 näeb ette erandi võimaluse, mis tagab paindliku lahenduse üksikjuhul, ning Viiratsi vald on jäätmehoolduseeskirjas näinud ette korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise võimaluse ja üksikasjalikuma korra.

Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvesse võttes ei ole JäätS § 69 lg-d 1 ja 2 põhiseadusega vastuolus.

16. Apellatsioonkaebus jääb niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja on taotlenud menetluskulude jätmist menetlusosaliste kanda, siis jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/